Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 145 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav Dmitri Šibeko karistamist vangistusega 2 aastat. KarS § 74 sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 2-aasta ja 1-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima KarS § 75 lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud: • KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi; • KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Dmitri Šibeko kuulub KarS § 145 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Kriminaalmenetluse kulud on: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 238,80 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 447,75 eurot.

Dmitri Šibeko kaitsja esitas taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ja nende ajatamiseks maksimaalsele perioodile, kuivõrd süüdistatava sissetulek on 145,00 eurot kuus (töövõimetuspension). Prokurör nõustus kaitsja taotlusega. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ja kanda jäävate menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Dmitri Šibekol on töövõimekatus 80% ning tema sissetulek on 145,00 eurot kuus. Kohus jätab Dmitri Šibekolt välja mõistmata sundraha 975,00 eurot ning jätab ekspertiisikulu summas 326,55 eurot riigi kanda. Kohus mõistab Dmitri Šibekolt välja menetluskulud summas 360,00 eurot (kaitsetasu summas 238,80 ja ekspertiisikulu summas 121,20 eurot). Menetluskulud summas 360,00 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 30,00 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.