Kohtulahend

Nii Ilja Drobõšev andis ajavahemikul suve algus 2014 kuni septembri algus 2014 narkootilist ainet marihuaana Tallinnas Lasnamäe piirkonnas, sh Ümera tänaval, kokku ca 10-15 korral, korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest, ebaseaduslikult edasi nooremale kui kaheksateistaastasele Erik XXX (sünd. XXX, 16-17-aastane). Nii Ilja Drobõšev andis ajavahemikul juuli 2014 kuni 27.09.2014 narkootilist ainet marihuaana Tallinnas Ümera tänaval Seli bussipeatuse juures, kokku ca 5 korral, korraga 0,5 g kaupa 10.EUR eest, ebaseaduslikult edasi nooremale kui kaheksateistaastasele Edgar Johannes XXX (sünd. XXX, 17-aastane). Nii Ilja Drobõšev andis ajavahemikul augusti algus 2014 kuni 21.08.2014 narkootilist ainet marihuaana Tallinnas Ümera tänaval Seli bussipeatuse juures, kokku 2 korral, korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest, ebaseaduslikult edasi nooremale kui kaheksateistaastasele Henrik XXX (sünd. XXX, 17-aastane). Nii Ilja Drobõšev andis ajavahemikul augusti algus 2014 kuni umbes 18.08.2014 narkootilist ainet marihuaana Tallinnas Raadiku, Mahtra ja Ümera tänavate piirkonnas, korduvalt korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest või 1 g kaupa 20.- EUR eest, ebaseaduslikult edasi nooremale kui kaheksateistaastasele R.V (sünd. XXX, 17-aastane). Samuti Ilja Drobõšev tahtlikult kallutas alaealist R.V (sünd. XXX, 17-aastane) panema toime tahtlikku õigusvastast tegu, so narkootilise aine marihuaana ebaseaduslikku edasiandmist. Nimelt, soovides takistada enda kui narkootikumide müüja isiku tuvastamist, andis ta alates umbes 18.08.2014 R.V kasutamiseks enda mobiiltelefoni Samsung SHG-B130 IMEI koodiga XXX koos SIM kaardiga, mis vastas abonentnumbrile XXX ning mida ostjad kasutasid narkootikumide ostmiseks, st tegemist oli narkootikumide müümiseks nn eelnevalt sissetöötatud telefoniga. Nii helistasid mainitud numbrile marihuaana ostmise eesmärgil eeluurimisel tuvastatud ning tuvastamata isikud, sh nooremad kui kaheksateistaastased isikud. R.V ülesanne oli Ilja Drobõševi eest ise nimetatud telefonile vastata ning narkootikume osta soovinud isikutega marihuaana üleandmiseks Tallinnas Lasnamäe piirkonnas kohtumised kokku leppida ning seejärel eelnevalt Ilja Drobõševilt talle müümiseks üle antud marihuaana ebaseaduslikult ostjatele edasi anda. Nii andis R.V alates 24.08.2014 kuni septembri alguseni 2014 Tallinnas Lasnamäel kokku kolmel korral korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest narkootilist ainet marihuaana ebaseaduslikult edasi Erik XXX. Nii andis R.V 21.08.2014 Tallinnas Lasnamäel Kotka poe piirkonnas narkootilist ainet marihuaana 0,5 g 10.- EUR eest ebaseaduslikult edasi Henrik XXX. Seega, täisealise isikuna, olles eelnevalt toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, samuti kihutades alaealist narkootilise aine ebaseaduslikule edasiandmisele, pani Ilja Drobõšev toime KarS § 185 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.V süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul augusti lõpp kuni septembri keskpaik 2014 pani täisealise isiku Ilja Drobõševi kihutamisel Tallinnas Lasnamäe piirkonnas toime narkootilise aine marihuaana väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise. Nimelt, soovides takistada enda kui narkootikumide müüja isiku tuvastamist, andis Ilja Drobõšev alates umbes 18.08.2014 R.V-le kasutamiseks enda mobiiltelefoni Samsung SHG-B130 IMEI koodiga XXX koos SIM kaardiga, mis vastas abonentnumbrile XXX ning mida ostjad kasutasid narkootikumide ostmiseks. Nii helistasid mainitud numbrile marihuaana ostmise eesmärgil eeluurimisel tuvastatud ning tuvastamata isikud, sh nooremad kui kaheksateistaastased isikud.

R.V ülesanne oli Ilja Drobõševi eest ise nimetatud telefonile vastata ning narkootikume osta soovinud isikutega marihuaana üleandmiseks Tallinnas Lasnamäe piirkonnas kohtumised kokku leppida ning seejärel eelnevalt Ilja Drobvõševilt talle müümiseks üle antud marihuaana ebaseaduslikult ostjatele edasi anda. Nii andis R.V alates 24.08.2014 kuni septembri alguseni 2014 Tallinnas Lasnamäel kokku kolmel korral korraga 0,5 g kaupa 10.- EUR eest narkootilist ainet marihuaana ebaseaduslikult edasi Erik XXX. Nii andis R.V 21.08.2014 Tallinnas Lasnamäel Kotka poe piirkonnas narkootilist ainet marihuaana 0,5 g 10.- EUR eest ebaseaduslikult edasi Henrik XXX. Osa eelnevalt Ilja Drobõševilt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaana hoidis R.V ebaseaduslikult enda juures kuni 22.10.2014 kella 10:00ni, mil ta Tallinnas Kalevipoja 11 maja esimeses trepikojas politseiametnike poolt kinni peeti ning tema juurest leiti ning võeti ära üks minigripp kilekott, milles 0,17 g marihuaana ja tubaka segu. Seega väikeses koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega pani R.V toime KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse R.V selles, et tema, eesmärgiga vältida alaealistele isikutele seadustega omistatud piiranguid (nt siseneda vanusepiiranguga ööklubidesse, osta sigarette jms) kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal, kuid enne 22.10.2014, võltsis enda elukohas Tallinnas aadressil XXXasuvas korteris digitaaltrükitehnikas mõlemalt poolt lamineeritud paberile Eesti Vabariigi isikutunnistuse nr XXX R.V nimele. Nii märkis ta dokumendile enda isikukoodiks XXX ja sünniajaks 06.08.1995, ehk siis kaks kalendriaastat tegelikkusest varasema sünniaja (õige sünniaeg XXX), eesmärgiga määratleda ennast identifitseerimisel täisealise isikuna. Seega tähtsa isikliku dokumendi võltsimisega pani R.V toime KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Ilja Drobõšev tunnsitas end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Süüdistatav R.V tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad XXX, Edgar-Johannes XXX, Emil XXX, Henrik XXX, Erik XXX, Olga XXX(XXX) Kohus uuris järgmisi dokumente: 1) 2) 3) 4) 5) 6)

Jälitustoimingu protokoll (lk 23-29); Jälitustoimingu protokoll (lk 30-35); Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (lk 36); Läbiotsimisprotokoll (lk 37-38); Asitõendite vaatlusprotokoll (lk 39-40); Asitõendite vaatlusprotokoll (lk 41-45);

7) Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 14E-AN1044 (lk 46-48); 8) EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ühekordse ja suure koguse kohta (lk 49-51); 9) DNA ekspertiisiakt nr 14E-GE1282 (lk 52-58); 10) Ilja Drobõšev ́i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 59-62); 11) R.V kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 63-65); 12) Asitõendite vaatlusprotokoll (lk 66- 68);

13) Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 14E-AN1128 (lk 69-72); 14) Läbiotsimisprotokoll koos lisadega (lk 73-79); omaniku avalehest ja kontol olevatest fotodest 15) Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 80-81); 16) Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 82); 17) Ekspertiisiakt nr 14E-DM0037 ja fotod (lk 83-88);. 18) Tõendid isikute maksustatava tulu kohta (lk 89-90); 19) Kohtueelne ettekanne( lk 91- 94) 20) Kohtumäärused ja vara arestimise protokoll (lk 95-103); 21) Riigiõigusabi dokumendid (lk103-120); 22) Kiirabikaardid (lk 139-140); 23) Praktikaleping, tööleping, iseloomustus (lk 13-16, 141); 24) Garantiikiri (lk 142); 25) Patsiendikaart (lk 9-10). Kohus, kuulanud ära süüdistatavad ning tunnistajad uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaitsja Suvalova palus kohtul kontrollida jälitustoimikuid ja jälistustoimingute aluseks olevate lubade olemasolu. KRMS § 1264 lg 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. KrMS § 1262 lg 2 näeb ette võimaluse teha jälitustoiminguid, kui tegemist on KarS § 183 ja § 184 nimetatud kuritegudega. Riigikohus on oma otsuse 3-1-1-63-08 p-s 13.3 sedastanud, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohus on käesolevas asjas nende kolme tingimuse täidetust kontrollinud. Kui kohtule esitatakse taotlus kontrolliks, tuleb kohtul jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb jälitustoimiku materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Kohus kontrollis jälitustoimikut, sealjuures kohtu poolt välja antud jälitusluba ning asus seisukohale, et luba on antud kooskõlas KrMS-iga, menetluse esemeks on olnud kuritegu, mille suhtes võib KrMS § 1262 lg 2 kohaselt teostada jälitustoiminguid, luba on antud jälitusprotokollides märgitud isiku ja tema kasutuses olnud telefonide suhtes ja jälitusprotokollis toodud ajavahemikeks. JälitustoimiXXXeks antud luba ja selle aluseks olnud taotlus oli põhjendatud. Taotlusest nähtuvad põhjendused, miks tuleb tõendeid koguda jälitustoiminXXXega ja miks on välistatud tõendite kogumine muude menetlustoiminXXXe abil. Tõendite jälitustoiminXXXega kogumine on tingitud kriminaalasja eripärast, kuivõrd on üldteadaolev asjaolu, et narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude puhul ei ole jälitustoiminguid tegemata sageli võimalik tõendeid koguda ja tuvastada süüteoga seotud isikuid. Ka riigikohus on lahendis 3-1-1-28-14 tõdenud, et vaadeldava kuriteoliigi puhul on tegemist peitkuriteoga, mille avastamine ja tõendamine on tavapärasest keerukam juba seetõttu, et sageli on narkootilise aine käitlemisega seotud suurem isikute ring, kelle tegevus toimub äärmiselt salastatult. Kuidas, kellega ja millistel eesmärkidel need isikud suhtlevad, ei saa aga tihtipeale kindlaks teha muidu, kui neid isikuid varjatult jälgides. Jälitustoiminguga kogutud tõendi kasutamine on lubatud ka isiku suhtes, kes on jälitustoimingule allutatud kahtlustatava vestluspartneriks, kuid kelle vestluste pealtkuulamiseks nimeliselt pole kohtu luba väljastatud. (RK otsus 3-1-1-14-14 p 800) KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa taolemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid.

Kohus kontrolli tulemusena ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingu käigus seaduserikkumisi. Seega on jälitustoimingu protokollid käesoelvas kriminaalasjas lubatavateks tõenditeks. Läbiotsimisprotokoll (lk 37-38) kinnitab, et läbiotsimisel Ilja Drobõševi elukohas Tallinnas XXX leiti korteris marihuaanat sisaldavad fooliumpaberi nutsakad ja minigrip kilekotid, tabletid, mobiiltelefon Samsung ja sularaha, teleskoopnui ning digitaalsed kaalud. Ilja Drobõšev ́i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isikult leiti kinnipidamisel vasaku käe peopesast fooliumpaberi nutsakas, milles oli roheline taime puru. Leitud esmeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollides. Ekspertiisiakti nr 14E-AN1044 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud fooliumvoldikus olev roheline kuivatatud taimeosa massiga 0,47 g on kanepiõisik (marihuaana), mille THC sisaldus on 6,8%; 18 fooliumvoldikus olevad rohelised kuivatatud taimeosad massiga kokku 8,30 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 10%; kahes fooliumvoldikus olevad rohelised kuivatatud taimeosad massiga kokku 1,82 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 7,2%; minigrip kilekotis olevad rohelised kuivatatud taimeosad massiga kokku 17,03 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 9,8%. Mustas kilekotis olevad 129 tumeroosat tabletti massiga 32,27 g sisaldavad metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, mille sisaldus on 39%. Digitaalkaaludel leidus kanepiosakesi. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtub, et MDMA puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 1,4 grammist ja marihuaana puhul 7,5 grammist. I.Drobõševi koreri läbiotsimisel leiti tablettides puhast metüleendioksüdemtamfetamiini (MDMA) kokku 10,6 g. Marihuaanat leiti kokku 27,62 g. Seega piisas I.Drobõševilt äravõetud narkootilisest ainest MDMA joobe tekitamiseks vähemalt

pärineva bioloogilise materjali sisaldumist järgmistes proovides: teine proov musta värvi kilekotilt, milles olid tabletid (pakend nr 6, proov A144730) ja kolmas proov musta värvi kilekotilt, milles olid tabletid (pakend nr 6, proov A144731). Süüdistatava Ilja Drobõševi ütluste kohaselt sai 100 ecstasy tabletti, 94 pidi alles olema. Edasi ei ole neid andnud, ise tarvitas. Samuti ei vaidlusta ta asjaolu, et tema enda käest ja korterist leiti marihuaanat. Kuigi I.Drobõševi enda sõnade kohaselt pidi MDMA tablettide arv olema väiksem, leiti läbiotsimisel 129 tabletti. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on I.Drobõšev ainuke isik, kes sai need tabletid korterisse viia, mistõttu on I.Drobõšev tablettide arvu ilmselgelt segi ajanud või ei mäleta täpselt kui palju tabletette ta omandas või tal alles oli. Seega on nii süüdistatava enda ütluste, isiku kinnipidamise protokolli, läbiotsimisprotokolli ja ekspertiisiaktiga nr 14E-AN1044 leidnud tõendamist Ilja Drobõševi poolt suures koguses narkootilise aine valdamine. Tunnistaja Emil Xxxütlused kinnitavad, et ta on ostnud Iljalt 2014 paar korda (rohkem kui 2) 34 korda kanepit. Pool grammi 10 euro eest ja 1 gramm 20 euro eest. Helistas ja ütles, et on Risto sõber. Kohtusid Mustakivi või Ümera piirkonnas. Marihuaana oli pakendatud mingrip kilekoti sisse. Iljaga suhtles vene keeles. Tunnistaja telefoninumber oli XXX. Kohtumisel Iljaga ei rääkinud üksteisest midagi. Ilja ei tundnud huvi tema vanuse suhtes. Gramm marihuaanat oli ühes pakendis. 30.09.2014 jälitustoimingu protokollist nähtub: 28.09.2014 helistab E.XXX I.Drobõševile. E.Xxxütleb, et on Risto sõber ja soovib tunnikeseks kohtuda. I.Drobõšev ütleb, et Lasnamäel ja palub Ümera tänavale sõita. Tunnistaja Erik Xxxütlused kinnitavad, et ostis Iljalt kanepit 2014 suve algusest kuni lõpuni 10 või rohkem kordi. Leppisid ostmise kokku telefoni teel. Tavaliselt ostis pool grammi 10 euro eest. Ilja ei küsinud tema vanust. Pärast Ritšardi käest ostmist, ostis kanepit paar korda veel Ilja käest, sest Ritšard enam ei müünud. Tunnistaja E.J.XXX ütluste kohaselt ostis 2014 suvel Iljalt umbes 5 korda Selise piirkonnas. Pool grammi kanepit 10 euro eest. Helistades ütles, et on Risto sõber. Koguse ütles kokkusaamisel. Kanep oli pakendatud hõbepaberi sisse. Ilja ei huvitunud tunnistaja vanusest. Helistas samal numbril, ei tea kas alati vastas Ilja. Lõpetas Iljalt ostmise, kui teda enam ei olnud. 30.09.2014 jälitustoimingu protokollist nähtub: 27.09.2014 kõne E.J XXX ja I.XXX vahel. E.J.XXX ütleb, et on Risto sõber. I.XXX ütleb, et on Ümera 21 ja käsib XXX kohale tulla. Tunnistaja Henrik XXX ütluste kohaselt ostis Ilja käest 2014 suvel ühel korral kanepit pool grammi 10 euro eest. Ülejäänud korrad on proovinud, kuid ei ole õnnestunud temaga ühendust saada. Kanep oli fooliumis. Ostis Ümera või Seli piirkonnas. Kohtumisel nimetas koguse. Arvab, et Ilja telefonil vastas alati Ilja. Ise kasutas numbrit XXX. On Iljaga 2-3 korda kohtunud. Narkootikume ostis ainult 1 kord. On tahtnud rohkem saada, aga ei ole võimalik. Ilja ei huvitunud tunnistaja vanusest. Süüdistatav R.V ütluste kohaselt tarvitas 2014 marihuaanat ja proovis ecstasyt, amfetamiini. Drobõševi käest ostis marihuaanat 1 g 20 eurot. Iljalt ostis korraga enda tarbeks 1-2 grammi marihuaanat. Ostis tihti, kuid täpset kordade arvu ei oska öelda. Kui rahast jäi puudu siis tegi Ilja narkootilise aine ostmisel vahel soodustust. Süüdistatav I.Drobõšev kinnitab ise, et võis müüa kohtus ütlusi andnud tunnistajatele ja müüs R.V-le marihuaanat. Seega ei vaidlusta I.Drobõšev tunnistajate E.XXX, E.XXX. E.J. XXX ja H.Viil ning süüdistatava R.V ütlusi osas, milles nad kõik kinnitavad, et on ostnud narkootilist ainet I.Drobõševilt.

