Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Viru

Vangla

III

üksuse

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 01.04.2015. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 20.02.2015.a kohtuotsusega tunnistati M.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati teda KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel 8 kuu ja 13-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 16.10.2014.a ja lõpp on 29.06.2015.a. M.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhtes ei ole vanglas individuaalset täitmiskava koostatud, kuna karistusaeg on alla 1 aasta ning isik on vanglas hõivamata. Distsiplinaarkorras on ta karistamata. Vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ema juures, kindel garanteeritud töökoht vabanemisjärgselt puudub. XXXVangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

M.A kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ja toetava isiku – emaga. M.A plaanib 2015.a sügisest jätkata õppimist 9. klassis. K-raha andmetel on tal täitmata rahalisi nõudeid 50,96 € ulatuses. M.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab M.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust KarS § 75 lg 2 p 2' (mitte tarvitama narkootilisi aineid) ja p 4 (võtma ennast töötuna arvele Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vabanemist, otsima katseaja jooksul töökoha) alusel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et M.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 2-korral kriminaalkorras karistatud, kannab oma 1. vangistust, varasemalt on teda karistatud võõra asja rikkumise ja võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Praegu kannab karistust varguse eest ning kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetava suhtes ei ole vanglas individuaalset täitmiskava koostatud, kuna karistusaeg on alla 1 aasta ning isik on vanglas hõivamata, distsiplinaarkorras on ta karistamata. Vanglamaterjalide kohaselt iseloomustab M.A viimase aja elustiili narkootikumide tarvitamine ning seaduserikkumised. Isiku peamise tutvusringkonna moodustasid noored, kes samuti koolis ei käinud ning veetsid sisutult oma vaba aega. M.A soovib oma elustiili muuta ning on seda juba alustanud, mitte suheldes halba mõju avaldavate sõpradega. Narkootikume hakkas M.A tarvitama 13-aastaselt, alustades kanepi tarvitamisega, viimasel ajal tarvitas fentanüüli. Tema vangistuseelne igapäevaelu oli orienteeritud narkootikumide jaoks raha leidmisele ja narkootikumide tarvitamisele. Isiku nüüdne soov on lõpetada narkootikumide tarvitamine ning usub, et saab sellega hakkama. Samuti tarvitas ta ka kergemat alkoholi, kuid kuritegelik käitumine on seotud siiski narkootikumide tarvitamisega. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Isiku käitumisele on omane impulsiivsus, ta on käitunud tagajärgi arvestamata, vägivaldset käitumist ei ole esinenud. M.A saab aru, mis on tema peamised probleemid ning üritab neid lahendada, kuid tulenevalt tema east, vajab ta selleks kõrvalist abi. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 6 kuu on pannud M.A mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma, vangla on teda hinnanud väheohtlikuks ühiskonnale. Kohus kohustab M.A läbima narkootikumide sõltuvusravikuuri ning osaleda AN-tugirühma töös ja kinnipeetav oli ise sellega ka nõus. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on M.A olemas kindel elukoht ning ema toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.A, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla ja prokurör.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.