Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. märtsi 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu J.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 25. märtsi 2015. a määrus muutmata ning J.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Kaido Kooga Advokaadibüroo kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Kaido Koogale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista J.L-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.
4.J.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.L 1-13-5809 menetluskulud“.
5.
Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.L tunnistati Tartu Maakohtu 21. juuni 2013. a otsusega süüdi KarS § 424 järgi ja KarS § 65 lg 2 ning § 68 lg 1 kohaldamisega karistati teda vangistusega 2 aastat 8 kuud 29 päeva. J.L karistusaja algus on 12. august 2013 ja lõpp 10. mai 2016. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes tal 26. detsembril 2014.
2.Viru Maakohtu 25. märtsi 2015. a määrusega jäeti J.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et J.L on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglakaristust kannab ta teist korda. Varem on isikut karistatud asja omavolilise kasutamise eest, tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule, võõra asja hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega ning valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise eest. Isik on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel. Käesoleval hetkel kannab ta karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohtuotsusest nähtub, et isik, olles katseajal, juhtis rollerit joobeseisundis. Väärteokorras on süüdimõistetut karistatud kokku 17-l korral ja kõikidel kordadel ühistranspordiseaduse alusel (sõitmine ilma sõiduõigust tõendava dokumendita). Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toime pandud kuritegude soodusteguriks alkoholi tarvitamine. 2.2 J.L varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole täitnud oma eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Pole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas luges kohus positiivseks, et J.L on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandab alates 1. septembrist 2014 põhiharidust ja alates 25. juulist 2014 osaleb vangistuses tööhõives. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile XXX, kus ta elas ka enne vangistust. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. 2.3 Arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ja tema korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kellel on neli kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt olnud korduvalt määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et ta vabastati tingimisi karistuse kandmisest, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks seega ebaotstarbekas. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et isiku puhul on läbivaks jooneks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine.
3.Maakohtu määruse peale esitasid J.L ja tema kaitsja kaebused, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja J.L vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 J.L leiab, et maakohus lähtus määrust tehes rohkem negatiivsetest asjaoludest, jättes positiivsed asjaolud tagaplaanile. Samas on vangla, kriminaalhooldaja, prokurör ja kaitsja seisukohal, et ta on valmis taasühiskonnastuma. J.L märgib, et tema kuritegude peamiseks
põhjuseks on olnud alkoholi tarvitamine. Alkoholivabalt elades ei ole ta kuritegusid toime pannud. Järelikult võiks see, kui J.L jätkab vabaduses karsket eluviisi, olla üheks argumendiks tema vabastamisel. J.L ei soovi vabaduses alkoholi tarvitamisega jätkata. Talle avaldas positiivset mõju Eluviisitreeningu läbimine. Vabanedes soovib J.L jätkata õpinguid Tartu Täiskasvanute gümnaasiumis ja asuda kooli kõrvalt tööle. Materiaalselt on valmis J.L toetama tema vend koos perega ja peretuttav. Vangistus on J.L suhtes täitnud oma eesmärgi. Tal pole olnud ühtegi distsiplinaarkaristust ja ta on osalenud vangla tööhõives. J.L palub kohtult võimalust tõestada, et ta on end muutnud ega pane enam uusi kuritegusid toime. 3.2 Kaitsja hinnangul on kohtumäärus põhjendamatu ja määruse järeldused vastuolulised. Ühelt poolt leiab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine pole põhjendatud, teiselt poolt, et see on ennatlik. Kolmandaks leiab kohus, et karistust kandes saab teha veel korrektuure õiguskuulekama käitumise suunas. J.L ei ole toime pannud selliseid tegusid, mille puhul ei oleks tema vabastamine üldse põhjendatud. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et vangistus mõjub kinnipeetavale mingil määral distsiplineerivamalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Sellest kohtu järeldusest tuleneb absurdne järeldus, et mida paremini isik vanglas käitub, seda paremini vangla talle mõjub ja ennetähtaegne vabastamine pole põhjendatud. J.L on end vanglas eeskujulikult ülal pidanud, mis on peamine tingimus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. J.L peamiseks probleemiks vabaduses on olnud alkoholi kuritarvitamine ja sellest tingitud süütegude toimepanemine. Tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel oleks tagatud järelevalve tema käitumise üle ja talle oleks võimalik kohaldada alkoholivastast ravi ning sotsiaalprogramme. J.L vabastamist toetasid nii vangla kui ka prokuratuur. Käesolevaks ajaks on J.L paigutatud ümber avavanglasse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei võimalda J.L varasem elukäik teda praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. J.L on vaatamata tema võrdlemisi noorele eale juba neljal korral kriminaalkorras karistatud, sh nii vara- kui ka isikuvastaste süütegude eest. Ka reaalset vangistust ei kanna J.L esmakordselt, vaid on varasemalt ühel korral vangistuses viibinud. Järelikult on J.L korduvatele süüdimõistmistele ja kantud karistustele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist, näidates sellega, et mõistetud karistused ei ole talle paranduslikku mõju avaldanud. Seetõttu puudub ringkonnakohtul ka alus arvata, et hetkel kantav karistus oleks olnud eelnevatest korduvatest karistustest mõjusam ning suunanud J.L õiguskuulekale teele.
6.Kohus ei eita, et J.L on vangistuses astunud samme oma elu muutmiseks ja varasemate vigade kordamise vältimiseks. Nii on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, asunud omandama põhiharidust ning osaleb vangla tööhõives. Samuti selgub kaitsja määruskaebusest, et praeguseks ajaks on J.L paigutatud karistust kandma avavangla osakonda. Ringkonnakohtu hinnangul on seeläbi antud J.L-ile suurepärane võimalus näidata, et ta on ka leebemates vangistustingimustes võimeline reeglitest kinni pidama ja õiguskuulekalt
käituma. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et arvestades J.L veel kanda jäänud karistusaja pikkust, on kohtul võimalik tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendada ka edaspidi. Kui J.L on taotluse uuesti läbivaatamise ajani suutnud avavanglas kehtivast korrast kinni pidada, on see oluline näitaja, ennustamaks tema vabanemisjärgset käitumist. Seega tuleb J.L praegusel ajal jätkata vangistuse kandmist, et kinnistada positiivseid muutusi oma mõtlemises ja käitumises ning näidata, et ta on tõepoolest kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ega jätka vabanedes oma varasemat eluviisi.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
8.J.L kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele üks tund, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel J.L kanda.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.