Eeltoodust tulenevalt on süüdistatavate endi ütluste ja tunnistajate ütluste ning jälitusprotokollidega leidnud tõendamist: I.Drobõšev müüs 2014 aastal Emil XXX 3-4 korda kanepit 0,5- 1 g korraga. Ilja Drobõsev müüs Erik XXX 2014 suve algusest kuni lõpuni kanepit vähemalt 10 korda korraga 0,5 g 10 euro eest. I.Drobõšev müüs E.J.XXX 2014 suvel 5 korda 0,5 grammi kanepit 10 euro eest. I.Drobõšev müüs R.V 2014 aasta suvel tuvastamata arv kordi marihuaanat korraga 1-2 grammi. I.Drobõšev müüs H.XXX 2014 suvel ühel korral kanepit 0,5 grammi 10 euro eest. Kuivõrd tunnistaja kinnitab, et on Drobõševilt ostnud ainult ühel korral, on tõendamist leidnud, et Drobõšev müüs XXX ühel korral kanepit (marihuaanat). Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et XXX on saanud Drobõševilt kahel korral marihuaant. Drobõšev ise ei oska öelda kellele ja mitu korda ta marihuaanat müünud on ning XXX ise kinnitab ainult ühte korda. 30.09.2014 jälitustoimingu protokollist nähtub: 28.09.2014 helistab tuvastamata isik I.Drobõševile. Vastuseks küsimusele: „Kuidas seal lood on?“ ütleb Drobõšev, et saab ainult tunniks ajaks välja jalutama tulla. Helistaja ei saa aru ja Drobõšev selgitab, et üheks grammiks. Tuvastamata isik ütleb, et tal on sellest poolt tarvis. Drobõšev vastab, et saab ainult üheks välja tulla ja on Sõle tänaval. Ilja Drobõšev kinnitas ka kohtuistungil, et väljend „Ma saan ainult 1 tunniks välja tulla“ tähendab 1 grammi. Nimetatud telefonikõne kinnitab, et I.Drobõšev ei müünud narkootilist ainet, mitte ainult kohtuistungil ülekuulatud tunnistajatele, vaid ka teistele tuvastmata isikutele. Seega on tõendamist leidnud, et I.Drobõšev omandas, valdas ja müüs narkootilist ainet marihuaana koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust s.o I.Drobõšev käitles narkootilist ainet suures koguses. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omamine, valdamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 2p 3 kohaselt on käitlemiseks - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. I.Drobõševi enda ütlused kinnitavad, et ta ise teadlikult ostis antud kriminaalasjas tuvastamata isiku käest marihuaanat, valdas seda ja müüs seda edasi, seega ta omandas, valdas ja andis edasi narkootilist ainet suures koguses kavatsetult. R.V on sündinud XXX Edgar –Johannes XXX on sündinud XXX. Emil XXX on sündinud XXX. Erik XXX on sündinud XXX. Henrik XXX on sündinud XXX. Isikute sünniajad on tuvastatud kohtuistungil esitatud dokumentide alusel. Seega olid kõik loetletud isikud 2014 aasta suvel kuni septembrini 16-17 aastased s.o alaealised. KarS § 185 teoobjekti iseloomustav ja seega objektiivsesse koosseisu kuuluv asjaolu on narkootilise aine edasiandmine nooremale kui kaheksateistkümneaastasele isikule. Järelikult peab süüdistatav teadma, et annab narkootilist ainet edasi nooremale kui kaheksateistkümne aastasele või vähemalt pidama seda võimalikuks. Vastutus KarS § 185 järgi on välistatud kui süüdistataval oli põhjendatud alus arvata, et narkootilise aine ostja on täisealine. Otsustamaks,

