1-15-2970/3 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

1-15-2970 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx oma elukohas kägistas abikaasat V. B. , haarates tal ühe korra tugevalt kõrist kinni, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seega V.L pani toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (Alates 01.01.2015.a kehtiva KarS alusel § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo). II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult Karistusseadustiku (KarS) § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest V.L-ile karistuseks rahalist karistust 90 miinimumpäevamäära, s.o 288 euro suuruses summas. KarS § 66 alusel tuleb V.L tasuda rahaline karistus 288 eurot ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 9 kuu jooksul, s.o igakuiselt vähemalt 32 eurot kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse osas Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. V.L-i poolt kehaline väärkohtlemine on tõendatud joobeseisundis isiku kainenema toimetamise 04.11.2014.a protokolliga (tl 2-3), kannatanu V. B. ülekuulamise protokolliga (tl 7-8) ning kahtlustatava V.L-i ülekuulamise protokolliga (tl 9-10), milles ta tunnistab ennast täielikult süüdi. Süüdistatavale etteheidetava teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 redaktsiooni kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Käesoleva otsuse tegemise ajal kehtiva KarS § 121 lg 1 redaktsiooni kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama sätte lõige 2 p 2 kohaselt sama teo eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Seega oli süüdistatavale etteheidetav tegu karistatav nii teo toimepanemise ajal ja on karistatav ka hetkel kehtiva Karistusseadustiku järgi. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kaitseb antud kuriteokoosseis kehalist heaolu, s.o organismi terviklikkust ja häireteta toimet. Objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, nt löömine, peksmine, käte väänamine, juustest kiskumine jne. Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, s.o füüsilist valutunnet. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

1-15-2970 Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise 04.11.2014.a protokollist (tl 2-3) nähtub, et V.L on 04.11.2014.a kell 18.15 toimetatud kainenemisele. Protokolli kohaselt on kainenemisele toimetamine vältimatu isikust teisele isikule lähtuva vahetu olulise ohu tõrjumiseks, isik agressiivne oma abikaasa V. B. suhtes. Eelnevalt oli kägistanud abikaasat ja lõhkunud nõusid. Politsei juuresolekul tõukas naist. Kannatanu V. B. ütluste kohaselt (tl 7-8) tuli 04.11.2014.a kella 14-14.30 vahel töölt koju, V.L oli joonud ja hakkas tüli norima. V.L läks magama. 30 minuti pärast ärkas V.L üles ja hakkas sõimama, karjuma. Köögis hakkas V.L nõusid lõhkuma ja jätkas karjumist. Nii möödus mitu tundi. Vastu õhtut oli voodi peal pikali, kui V.L haaras tal kätega kõrist kinni, haaras nii kõvasti, et oli valus. Kägistamisest oli kurk veel järgmiselgi päeval valus. V.L-i ütluste kohaselt (tl 9-10) tunnistab ennast täielikult süüdi ja kahetseb. Väidab, et oli purjus, närvis, kuna hammas valutas ja arst ei võtnud vastu. Käitus valesti oma abikaasaga, on abikaasa ees vabandanud ja lubab, et rohkem sellist asja ei juhtu. KarS §-s 121 sätestatud objektiivne koosseis eeldab kannatanule füüsilise valu tekitamist. Kannatanu on tunnistanud, et kägistamine põhjustas talle füüsilist valu, kägistamisest oli kurk veel järgmiselgi päeval valus. Kohtu hinnangul on ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast valus, kui meesterahvas kägistab naisterahvast ning süüdistatava tegevus on käsitletav inimese keha mõjutamisena viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et süüdistatav täitis oma tegevusega KarS § 121 objektiivse koosseisu. Süüdiststava tegevus on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, kuna V.L pani kehalise väärkohtlemise toime enda abikaasa suhtes, s.o lähisuhtes oleva isiku suhtes. Süüdistatav V.L pani eelkirjeldatud kehalise väärkohtlemise toime vähemalt kaudse tahtluse vormis KarS § 16 lg 4 mõttes, kuna V.L pidi 04.11.2014.a enda abikaasat kõrist tugevalt haarates aru saama, et selline tegevus võib põhjustada kannatanule füüsilist valu. Seega V.L möönis oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täitis seega kannatanule valu tekitava kehalise väärkohtlemise subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega V.L-i süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtu seisukoht karistuse laadi ja suuruse osas Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 redaktsioon nägi kehalise väärkohtlemise eest vastutusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.L-i tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus käsitleb KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendava asjaoluna seda, et V.L puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut (tl 10). Karistusregistri väljavõttest (tl 11-14) nähtub, et V.L on kriminaalkorras 4-l korral karistatud, kahel korral mootorsõiduki joobes juhtimise eest, ühel korral karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest ja ühel korral mootorsõiduki joobes juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Kehtivaid väärteokaristusi V.L ei ole. V.L-i iseloomustuse (tl 25-26) kohaselt on süüdistatav Tartu Maakohtu 25.04.2013.a otsusega

