Kohtulahend

jõustumiseni muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: K.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem 19.11.2009 Harju Maakohtu otsusega nr 1-09-14134v (11.01.2011 Harju Maakohtu määrusega moodustatud liitkaristus Viru Maakohtu 29.10.2009 otsusega nr 1-09-2976) karistatud varguste korduva toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 29.06.2014 ajavahemikul 17.17 – 18.39 tungis akna kaudu sisse Tallinnas XXX asuvasse korterisse ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluvad: arvuti intel pentium maksumusega 920,50 eurot; mälupulk Kingston maksumusega 30 eurot; monitor Samsung 22” maksumusega 144 eurot; must televiisor Samsung 32” maksumusega 660,00 eurot; must Xbox White maksumusega 420,00 eurot, must digitaalne juhtpult maksumusega 150,00 eurot, musta värvi digitaalne joonistustahvel Wacom koos kolme pliiatsiga kokku maksumusega 111,00 eurot; kokku asju 2435,50 euro väärtuses. Samuti tema, isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 02.08.2014 kella 20.00 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Peterburi tee 94K asuvas Väo karjääris seisva veoauto Volvo F110 registreerimismärgiga XXX avatud furgoonist XXXkuuluvad mobiiltelefoni nokia maksumusega 130 eurot ja pool pakki sigarette maksumusega 2 eurot ning auto kõrvalt jalgratta Scott maksumusega 500 eurot ning lahkus nendega. XXXmärkas hiljem jalgrattaga isikut ning võttis temalt ära oma jalgratta ja pooliku sigaretipaki. Samuti tema, isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 17.10.2014 ajavahemikul 17.00 kuni 18.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisenes Tallinnas XXXasuvasse ühiselamutuppa ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva televiisori maksumusega 270 eurot, digiboksi maksumusega 40 eurot ja mobiiltelefoni Samsung maksumusega 15 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 17.10.2014 ajavahemikul 17.00 kuni 18.00 viibides Tallinnas XXXasuva ühiselamu teise korruse koridoris, tõmbas avalikult, vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kaelast kullast keti maksumusega 500 eurot. Seega K.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, uuesti 07.08.2014 leidis XXXrahakoti väärtusega 30 eurot, milles olid XXXnimele välja antud isikutunnistus, pass ja Swedbank ́i deebetkaart koos paroolide lehega ning võttis rahakotist välja pangakaardi koos paroolidega ja viskas rahakoti põõsastesse. Seejärel, 07.08.2014 kell 21.46 sisestas ta pangakaardi Tallinnas Pae 80 asuvasse sularahaautomaati HAN00018 ning võttis XXX arvelt välja 300 eurot. Rahakoti viskas ära ning 08.08.2014 sisestas ta pangakaardi Pae 78 asuvasse sularahaautomaati EYP00376 ning võttis XXX arvelt välja 80 eurot , millele lisandus teenustasu 4,68 eurot.

Seega on K.L toime pannud arvutikelmuse, mis kuni 01.01.2015 oli kvalifitseeritav KarS § 213 lg 1 järgi kui varalise kasu saamine arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisena. Alates 01.01.2015 on K.L-i poolt toimepandu kvalifitseeritav KarS § 213 lg 2 p 1 järgi teisele isikule varalise kahju tekitamisena arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisena varalise kasu saamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. Juhindudes KrMS § 245 on 21.04.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Urmo Paali, süüdistatava K.L-i ja tema kaitsja Merike Allikmäe vahel järgneva kokkuleppe: KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.L ́i karistamist vangistusega 1 (üks) aasta. Kuni 01.01.2015 KarS § 213 lg 1, alates 01.01.2015 KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.L ́i karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning kokkulepet sõlmides on süüdistuses väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199 lg 2 p-st 5, 8 ja 9 ning §-st 213 lg 1 (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi KarS § 213 lg 2 p 1); § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 asub kohus seisukohale, et K.L kuulub temale KarS § 199 lg 2 p-s 5, 8 ja 9 ning §-s 213 lg 1 (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi KarS § 213 lg 2 p 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule esitatud andmete kohaselt süüdistatav igapäevaselt tööga hõivatud ei ole ning puudub ka alaline sissetulek. Samas süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kriminaaltoimikust võib teha järeldusi süüdistatava sissetulekute saamise kohta korduvate varavastaste kuritegude toimepanemisest. Samas on süüdistatava puhul tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kellelt kohus eeldab tööle asumist. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi

ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. K.L on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et kinnipidamisasutuses viibimine, regulaarse sissetuleku puudumine ning konkureeriva kohustuse olemasolu tsiviilhagide hüvitamise kohustuse näol annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.