kas süüdistatav võis pidada narkootilise aine ostja alealisust võimalikuks, tuleb eelkõige arvestada ostjate füüsilist arenXXX ning nende käitumist suhetes süüdistatavaga. Nii süüdistatava XXX ütlustest kui ülalnimetatud tunnistajate ütlustest nähtub, et I.Drobõšev ei tundnud nende vanuse kohta mingit huvi. Süüdistatava I.Drobõševi ütluste kohaselt tema ei teadnud, et müüs narkootilist ainet alaealistele. Nägi tunnistajaid suitsetamas ja arvas, et nad on täisealised. I.Drobõševi väide, et suitsu tegeva isiku puhul on tegemist ilmselgelt täisealise isikuga, ei ole eluliselt usutav. On üldteada asjaolu, et kuigi alaealistel on keelatud suitsetada ja alkoholi tarbida, teevad seda paljud alaealised. Ka narkootikumide müük on keelatud, kuid ometi I.Drobõšev tegeles sellega, mistõttu ei ole väide, et kui isik suitsetab on tingimata tegemist täisealise isikuga, asjakohane. I.Drobõševi ütluste kohaselt nägi ta tunnistajaid alati kooli taga jalutamas. Asjaolu, et isikut nähakse pidevalt koolimaja juures, võib viidata sellele, et isik käib seal koolis. Arvestades kohtuistungil ütlusi andnud tunnistajate välimust (eelkõige kasvu), millest ei saa üksüheselt järeldada, et tegemist on täisealiste isikutega, samuti asjaolu, et isikud viibisid pidevalt koolimaja läheduses, pidi I.Drobõšev pidama võimalikuks, et kõnealused isikud on nooremad kui kaheksateistaastased. Tunnistajate ja süüdistatava R.V ütlustest nähtub, et I.Drobõšev ei tundnud kordagi huvi nende vanuse suhtes, millest võib järeldada, et I.Drobõševil oli ükskõik kellele ta narkootikume müüb ja ta möönis ka võimalust, et marihuaana ostjateks on alaealised. I.Drobõševi käitumisest nähtub, et ta suhtus ükskõikselt tõsiasja, et marihuaana ostja võib olla alaealine. Eeltoodust tulenevalt on I.Drobõšev 2014 a suvel pannud alaealistele R.V-le, Edgar –Johannes XXX, Emil XXX, Erik XXX ja Henrik XXX marihuaana edasiandmise (müügi) toime kaudse tahtlusega. Kohus on tuvastanud I.Drobõšev poolt marihuaana müügi Emil XXX 3-4 korda, Erik XXX vähemalt 10 korda, E.J.XXX 5 korda, H.XXX ühel korral ja R.V tuvastamata arv kordi. Marihuaanat müüdi tarvitajale üldjuhul ühekordse annusena (0,5 g), mistõttu on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Et tarvitaja mõttes oli tegemist joovet tekitava marihuaanaga, kinnitab kasvõi asjaolu, et XXX, XXX, XXX ja XXX müüs I.Drobõšev narkootilist ainet korduvalt. Vaevalt oleks tunnistajad ja XXX ostnud I.Drobõševilt korduvalt marihuaanat, kui nad sellest ei oleks joovet saanud. Eeltoodu alusel saab väita, et müümisel oli tegemist minimaalselt üheks narkojoobeks vajaliku kogusega. Seega saab lugeda tuvastatuks, et I.Drobõšev andis kokku alaealistele narkootilist ainet suures koguses (joobe tekitamiseks üle 10 korra). Väikeste narkootiliste ainekoguste liitmise tulemusena saab rääkida I.Drobõševi poolt suure koguse narkootilise aine edasiandmisest noorematele kui kaheksateistaastastele isikutele. Süüdistatav Ilja Drobõšev ütluste kohaselt hakkas 2014 suve algusest marihuaanat edasi andma. Ostjad nägid välja nagu 18 s.o täisealised. Tunneb 2014 suvest XXXi, kes oli klient. Arvas, et XXX ostis enda tarbeks. On ise 20 ja XXX on temast pikem, mistõttu arvas, et XXX on täisealine. Kasutas 2014 abonenti XXX. Ei ole palunud, et XXX vastaks eelnimetatud numbril. Augustis vahetas numbrit. Oli XXXiga koos kui sim- kaardi ära viskas, võib-olla XXX võttis üles. Ei ole ise talle enda telefoni ega sim-kaarti andnud. On narkootikume alati üksi üle andnud. Vahetas tihti telefoninumbreid, et ei hakataks jälgima. XXXi kinnipidamisel äravõetud telefonid ei ole talle kuulunud. Teenis 4-5 eurot grammi pealt. Müüs 0,5-1 g 10 või 20 euro eest. Perega suhtluseks ja müügi jaoks olid eraldi telefonid. Narko müügiga teenis umbes 400 eurot kuus, millest aitas ema ja oma kulud. Suvel teenis narko müügist üle 1000 euro. Hakkas tarvitama/suitsetama 16-aastaselt. Müüs Seli, Mustakivi ja Ümera tänaval. Risto oli klient, kelle sõbrad tulid ostma. Süüdistatava XXX ütluste kohaselt andis lja augustis 2014 kasutada oma mobiili koos numbriga sim-kaardiga. Ilja palus, et vastaks kõnedele. Inimesed helistasid eesmärgiga soetada marihuaanat. Ilja andis telefoni XXXile, et oleks vähem kahtlustusi Ilja enda suhtes. Vastas, et Iljad kõrval ei ole, aga ikkagi võib kokku saada. Ilja seisis lähedal kui kõnedele vastas. Ei tea

kui palju kordi telefonile vastas. Informeeris Iljad sellest kõnest. Vastas telefonile Ilja palvel. Läks umbes 10 korda koos Iljaga kohtumiskohta. Seisis eemal ja juttu ei kuulnud. Kliendiga rääkis Ilja. Teadis, et kohtumine on narkootikumi üleandmiseks. Ilja käest selle eest raha ei saanud. Suitsetasid koos. Läbiotsimisel võetud Samsung SGH sai Ilja käest, sellel vastas kõnedele. Iljaga ei ole juttu vanusest olnud. Augustis 2014 suhtles Iljaga tihti, jalutasid koos. Iljalt ostis korraga enda tarbeks 1-2 grammi marihuaanat. Kui helistati Ilja numbrile, siis oli see tema kasutuses, pärast seda kui oma simkaardi sinna pani, siis oli XXXi kasutuses. Iljal oli mitu telefoni. Kohus ei loe usaldusväärseks R.V ütlusi selles osas, mille kohaselt ta käis koos I.Drobõševiga narkootilist ainet müümas. I.Drobõšev eitab, et oleks müünud koos R.V-ga narkootilist ainet. Samuti ei kinnita ühegi tunnistaja ütlused, et I.Drobõšev oleks müünud narkootilist ainet koos R.V-ga. Vastupidi, kõik tunnistajad, kes ostsid I.Drobõševilt nakrootilist ainet, kinnitavad, et I.Drobõšev oli müügi hetkel üksi. Ka ükski muu kriminaalasjas kogutud tõend ei kinnita, et I.Drobõšev ja R.V oleks narkootilist ainet koos edasi andnud. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab, et mobiiltelefonis IMEI-ga XXX on kasutatud abonentumbreid XXX ja XXX. Läbiotsimisprotokoll koos lisadega (lk 73-79) kinnitab, et läbiotsimisel R.V elukohas Tallinnas XXXkorteris leiti ja võeti ära muuhulgas sulamisjälgedega mobiiltelefon Samsung. Asitõendi vaatlusprotokollis (lk 80-81) on vaadeldud mobiiltelefoni imei koodiga XXX. Kuigi läbiotsimisprotokollis on mobiiltelefoni IMEI koodiks märgitud XXX on läbiotsimisprotokollis ilmselgelt tegemist trükiveaga, kuivõrd asitõendina kriminaalasja juures oleva mobiiltefeoni imei koodiks on XXX. 20.10.2014 jälitustoimingu protokollist nähtub: 18.08.2014 helistab tuvastamata isik numbril XXX R.V-le ja küsib kas on Iljuha. XXX vastab, et tal on nüüd Ilja number ja hakkab sellelt numbrilt töötama. Järgmisest päevast pidi kõik korda minema ja Ilja on haige. 22.08.2014 helistab Nastja numbril XXX R.V-le ja küsib miks Ritšardil on Iljuhha number. XXX vastab, et sellelt numbrilt on nüüd tema. XXX küsib Nastjalt, kas tal on abi vaja? 29.08.2014 helistab I.Grohhotov numbril XXX R.V-le ja küsib Iljad. Ritšard ütleb, et on tema asemel. Grohhotov küsib, kas XXXil on midagi. XXX ütleb, et on ja siis lepitakse kokku kohtumine Liikuri platsil Hesburgeri juures. Nimetatud telefonikõned kinnitavad, et Ilja Drobõševile kuulunud telefoninumber XXX, mida ta kasutas narkootiliste ainete müügil, oli mingil hetkel R.V kasutuses. Kumbki süüdistatav ei ole vaidlustanud asjaolu, et varem Drobõševi käes olnud telefoninumber oli mingist ajast alates R.V kasutuses. Asjaolu, et SIM kaart selle telefoninumbriga leiti R.V kodust kinnitab, et R.V ei andnud seda SIM kaarti enam I.Drobõševile tagasi. Eeltoodud kõned kinnitavad, et narkootiliste ainete ostjad olid harjunud numbrilt XXX rääkima Iljaga ja kõnede sisust nähtub, et helistati nakrootilise aine ostmise eesmärgil. XXXi sõnade üle, et tema hakkab nüüd sellelt numbrilt töötama, ei avalda keegi imestust. Nimetatud asjaolu kinnitab, et narkodiilerite seas ei olnud see ebaharilik, et antakse telefoninumber koos klientidega edasi. I.Drobõševi väide, et R.V võis võtta enda kätte selle telefoni ja SIM kaardi, mille Drobõšev ära viskas, on paljasõnaline ja ei ole eluliselt usutav. I.Drobõševi sellesisulised ütlused on ilmselgelt antud soovist vabaneda vastutusest raskeima süüdistuse järgi. I.Drobõševi ütluste kohaselt, saatis ta telefoninumbrit vahetades kõikidele klientidele „smile“ märgi ja oma uue telefoni numbri. Asjaolu, et Drobõševi endised kliendid helistasid jätkuvalt väidetavalt Drobõševi poolt äravisatud SIM kaardil olevale telefoninumbrile, kinnitab, vastupidiselt Drobõševi väidetele, et neile ei saadetud teavet uuest telefoninumbrist. Inimesed, kes helistasid, küsisid kõik Iljad, mis näitab, et helistajate teada oli number jätkuvalt Ilja kasutuses ning, et neile ei olnud saadetud mingit teavet telefoninumbri muutmisest. On eluliselt