1-15-2970 määratud kontrollnõudeid täitnud kohusetundlikult, ilmub kokkulepitud päevadel vastuvõtule. V.L-ile on määratud 40% töövõimetust. Läbi katseaja on tal olnud probleeme seljaga, tervislik olukord võib olla takistuseks üldkasuliku töö tegemisel. Sotsiaalkindlustusameti pensionitunnistusest (tl 27) nähtub, et V.L-ile on määratud töövõimetuspension 40% alates 18.02.2014.a kuni 29.02.2016.a. Kohtu hinnangul on võimalik V.L mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega. V.L-i tervislik seisund ei võimaldaks tal üldkasuliku töö tunde sooritada. V.L ei ole varem kehalise väärkohtlemise eest kriminaalkorras karistatud. Süüdistatav täidab talle Tartu Maakohtu 25.04.2013.a otsusega määratud kontrollnõudeid kohusetundlikult, seega on kohtu hinnangul otstarbekas, et süüdistatav jätkab temale Tartu Maakohtu 25.04.2013.a otsusega nr 1-13-2517 määratud kriminaalhooldust, mis kestab kuni 15.05.2015.a ning V.L-ile nimetatud otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistus tuleb viia täide iseseisvalt. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Alates 01.01.2015.a jõustunud KarS redaktsiooni § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. KarS § 5 lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kuna süüdistuse kohaselt pani V.L kehalise väärkohtlemise toime 04.11.2014.a, s.o enne 01.01.2015.a jõustunud KarSi muudatusi, ei saa süüdistatava olukorda halvendada ega kohaldada raskemat karistust, vaid tuleb kohaldada teo toimepanemise ajal kehtinud rahalise karistuse päevamäära. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Arvestades V.L-i süü suurust, mida vähendab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus, on võimalik V.L mõjutada prokuröri poolt nõutava rahalise karistusega. Seega kohus nõustub prokuröri taotlusega ja mõistab KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest V.L-ile rahalise karistuse 90 miinimumpäevamäära. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed V.L 2013. aasta tulude kohta. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kuna Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed V.L-i 2013. aasta tulude kohta, tuleb rahalise karistuse arvutamisel lähtuda KarS § 44 lg 2 kolmandast ja neljandast lausest, mille kohaselt arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär ning miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Seega tuleb V.L-i rahalise karistuse päevamäära suuruseks lugeda 3,20 eurot ja rahaliseks karistuseks määrata 288 eurot (3,20 x 90).

1-15-2970 KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Arvestades V.L-i sissetulekut ja seda, et tal tuleb lisaks otsusega väljamõistetavale rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, leiab kohus, et V.L-ile käib rahalise karistuse summa ühekorraga tasumine üle jõu. Eeltoodud põhjustel tuleb anda V.L-ile võimalus tasuda rahaline karistus ositi 9 kuu jooksul. V Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat koos salvestisega kannatanu V. B. ja süüdistatava V.L-i selgitustest. Kohus on seisukohal, et CD-plaat koos salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015.a 390 eurot) ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 129,60 eurot. Eelnimetatud menetluskulud kokku 714,60 eurot tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt sisse nõuda V.L-ilt . KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades V.L-i sissetulekut, käib V.L-ile ilmselgelt üle jõu. Arvestades, et V.L on vaja tasuda ka rahaline karistus, ta on töövõimetuspensionär, siis on kohtu arvates menetluskulude ajatamine põhjendatud. Kohus on seisukohal, et arvestades V.L-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda V.L-ile KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.