Kohtulahend

kontrollnõudeid ja kohustusi.

pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kirjalik apellatsioonkaebus esitatakse kirjalikult Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Kohtu selgitused: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse kohtumääruse alusel apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus K.I süüdistatakse selles, et tema 24.12.2014 kella 23 paiku Tallinnas, XXXasuvas korteris tiris oma elukaaslast XXXjuustest, põhjustades valu, lõi teda rusikaga vastu nina nii tugevalt, et ninast hakkas verd jooksma ning lõi teda neli korda rusikaga pea piirkonda, samuti lõi teda rusikaga vastu vasakut külge, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi: nina paistetuse, ülahuule kohal marrastuse, vasakul kõrval hematoomi. Samuti K.I 25.12.2014 kella 02 paiku Tallinnas, XXXasuvas korteris kägistas kahe käega oma 4-aastast tütart XXX, põhjustades lapsele valu ja tervisekahjustusi kaela piirkonnas. Seega pani K.I toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (Vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2, 3 ehk teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt). Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1) K.I süüdi mõistmist ja karistamist KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2, 3) järgi vangistusega 2 aastat; 2) vastavalt KarS § 74 lg-le 1 jätta vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75-ga pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vangistusest kuulub kohe ärakandmisele 4 kuud; 3) KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus 25.12.2014 ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 25.12.2014, ülejäänud osa vangistusest – 1 aasta ja 8 kuud – jääb tingimisi kohaldamata; 4) KarS § 74 lg 3 alusel määrata katseajaks 3 aastat; 5) KarS § 75 lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6) KarS § 75 lg 2 p-de 2,8 alusel määrata K.I-le katseajaks järgmised lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - osaleda sotsiaalprogrammis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav K.I ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudis kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav jäi kokkuleppe ning seal kajastatud karistuste juurde ja kinnitas, et sõlmisi ning allkirjastas kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et K.I poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb K.I-le mõista kokkuleppes kajastatud karistus. Asitõendid: Kriminaalasja materjalide juures olevad 2 DVD plaati video- ja helisalvestistega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada koos kriminaaltoimikutega: kohus märgib, et andmekandjate säilitamine ei koorma oluliselt asja materjale. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1, 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ning II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. RKKKo otsuses nr 3-1-1-83-10 on väljendatud seisukohta, et sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. Käesolevas kriminaalasjas mõisteti K.I süüdi II astme kuriteo toime panemises, seega peab ta tasuma sundraha II astme kuriteo järgi fikseeritud määras, so 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. K.I-le määrati kaitsja riigi poolt. Kaitsja on esitanud taotlusi 408,00 euro riigi õigusabi tasu kindlaksmääramises. K.I menetluskulu koos sundrahaga on seega kokku 993,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KarS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulu tasumine on võimalik ka ositi. K.I taotles koos kaitsjaga menetluskulu tasumise ajatamist maksimaalseks võimalikuks perioodiks. Prokurör taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus märgib, et K.I menetluskulu on võrdlemisi suur: 993,00 eurot ning kohtu arvates on põhjendatud selle tasumine 12 kuu jooksul arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval tõenäoliselt võimalik kohtukulude kohene tasumine. Eeltoodu alusel tuleb K.I-lt välja mõista 993,00 eurot menetluskulu. Väljamõistetud menetluskulude tasu miseks on mõistlik anda maksimaalne võimalik tähtaeg, so 12 kuud ning need tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, igakuiste maksetena, mille suurus on 82,75 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355

Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „K.I , 1-15-2644, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.