väheusutav, et narkootiliste ainete müügiga tegelev isik (antud juhul Drobõšev), kes soovib narkootilise aine müüki ka edaspidi jätkata, viskaks ilma põhjuseta ja kliente teavitamata ära SIM kaardi, millel olevale sissetöötatud telefoninumbrile helistavad ka tulevikus tema kliendid. Eluliselt usutavam on R.V väide, et algselt vastas ta Ilja palvel tema telefonile ajal kui nad olid koos Iljaga ja sellise tegevuse eesmärgiks oli vähendada võimalust tuvastada Ilja Drobõševi isikut kui narkootilise aine müüjat. Hiljem andis Ilja telefoni koos sim kaardiga XXXile päriseks ja peale seda kasutas XXX telefonis ka enda sim kaarti. On eluliselt usutav, et esimesed korrad vastas XXX narkootikume osta soovivate isikute kõnedele võimalike probleemide ennetamiseks just Drobõševi juuresolekul. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, milles on uurimistoiminguga kogutud teavet üksnes ajavahemiku 26.08.2014-05.09.2014 kohta, kohaselt on R.V elukohast leitud mobiiltelefonis kasutatud SIM kaarti numbriga XXX ajavahemikul 28.08.2014-01.09.2014 ja SIM kaarti numbriga XXX ajavahemikul 26.08.2014-05.09.2014. Nimetatud asjaolu kinnitab, et R.V kasutas I.Drobõševilt saadud telefonis paralleelselt samal ajal nii Drobõševilt saadud narkootiliste ainete müümiseks kasutatava telefoninumbriga SIM kaarti kui ka isikliku telefoninumbriga SIM kaarti. Nimetatud asjaolu välistab võimaluse, et kõnealune telefon oli perioodil 26.08.2014-05.09.2014 I.Drobõševi kasutuses ja R.V vastas kõnedele üksnes Drobõševiga koos olles. Selline olukord võis olla enne 26.08.2014, kuivõrd 20.10.2014 jälitustoimingu protokollist nähtub, et R.V vastas telefoninumbrile XXX ka 18.08, 21.08,

narkootilist ainet E.Virkile). Seega soovis I.Drobõšev oma käitumisega kavatsetult, et R.V tekiks soovi hakata edasi andma narkootilist ainet. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et R.V-le narkootilise aine müügi eesmärgil mobiiltelefoni üleandmisel oli I.Drobõšev isikuks, kes on eelnevalt pannud toime narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses. I.Drobõšev on varem kriminaalkorras karistamata. Jälitusprotokollist nähtub, et telefoninumber antid R.V-le üle augustis 2014. Kohtus on leidnud tõendamist, et septembri lõpuks oli I.Drobõšev omandanud ja valdas (läbiotsimisel leiti narkootiline aine 30.20.2014) ning andnud edasi suures koguses narkootilist ainet. Kriminaalasjas kogutud tõendite ehk tunnistajate ütluste põhjal ei saa vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult väita, et juba augusti lõpuks oli I.Drobõšev pannud toime narkootilise aine käitlemise suures koguses. Kohus on seisukohal, et I.Drobõševi kogu tegevust ajavahemikul suvi 2014 kuni 30.09.2014 tuleb käsitleda jätkuva süüteona. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitte iseseisvate tegudena ühe teo tähenduses. (Riigikohtu otsus 31-1-4-04) Kohus leiab, et I.Drobõševi käitumises on täidetud kõik jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused. Antud juhul tuvastatud tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule, milleks on I.Drobõševi poolt narkootilise aine omandamine, valdamises ja seejärel ka selle edasiandmine. Kõiki üksiktegusid iseloomustab ka sama õigushüve ründamine, milleks on rahvatervis. Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb selles tegevuses näha narkodiilerlust, mis seisneb süstemaatilises narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises - konkreetsel juhul narkootilise aine omandamises, edasiandmise eesmärgil ja narkosõltlastele narkootiliste ainete müümises. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud KarS § 184 süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele. KarS § 184 eesmärk on efektiivselt välistada selliste isikute tegevus. I.Drobõševi valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitavad nii narkootilise aine omandamine, valdamine ja edasiandmine. Seetõttu on täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. Eeltoodust tulenevalt tuleb Ilja Drobõševi tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Samuti tuleb Ilja Drobõševi tegevus kvalifitseerida KarS § 185 lg 3 järgi kui § 185 lg 2 sätestatud teo toimepanemine s.o täisealise isiku poolt narkootilise aine suures koguses edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kui edasiandmise eesmärk oli alaealise kihutamine narkootilise aine edasiandmisele.

