lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6607/31

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-6607/31
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
23.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1248
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-6607/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval16.09.20141-14-6607/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas20.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6607

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 20. märtsi 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Heiti Kitse kaitsja advokaat Kristi Haas, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

1.Maakohtu määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Taotlus Heiti Kitselt määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulu välja mõistmiseks ositi ühe aasta jooksul jätta rahuldamata.
4.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) advokaat Kristi Haasale tema poolt määruskaebemenetluses Heiti Kitsele riigi õigusabi osutamise eest. 4.1 Mõista Heiti Kitselt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Kristi Haasa poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. 4.2 Heiti Kitsel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Heiti Kits, 1-14-6607, kohtukulud“. 4.3 Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 16.09.2014 otsusega tunnistati Heiti Kits süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja

teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust H. Kitsele Harju Maakohtu 19.05.2011 otsusega mõistetud ja ära kandmata 1 aasta 7 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 26 päeva vangistust alates 20.11.2013. Karistusaeg lõpeb 15.09.2015.

2.Tartu Maakohtu 20.03.2015 määrusega jäeti H. Kits tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 H. Kitse isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda aastatel 2010-2014 kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Praegu kannab ta vangistust rahvatervisevastase kuriteo eest. Ka Harju Maakohtu 19.05.2011 otsusega karistati H. Kitse analoogilise teo eest vangistusega. Tartu Maakohtu 21.09.2012 määrusega vabastati H. Kits Harju Maakohtu 19.05.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 28.04.2014 ning talle anti võimalus jätkata elu vabaduses. H. Kits rikkus aga katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Lisaks pani H. Kits katseajal toime uue rahvatervisevastase kuriteo. Süüdimõistetu selline varasem käitumine muudab kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. 2.2 H. Kitse positiivselt iseloomustatavateks asjaoludeks on sotsiaalprogrammi läbimine, soov elada edaspidi seadusekuulekalt, kindel elukoht, lähedaste toetus ja võimalus asuda tööle. Need ei kaalu aga üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Elukoht, lähedaste tugi ja töötamise võimalus olid H. Kitsel olemas ka varem, kuid need hüved tema kuritegusid ära ei hoidnud.
3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse H. Kitse kaitsja advokaat K. Haas, taotledes kohtumääruse tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulu palub kaitsja välja mõista H. Kitselt ositi ühe aasta jooksul. 3.1 H. Kitse vabanemist toetab kriminaalhooldaja, kelle koostatud iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval elu- ja töökoht ning toetav ema. Emal on diagnoositud raske haigus, tema tervislik seisund on käesolevaks ajaks halvenenud ja H. Kits soovib temale emotsionaalset tuge pakkuda. 3.2 Tartu Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on H. Kits vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk.“ Kursuse läbiviija sõnade kohaselt oli süüdimõistetu programmis osalemisest ja teemakäsitlusest väga huvitatud. Eriti pööras H. Kits tähelepanu sõltuvusprobleemidele. Vanglas viibides võtab kinnipeetav osa piiblitundidest ja käib leerikoolis. Lisaks õpib ta Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi kaheksandas klassis. Õpetaja hinnangul õpitulemistega probleeme ei ole. 3.3 Kohus on H. Kitsele ette heitnud tema eelnevat elu, kuid kinnipeetav on kohtuistungil avaldanud, et ei soovi enam kuritegusid toime panna. Veelgi enam, tal on vabaduses kindel töökoht. Samuti on õiguskuulekaks jäämise motivatsioon suurem, kuna H. Kitsel on uus elukaaslane ning ta tahab abistada oma haiget ema. Tartu Vangla toetab süüdimõistetu vabastamist, leides, et tal on selged ja teostatavad tulevikuplaanid. H. Kits ise on valmis täitma vangla poolt välja pakutud lisakohustusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega ning leiab samuti, et H. Kitse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on

piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel puudub alus. Vaidlustatud kohtulahendis toodud seisukohti kriminaalkolleegium üle kordama ei hakka ning tulenevalt H. Kitse kaitsja väidetest rõhutab täiendavalt vaid järgmist.

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul esinevad kaalukad vastuargumendid H. Kitse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Tema kuriteod on aga jätkunud, mis näitab ilmekalt, et mõistetud karistused ei ole H. Kitse käitumisele seni mingitki mõju avaldanud. Viimase kuriteo pani süüdimõistetu toime katseajal, olles tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Samuti rikkus ta temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalkolleegium leiab, et olukorras, kus süüdimõistetu ei ole vaatamata tema usaldamisele ja kohtumäärusega temale pandud kohustustele suutnud käituda õiguskuulekalt ega järgida kohtu määratud keeldu mitte tarvitada alkoholi, ei ole põhjendatud uskuda tema väiteid oma elustiili muutmise kohta. Lisaks tuleb olulisena ära märkida, et ka vangistuse piiratud tingimustes ei ole H. Kits täitnud vangla sisekorra reegleid korrektselt, kuivõrd hetkel on tal kehtiv distsiplinaarkaristus. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et H. Kitse poolt varasema katseaja tingimuste ja ka vangla distsipliini rikkumine annavad põhjendatud aluse kahelda ka tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse õnnestumises.
6.Apellatsioonikohus leiab, et eeltoodud negatiivsed asjaolud välistavad H. Kitse käesoleval ajal vangistusest vabastamise. Kinnipeetava sõnades väljendatud motivatsioon muutumiseks, vanglas läbitud sotsiaalprogramm, osalemine usulises tegevuses ja vabanemisjärgsed elutingimused ei ole vaadeldavad selliste erandlike asjaoludena, mis H. Kitse eelneva elukäigu ja vanglas toime pandud distsipliinirikkumise taustal annaksid aluse tema usaldamiseks. Samuti on maakohus õigustatult märkinud, et töö- ja elukoha olemasolu ning lähedaste tugi kinnipeetavat kuritegudest eemal ei hoidnud. Süüdimõistetu ema haigus on mõistetavalt kahetsusväärne, kuid see ei põhjenda kinnipeetava vanglast vabastamist, kuna kohtul puudub veendumus, et H. Kits suudaks edasiselt käituda seaduskuulekalt ja pidada kinni katseaja tingimustest.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8.H. Kitse kaitsja advokaat K. Haas esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja materjalide ja kohtumäärusega tutvumisele 30 minutit ja määruskaebuse koostamisele 2 tundi, mille eest ta taotleb tasu kokku summas 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu selle põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatult suur on õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 2,5 tundi. Võttes arvesse kaitsja argumentide mahtu ja tema osalemist ka maakohtus aset leidnud menetluses, tuleb õigusabi andmiseks kulunud aeg lugeda põhjendatuks kokku 1 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on H. Kitsele määruskaebemenetluses osutatud õigusabi mõistlikuks hinnaks 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel H. Kitse kanda. 8.1 Määruskaebuses on taotletud, et kohus võimaldaks H. Kitsel tasuda menetluskulu ositi ühe aasta jooksul. Ringkonnakohus, arvestades kaitsja vastavate argumentide täielikku puudumist ja kaitsjatasu väljamõistmist soovitust palju väiksemas ulatuses, ei pea taotluse rahuldamist põhjendatuks.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.