lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-3167/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 24.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-3167/4
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
24.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1178
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-3167

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 19. veebruari 2015 määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kersti Laine taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Kersti Laine taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 19. veeburari 2015 määrusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Kriminaalasjas nr 14265000159 alustati Kersti Laine kuriteokaebuse alusel menetlust 31.10.2014 Lõuna prefektuuri Põlva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituses KarS § 346 tunnustel seoses sellega, et augustis 2014 hävitas A.R. Põlva maakonnas, Põlva vallas, Puskaru külas, XXX talus K. Laine ametlikud dokumendid – Eesti Vabariigi isikutunnistuse ja pensionitunnistuse. 17.11.2014 esitati A.R. ile kahtlustus KarS § 346 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.
1.1.06.01.2015 lõpetati kriminaalmenetlus Lõuna prefektuuri Põlva politseijaoskonna uurija Ene Trei määrusega kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200 alusel põhjendusel, et kogutud tõenditega ei ole tuvastatav, et A.R. pani toime KarS § 346 järgi etteheidetava ametlike dokumentide hävitamise. Lõpetamisega on 06.01.2015 nõustunud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ene Uljanova.
1.2.
20.01.2015 esitas K. Laine lepinguline esindaja Irina Mikson kaebuse Riigiprokuratuurile taotlusega tühistada kriminaalasjas nr 14265000159 menetluse lõpetamise määrus ja jätkata menetlust kriminaalasjas ning võtta kriminaalasja juurde asitõendina mobiiltelefoni Nokia

2220s, Type: RM-590, code: XXX ja IMEI: XXX ja sellega kannatanu poolt 15.10.2014 XXX talus salvestatud kannatanu ja A.R. i omavahelise vestluse helisalvestise. Kaebuses märgitakse, et menetluse lõpetamisel ei ole arvestatud asjas kogutud tõenditega ning asja juurde ei ole võetud kõiki tõendeid, mistõttu menetluse lõpetamine on alusetu ja ebaseaduslik.

2.Riigiprokuratuuri 19.02.2015 määrusega jäeti K. Laine esindaja kaebus läbi vaatamata, kuna selle menetlemiseks puudusid seaduslikud alused. Määruses toodud seisukohad olid järgnevad.
2.1.KrMS ei piira kuriteokaebuse/avalduse esitajate ringi, kuid edasikaebe õigustatud isikute ring on piiratud - KrMS § 207 lg 2 kohaselt võib vaid kannatanu esitada Riigiprokuratuuri kaebuse. KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11.04.2011 3-1-1-97-10 lahendis märkinud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga) tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Esiteks peab kannatanu kahju olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks. KrMS § 37 lg 1 kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult „kuriteoga“. See tähendab, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb.
2.2.KarS § 346 näeb ette kriminaalvastutuse dokumendi, pitsati või plangi hävitamise, rikkumise, varguse, kinnipidamise või peitmise eest. Osundatud süüteokoosseis kaitseb õigushüvena dokumendi puutumatust ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäibe valdkonda. Samuti paikneb KarS § 346 karistusseadustiku struktuuris 19. peatükis, millesse on seadusandja koondanud avaliku usalduse vastased süüteod. Seega on KarS § 346 näol tegemist sellise süüteokoosseisuga, mis kaitseb kollektiivseid õigushüvesid, millise puhul ei saa üldjuhul olla nö üksikisikust kannatanut (RKKKm nr 3-1-1-97-10, p 23). Nimetatud seisukohti on korranud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-11-13798, 1-11-14194, 1-13-5414, 112-2180. Lähtuvalt eeltoodust, tuleb asuda seisukohale, et kaebajal puudub õigus antud kriminaalmenetluse lõpetamist vaidlustada ning seetõttu ei saa K. Laine volitatud esindaja I. Miksoni esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadata.
2.3.19.02.2015 Riigiprokuratuuri kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitas I. Mikson K. Laine volitatud esindajana korduvalt Riigiprokuratuurile taotluse määruse tühistamiseks. 05.03.2015 Riigiprokuratuuri vastuskirja kohaselt täiendavalt järelevalve korras kontrolliti 19.02.2015 koostatud määrust ning leiti, et määruse seisukohad ei kuulu järelevalve korras korrigeerimisele ning nimetatud määrust on võimalik vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus.
3.K. Laine esitas 10.03.2015 taotluse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale, milles soovib kriminaalasjas nr 1425000159 riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramist, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrus. Taotluse esitaja sõnul puuduvad tal majanduslikud võimalused ise tasuda advokaadi kulusid (taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatis). K. Laine rõhutab, et ta soovib vaidlustada kaebuse läbi vaatamata jätmist enda õiguste kaitseks ja avaliku huvi tõttu. Temale on tekitatud varaline ja moraalne kahju, mis on hüvitamata ning kriminaalasja juurde on võtmata tähtsust omav tõend. Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 11.03.2015 määrusega (asja nr 2-15-3778) keelduti K. Laine taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmisest ning edastati taotlus Tartu Ringkonnakohtule. Maakohtu määrus jõustus

30.03.2015. 17.04.2015 saabus taotlus Tartu Ringkonnakohtusse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus, tutvunud K. Laine õigusabitaotluse, Riigiprokuratuuri määruse ja kriminaalasja toimikuga, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
4.1.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. K. Laine taotlusest ja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et tal puuduvad majanduslikud vahendid endale advokaadi palkamiseks.
4.2.Ringkonnakohus nõudis välja kriminaalasja toimiku. Kriminaalasja toimikust selgub, et K. Lainet on käsitletud kriminaalasjas kannatanuna ning K. Laine on kannatanuna üle kuulatud. Seega on alusetu Riigiprokuratuuri väide, et K. Laine ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanuks. Samuti leiab kohtukolleegium, et Riigiprokuratuuri viited Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele on asjakohatud, sest nimetatud sätted ei käsitle mitte dokumendi hävitamist KarS § 346 järgi, vaid KarS §-des 344 ja 345 sätestatud süütegusid, s.o vastavalt dokumendi, pitsati ja plangi võltsimist ja võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamist. Seega, kuna K. Lainet on menetluses käsitletud kannatanuna, oleks pidanud Riigiprokuratuur K. Laine kaebuse sisuliselt läbi vaatama.
4.3.Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib K. Laine Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et on endiselt seisukohal, et tema kaebust tuleb läbi vaadata ning kriminaalmenetlust tuleks jätkata, kuna K. Lainele tekitatud varaline ja moraalne kahju on hüvitamata ning kriminaalasja juurde on võtmata jäänud olulist tähtsust omav tõend. Kriminaalasja toimikust nähtub, et K. Laine on esitanud 05.11.2014 ülekuulamisel oma mobiiltelefoni, et kopeerida salvestus tema ja A.R. i vestluse kohta, mis toimus 15.10.2014. Uurija E. Trei on teinud selles osas õiendi ja märkinud, et salvestise kopeerimine ei ole andnud tulemust, sellest ei ole võimalik halva kvaliteedi tõttu aru saada ning see ei oma kriminaalmenetluses asitõenduslikku tähendust. Seega ei esine võrreldes 06.01.2015 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamise seisuga uusi asjaolusid, mis võiksid tingida kriminaalmenetluse jätkamise. Kriminaalmenetluse jätkamiseks jääks K. Laine kaebus perspektiivituks.
5.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 jätab ringkonnakohus K. Laine taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.