Tunnistaja Mark XXX ütluste kohaselt ei teadnud poja seotusest narkootiliste ainetega. Ritšard ütles, et ta pole müünud ja tunnistas tarvitamist. Hetkel otsivad pojale tööd. Kutsekoolis õppis keevitajaks, kuid eksmatrikuleeriti. Põhikoolis õppimisega probleeme ei olnud. ÜKT oleks poisile kasulik. Kroonilisi haigusi ei ole, tegeleb spordiga. Suitsetamist pole märganud, kuigi trahvid on. Tunnistaja sellised ütlused ei kinnita ega lükka ümber R.V-le süüdistusakti kohaselt inkrimineeritavaid tegusid ja on alaealist iseloomustavaks tõendiks. R.V kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isikult leiti kinnipidamisel pükste parempoolsest küljetaskut minigrip kilekott rohelise taimse ainega. Leitud pakendit on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 14E-AN1128 (lk 69-72) kinnitab, et R.V kinnipidamisel äravõetud minigrip kilekotis olev rohelise ja pruuni taimepuru segu 0,17 g on peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu, milles marihuaana täpset kogust ei ole võimalik määrata. Läbiotsimisprotokoll koos lisadega (lk 73-79) kinnitab, et läbiotsimisel R.V elukohas Tallinnas XXXkorteris leiti ja võeti ära kaks kasutamata minigrip kilekotti, sulamisjälgedega mobiiltelefon Samsung. Tehti arvuti ekraani tõmmis suhtlusportaali www.vk.com leheküljel olevast narkootikumidele viitavast vestlusest, konto omaniku avalehest ja kontol olevatest fotodest. Asitõendi vaatlusprotokollis (lk 80-81) on vaadeldud mobiiltelefoni imei koodiga XXX. Samuti on asitõendi vaatlusprotokollis (lk 66-68) vaadeldud R.V kinnipidamisel pükste küljetaskust leitud ja ära võetud kuivatatud taimeosi sisaldanud kilekotti ning tema elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud kahte kasutamata minigrip kilekotti. Süüdistatav R.V ütluste kohaselt tarvitas 2014 marihuaanat ja proovis ecstasyt, amfetamiini. Ostis narkootikume erinevate inimeste käest. Drobõševi käest ostis marihuaanat 1 g 20 eurot. Panid kambaga rahad kokku ja ostsid ka kõik koos. On Virkile 2 korda marihuaanat raha eest müünud 0,5 g korraga. Peale Eriku ei ole rohkem narkootikume andnud. Kui rahast jäi puudu siis tegi Ilja narkootilise aine ostmisel vahel soodustust. Kinnipidamisel ära võetud marihuaana ostis eelmisel päeval, kuid mitte Ilja käest. Tunnistaja Erik Xxxütlused kinnitavad, et paar korda vastas Ilja numbril Ritšard, kes andis ka Ilja uue numbri. Ostis Ritšardilt mitte rohkem kui 3 korda 0,5 grammi 10 eurot eest. Esimene kord kui Ritšard vastas Ilja numbril tuli Ritšardi poolt pakkumine kohtuda. Otsest dialoogi kanepi ostmise kohta ei olnud. Tunnistaja küsis kuidas käsi käib ja siis leppisid kokku kohtumise. Läks kohtumispaika, surusid kätt, Ritšard andis tunnistajale edasi ja läksid oma teed. Kui helistas ja lepiti kokku kohtumine, tähendas see, et tal on midagi olemas. Sai aru, et Ilja andis oma asja edasi Ritšardile, Ritšard tegelikult sellega ei tegelenud, lihtsalt paar korda andis edasi ja kõik. 20.10.2014 jälitustoimingu protokollist nähtub: 24.08.2014 helistab Erik Virkki R.V-le ja küsib kas tuleb Seli juurde. XXX vastab, et on Pae turu juures. Erik lubab helistada kui kohale jõuab. Seega kinnitavad süüdistatava R.V enda ja tunnistaja E.Xxxütlused ning jälitustoimingu protokoll, et R.V müüs E.Virkile marihuaanat 2-3 korda 0,5 g korraga. R.V kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja narkootilise aine ekspertiisiakt nr 14E-AN1128 kinnitavad, et R.V valdas narkootilist ainet väikeses koguses. Tunnistaja Henrik Viil ütluste kohaselt ostis Ilja käest 2014 suvel ühel korral kanepit pool grammi 10 euro eest. R.V ei ole varem näinud ega temalt kanepit ostnud. Võis helistada, aga ju siis ei saanud kokku. Enda teada leppis kohtumise kokku Iljaga. 20.10.2014 jälitustoimingu protokollist nähtub: 21.08.2014 helistab H.Viil R.V-le ja jutt on kohtumisest ja lepitakse kokku kohtuda 10 minuti pärast Seli tänaval.

Süüdistatav R.V eitab narkootilise aine edasiandmist H.XXX. Jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõne kinnitab, et H.Viil ja R.V leppisid kokku kohtumise, kuid see kõne ei kinnita, et kohtumine ka tegelikult toimus ja R.V ka reaalselt H.XXX narkootilist ainet üle andis. Tunnistaja H.Viil ütlustest nähtub, et ta ei ole R.V varem näinud, mis kinnitab, et ta ei ole R.V-ga kokku puutunud ja seega ei saanud temalt ka narkootilist ainet osta. Tunnistaja H.Viil ütlused langevad kokku ka süüdistatava R.V ütlustega, mille kohaselt tema ei ole H.XXX narkootilist ainet edasi andnud. Kriminaalasjas puuduvad ka igasugused muud tõendid mis kinnitaks, et R.V andis 21.08.2014 Lasnamäel Kotka poe piirkonnas narkootilist ainet marihuaana edasi Henrik XXX. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud R.V poolt narkootilise aine marihuaana väikeses koguses 2-3 korda edasiandmine E.XXX ning narkootilise aine väikeses koguses omandamine ja valdamine edasiandmise eesmärgil. R.V enda ütlused kinnitavad, et ta ise teadlikult ostis I.Drobõševi käest marihuaanat ja müüs seda edasi E.Virkile seega omandas ja valdas ta narkootilist ainet edasimüügi eesmärgil ning andis edasi narkootilist ainet väikeses koguses kavatsetult. Seega tuleb R.V tegevus kvalifitseerida KarS § 183 lg 1 järgi kui väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Läbiotsimisprotokoll (lk 73-79) kinnitab, et läbiotsimisel R.V elukohas Tallinnas XXXkorteris leiti ja võeti ära võltsimistunnustega ID-kaardi sarnane dokument. Asitõendi vaatlusprotokollis (lk 82) on vaadeldud on R.V elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud võltsimistunnustega EV isikutunnistust numbriga XXX R.V nimele. Ekspertiisiakti nr 14E-DM0037 arvamus kinnitab, et Eesti Vabariigi isikutunnistus seerianumbriga XXX R.V nimele on võltsitud digitaaltrükitehnikas. Fotodelt nähtub, et isiku sünniaastaks on 1997 asemel märgitud 1995. Võltsimise tulemusena valminud isikutunnistus sarnaneb orginaalile. Süüdistatav R.V ütluste kohaselt võltsis 2013 aastal ID kaarti, et seadusest mööda minna, et oleks täisealine ja saaks suitsu osta. Üks kord proovis suitsu osta, aga märgati, et see on võltsitud ID kaart. Kästi ära minna või kutsuvad politsei. KarS § 350 kohaselt on tähtsaks isiklikuks dokumendiks isikutunnistus. Seega on ID kaardi võltsimine karistatav KarS § 347 lg1 järgi. Materiaalseks võltsimiseks loetakse dokumendi järeletegemist või ümbertegemist. Järeletegemine on dokumendi valmistamine isiku poolt, kellel ei ole selleks õigust, sõltumata dokumendil kajastatud teabest. Sellisel juhul on tegemist materiaalse võltsimisega. Võltsimise tulemusena valminud dokument peab sarnanema originaaliga. R.V ütlused kinnitavad, et ta muutis sünniaasta numbri 7 5-ks isikukoodis ja sünnikuupäevas. Kõigepealt tegi fotoshopis, trükkis välja ja lamineeris. Internetist sai juhised. Õigete andmetega ID kaart jäi alles. Seega tegi R.V järgi ID kaardi, milles kajastas valeandmeid. Kuivõrd R.V enda poolt valmistatud isikutunnistus sarnaneb originaal isikutunnistusele on tegemist võltsimisega. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud R.V poolt 1993 aastal tähtsa isikliku dokumendi võltsimine. Ta valmistas ise enda nimele vale sünniaastaga isikutunnistuse, märkides sünniaastaks 1997 asemel 1995. Kui R.V tegi võltsitud dokumendi eesmärgiga osta alla 18aastasena suitsu, ei ole antud süüteo koosseisu täitmiseks oluline, et isikutunnistust oleks võltsitud õiguse omandamise, kohustusest vabanemise, kasutamise või muul eesmärgil. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. R.V enda ütlused kinnitavad, et ta ise teadlikult tegi vale sünniaastaga isikutunnistuse, seega pani ta tähtsa isikliku dokumendi võltsimise toime kavatsetult.

