Kohtulahend

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetav karistus, kui kergem karistus, kaetuks raskema karistusega, s.o Harju Maakohtu 27.11.2014 otsusega (1-14-7909) mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust, millest oli ära kantud eelvangistus 7 kuud ja 6 päeva ning algusega 27.11.2014 jäi kanda 4 aastat 4 kuud ja 24 päeva vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi täiendavalt ärakantud karistus, s.o ajavahemik 27.11.2014 – 26.04.2015 (5 kuud vangistust) ja kohtuotsuse kuulutamise seisuga ehk algusega 27.04.2015 jääb S. Kotinil kanda 3 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Sergei Kotin, isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, mille eest mõisteti ta Harju Maakohtu 24.04.2014 a otsusega nr 1-14-3297 süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, ebaseaduslikult omandas uuesti eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid peale 19.07.2013 ja enne 14.04.2014 a suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 36,05 grammi (puhtal kujul 5,03 grammi

amfetamiini), s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguse ulatuses. S. Kotin hoidis osundatud narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 36,05 grammi (puhtal kujul 5,03 grammi amfetamiini) ebaseaduslikult tema kasutuses olnud ja vahetult enne kinnipidamist Igor XXX poolt juhitud sõiduauto Mercedes- Benz E200D, reg nr XXX, pagasiruumis kuni 14.04.2014 a kellani 11.00, mil I. XXX ja S. Kotin Tallinnas Sõle 30 juures eelnimetatud sõiduautost politseitöötajate poolt kontrolliks kinni peeti ja narkootiline aine sõiduauto Mercedes- Benz E200D, reg nr XXX, läbivaatuse käigus politseitöötajate poolt leiti ja S. Kotini valdusest ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega käitles süüdistatav narkootilisest ainet koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks 38 inimesele. Suures koguses narkootilise aine (amfetamiini) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise ja valdamisega) pani Sergei Kotin isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus S. Kotini süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistamist vangistusega 3 aastat 6 kuud. Mõistetud karistus lugeda kaetuks Harju Maakohtu 27.11.2014 otsusega mõistetud raskema karistuseks ning liitkaristuseks mõista 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel tuleb liitkaristusest maha arvata eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus. Kohtuistungil S. Kotin tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Prokurör palus süüdistatavalt välja mõista menetluskulud, kriminaalasja juures olevad asitõendid konfiskeerida. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid võimalust tasuda menetluskulusid tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude ja nende kohene tasumine käib S.

Kotinile ilmselt üle jõu. Samuti taotlesid ning sundraha jätmist riigi kanda, kuna sundraha on süüdistatavalt välja mõistetud juba eelneva otsusega. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning S. Kotin tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 10 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja sõiduauto lukkude avamisega seonduv kulu. Sundraha jätab kohus riigi kanda, kuna sundraha on temalt välja mõistetud juba kohtuotsusega 22.04.2014 ning talle süüks arvatud kuritegu on toime pandud enne viimaseid kohtuotsuseid. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, asjaolu, et karistust kandes ei pruugi ta leida tööle rakendamist kogu karistusaja kestel ning talle makstav töötasu ei ole ilmselt suur, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.