Seega tuleb R.V tegevus kvalifitseerida KarS § 347 lg 1 järgi kui tähtsa isikliku dokumendi võltsimine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnanXXX süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 31-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Kui tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule (KarS § 63 lg 1), siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt RKKK 3-1-1-4-04 p 8.3; 3-1-1-99-04 p 10.4; 31-1-1-08 p 5 ja3-1-1-15-08 p 15). I.Drobõšev käitles narkootilist ainet suures koguses, milline tegevus on kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 järgi ja oma sellise tegevuse käigus müüs ta narkootilist ainet ka alaealistele ja teiste hulgas ka R.V-le eesmärgiga, et viimane narkootilist ainet ka edasimüüks, mis on kvalifitseeritav KarS § 185 lg 3 järgi. Kõik I.Drobõševi käitumisaktid olid seotud ühtse tahtlusega, mis oli suunatud narkootilise aine käitlemisele. Sellest tulenevalt on I.Drobõševi süüdistuses kirjeldatud tegude puhul tegemist kuritegude ideaalkogumiga, mistõttu tuleb isikule mõista KarS § 63 lg-st 1 lähtudes üks karistus rangema karistuse ettenägeva KarS § 185 lg 3 järgi. Arvestades KarS § 185 lg 3 sätestatud sanktsiooni, puuduvad alused rahalise karistuse kohaldamiseks. Kohus arvestab Ilja Drobõševile karistuse mõistmisele, et ta tunnistab oma süüd osaliselt ja kahetseb. I.Drobõšev on ise kinnitanud, et teenis 2014 aasta suvel narkootiliste ainete müügist ca 1000 eurot, mistõttu on tõendatud, et kuriteod pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. Ilja Drobõševi iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistamata ja väärtegude eest karistatud, tal on olemas kindel elukoht ema juures, tal oli võimalus töötada ning tema ülalpidamisel ei ole teisi isikuid. Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse või töö puuduse tõttu, sest süüdistatava enda, tunnistaja Kirsipuu ütluste ning töölepingu kohaselt oli I.Drobõševil olemas

töökoht. On ilmne, et narkootilise aine müügi eesmärgiks oli varalise kasu saamine rahvatervise vastu suunatud kuriteoga. Ilja Drobõševi süü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et inkrimineeritava narkootilise aine käitlemisel ei tegelenud Drobõšev üksnes omandamise, valdamise ja edasiandmisega, vaid kihutas ka alaealist narkootilist ainet edasi andma. Arvestades eeltoodut ja seda, et Ilja Drobõšev on toime pannud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo, samuti arvestades narkootilise aine suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluvate ainetega, ja süüdistatava isikut, ta on alles 20-aastane nooruk, kes on varem kriminaalkorras karistamata, tema enda ütlustest nähtub, et ta ei mõista täiel määral oma teo ühiskonnaohtlikkust, ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida I.Drobõševi edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb teda karistada vangistusega santktsiooni alammääras 6 aastat. Riigikohus on korduvalt oma otsustes rõhutanud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellisest põhimõttest lähtuvalt ei saa, kooskõlas KarS § 73 lg-s 3 sätestatuga, enam kui viieks aastaks vangistatute puhul karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine üldse kõne alla tulla. Arvestades aga KarS § 74 lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks (3-1-1-99-06;3-1-1-59-07; 3-1-1-28-08). Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalil Ilja Drobõševi karistusest tingimuslikult vabastada ei KarS § 73 ega ka § 74 sätete alusel. KarS § 183 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 347 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et R.V pani kuriteo toime alaealisena ja on ka käesoleval hetkel alaealine. Karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke arvestades ja selleks, et mõjutada alaealist süüdistatavat R.V edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, asub kohus seisukohale, et R.V ei ole võimalik karistada leebema karistusega kui vangistusega. Arvestades kuriteo raskust ja asjaolusid, ning seda, et alaealisel puudub sissetulek, ta on on oma vanemate ülalpidamisel, puuduvad alused rahalise karistuse kohaldamiseks. R.V karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Puuduvad tõendid selle kohta, et R.V oleks mõnest narkootilise aine edasiandmise korrast saanud rahalist kasu. Kohus loeb karistust kergendavakas asjaoluks süü ülestunnistamist ja kahetsust. Arvestades R.V iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras karistamata ja väärtegude eest karistatud, tal on kindel elukoht, samuti arvestades tema väiksemat rolli kuriteo toimepanemisel ja seda, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada R.V KarS § 183 lg 1 ettenähtu kuriteo eest vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra 8 kuud ja KarS § 347 lg 1 nähtud kuriteo eest sanktsiooni alalmäära lähedase vangistusega 3 kuud. Liitkaristus on võimalik mõista lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. Riigikohus on korduvalt oma otsustes rõhutanud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Arvestades KarS § 74 lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks (3-1-1-9906;3-1-1-59-07; 3-1-1-28-08). Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-99-06 p.-s 16.3 selgitanud, et : Karistuse kohaldamise ja karistusest tingimusliku vabastamise eristamine tähendab kohtupraktikas ka neist kummagi kohaldamise aluste erinevust. Nende aluste erinevuse nõuet ei saa aga mõista liiga laialt. Karistusseadustiku §-de 73 ja 74 esimeste lõigete kohaselt on karistusest tingimusliku vabastamise aluseks kuriteo toimepanemise asjaolude ja süüdlase isiku

eripära. Kuid kooskõlas eelnevalt punktides 14 ja 15 märgituga on lõppkokkuvõttes ka kõik karistuse kohaldamisel arvestatavad asjaolud taandatavad kas kuriteo toimepanemisega või süüdlase isikuga seonduvateks asjaoludeks. Kui mõista käsitletavate aluste erinevuse nõuet liiga laialt, siis võib eranditult igale nii kuriteo toimepanemise asjaoludest kui ka süüdistatava isikust lähtuvale karistusest tingimusliku vabastamise põhjendusele ette heita, et neid asjaolusid on karistuse kohaldamisel juba arvestatud. Selline etteheide on aga ilmses vastuolus seadusandja mõttega. Kuna KarS § 74 ei sätesta, et isikuga seonduv asjaolu peab olema kuidagi eriline või erandlik, siis on kohtul võimalus esmakordselt kuriteo toime pannud isik vabastada tingimisi karistuse kandmiselt mingitel muudel põhjendustel. Kohus peab olema veendunud, et isik tulevikus ei pane kuritegusid toime ja tema puhul täidab karistuse eripreventiivse eesmärgi ka karistusest tingimisi vabastamine. Karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, s.o veendumuses, et süüdistatav enam kuritegusid toime ei pane. Kohus on veendunud, et R.V puhul on alust eeldada, et tingimisi karistusest vabastamine ja mõistetud karistusest pikema katseaja määramine on piisav karistus hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemine ja kaitsta õiguskorda, mistõttu võib R.V puhul jätta karistuse KarS § 74 alusel täitmisele pööramata. Arvestades, et R.V oli probleeme narkootikumidega tuleb teda lisaks kohustada KarS § 75 lg 2 p 21, 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama narkootilisi aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Läbiotsimisprotokoll (lk 37-38) kinnitab, et läbiotsimisel Ilja Drobõševi elukohas leiti ja võeti ära 280 eurot. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et Ilja Drobõševilt võeti ära nutitelefon Samsung Galaxy S4. Harju Maakohtu 08.10.2014 määrusega on arestitud konfiskeerimise tagamiseks Ilja Drobõševile kuulunud sularaha 280 eurot. Nimetatud summa on kantud Rahandusministeeriumi kontole (lk 99) Harju Maakohtu 30.10.2014 määrusega on arestitud konfiskeerimise tagamiseks Ilja Drobõševile kuulunud mobiiltelefon Samsung Galaxy S4. KarS § 184 lg 5 p2 kohaselt kohaldab kohus paragrahvis 184 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS § 832 sätestatule. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 83 2 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolme aastase vangistusega, konfiskeerib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-73-10 on selgitatud, et karistusseadustikus sisaldub kaks alternatiivset võimalust konfiskeerida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. KarS § 831 lg-s 1 sätestatu kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seevastu tulenevalt KarS § 832 lg-st 1 konfiskeerib kohus isiku kuriteos süüdimõistmisel ja tema karistamisel vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega seaduses sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega võib KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi, kuid KarS § 831 kohaldamiseks peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest kuriteost. Erinevalt KarS §-s 831 sätestatust, kus konkreetse vara seotust konkreetse

kuriteoga peab tõendama süüdistaja, on KarS §-s 832 tõendamiskoormis pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu. I.Drobõševi ema tunnistaja Olga Kirsipuu ütluste kohaselt töötas Ilja Ümera 21 KÜ-s kojamehena. Andis Iljale 27.09 või 28.09, paar päeva enne tema kinnipidamist ligi 400 eurot. Ilja pidi minema panka ja tasuma üüri ja kommunaalmaksed. Tähtaeg oli 09. kuupäev. Ilja ei tasunud vaid ostis endale jope. Samsung telefoni ostis Ilja ise pandimajast. Ilja igakuine sissetulek oli 235 eurot. Ilja tasus ka osaliselt üüri, maksid pooleks. Ilja Drobõševi ütluste kohaselt andis ema talle millalgi enne kinnipidamist 400 eurot, et maksaks STV, korteri, kommunaali, interneti. Ostis sellest rahast endale jope. Telefoni ostis Mustakivi II korruselt pandimajast 180-190 euro eest, oli halvas seisukorras. Ostis selle enda tööga teenitud raha eest. Narko müügiga teenis umbes 400 eurot kuus. Aitas ema ja kandis sellest oma kulud. Mobiili ostis selle raha eest mis tööga teenis. Oli 2 eraldi rahakotti. Suvel teenis narko müügist üle 1000 euro. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et I.Drobõšev andis vabatahtlikult koos kaaludega välja sularaha. Asjaolu, et I.Drobõšev andis vabatahtlikult välja sularaha kinnitab, et tegemist ei olnud mitte emalt saadud rahaga vaid selle rahaga, mille ta sai narkootiliste ainete müügist. Sellest tulenevalt ei loe kohus usaldusväärseks tunnistaja Kirsipuu ja süüdistatava Drobõševi väiteid selle kohta, et tegemist oli üüri tasumiseks mõeldud rahaga. Kui tegemist oleks olnud tõepoolest üüri tasumiseks mõeldud rahaga, ei oleks I. Drobõšev väidetavalt selle eest jopet ostnud ja seda raha koheselt uurijatele välja andnud. Kohus leiab, et tunnistaja ja süüdistatava I.Drobõševi väited arestitud raha päritolu kohta on antud soovist vältida rahasummade konfiskeerimist. I.Drobõševi enda ütlustest nähtub, et ta teenis suvega narkootiliste ainete müügist üle 1000 euro. Arvestades narkootiliste ainete müügis liikuvaid summasid on usutav, et I.Drobõšev teenis narkootiliste ainete müügist ca 400 eurot kuus. I.Drobõševi ja tema ema ütlustest nähtub, et I.Drobõševi enda igakuine ametlik sissetulek oli 235 eurot. Seega teenis I.Drobõšev kuritegeliku tegevusega peaaegu 2 korda rohkem kui oli tema ametlik sissetulek, mistõttu on eluliselt usutav, et mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 osteti just narkootiliste ainete müügist saadud rahaga ja kinnipidamisel I.Drobõševi poolt vabatahtlikult välja antud 280 eurot pärines kuritegelikust tegevusest ehk narkootiliste ainete müügist saadud rahadest. Ilja Drobõševile inkrimineeritava kuriteo olemuseks (narkootilise aine käitlemine) on kriminaaltulu teenimine. Eeltoodust tulenevalt on eluliselt usutav, et Ilja Drobõševilt äravõetud rahalised vahendid ja mobiiltelefon olid saadud süüteo toimepanemise tulemusena. Kriminaalasjas ei ole I.Drobõšev andnud veenvaid ja usutavaid selgitusi või esitanud tõendeid, et 280 eurot ja mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ilja Drobõševi poolt välja antud 280 eurot ja kinnipidamisel leitud ja äravõetud mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 tuleb konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. R.V enda ütlustest ja ka mobiiltelefonidest nähtub, et üks telefonidest on kahjustatud (sulanud ja teisel puudub tagumine kaas, mis tähendab, et neil telefonil puudub turuväärtus. Samsung SHG-B130 ja Samsung GT-E1200M on odavad klahvidega telefonid, millel sisuliselt puudub kasutatud telefonide turg. Selliste, isegi korras telefonide müük ei ole reaalne, tegemist on sisuliselt väärtusetute asjadega. Kaks Samsung telefoni on ühte tüüpi odavad telefonid, mille puhul kasutatud telefonide turul pakutav hind ei ületa 10 eurot, mistõttu nende telefonide müügi korraldamise kulud oleksid suuremad kui üldse nende telefonide müügist hüpoteetiliselt saada oleks võimalik, mistõttu asub kohus ka nende telefonide osas seisukohale, et tegemist on väärtusetute asjadega.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - fooliumvoldikud, minigrip kilekott, musta värvi kott, digitaalsed kaalud, tühjad minigrip kilekotid, mobiiltelefonid Samsung SHG-B130 IMEI XXX ja Samsung GT-E1200M IMEI kood XXX koos Elisa SIM kaardiga XXX – (kriminaalasja materjalide juures). KrMS § 126 lg 3 p1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asja, dokumenti säilitada eksperiitisasutuses , mistõttu jätta võltsitud ID kaart seerianumbriga XXX R.V nimele EKEI kollektsiooni KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt R.V alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel, kaitsetasu 936 eurot, ekspertiisikulu 161 eurot riigituludesse. Alaealisel vajalike rahaliste vahendite puudumisel mõista nimetatud summad VÕS § 1053 lg 2 ja KrMS § 188 alusel välja alaealise seaduslikult esindajalt XXX. Süüdistatavalt Ilja Drobõševilt mõistab kohus menetluskulud välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel koopiakulu 1 euro, kaitsetasu 1056 eurot, ekspertiisikulu 732 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Kriminaalasjas on tehtud narkootilise aine ekspertiisid maksumusega 504 eurot (Drobõševilt leitud ained) ja 84 eurot (XXX leitud aine) . Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu need ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele. Kriminaalasjas on tehtud dokumendiekspertiis maksumusega 77 eurot. Ekspertiisitulemus, millega määratakse kas tegemist on võltsitud dokumendiga või mitte, on oluliseks tõendiks dokumendi võltsimist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu see ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt XXX väljamõistmisele. DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (lk 58) kohaselt oli käesolevas kriminaalasjas ekspertiisiobjektide arv 13. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 4 proovi (lk 53), ehk siis tegemist oli nelja ekspertiisobjektiga. DNA-ekspertiisi nr 14E-GE1282 teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

DNA-ekspertiisi nr 14E-GE1282 põhjendatud maksumus 4x57 s.o 228 eurot, mis kuulub süüdistatavalt Drobõšev väljamõistmisele, kuivõrd ekspertiisi tulemus on aidanud tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Asjaolu, et R.V hetkel ei tööta ega õpi ei ole aluseks mis tingiks ilmtingimata menetluskulude riigi kanda jätmsit. Puuduvad tõendid mis kinnitaks, et R.V esinevad objektiivsed takistused, mis takistaksid tal tööl käimist ja raha teenimist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavad ega kaitsjad taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus peab süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 314, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ilja Drobõšev KarS § 184 lg 1 järgi. Süüdi tunnistada Ilja Drobõšev KarS § 185 lg 3 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 30.09.2014 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 30.09.2014 Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Ilja Drobõševilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175

lg 1 p 3, 4,5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1056 eurot ja ekspertiisikulud 732 eurot, koopiakulud 1 euro riigituludesse. Kohustada Ilja Drobõševi tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha ja ekspertiisikulu ja koopiakulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 230.33 eurot. Sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisikulu ja koopiakulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber saadetakse Ilja Drobõševile Tallinna Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Ilja Drobõšev, kriminaalasi 1-15-637, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (epostiaadress: [email protected]). Süüdi tunnistada R.V KarS § 183 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud. Süüdi tunnistada R.V KarS § 347 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks vangistus 8 kuud. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui R.V ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

4,5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 936 eurot ja ekspertiisikulud 161 eurot riigituludesse. Kohustada R.V tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 140.16 eurot. Alaealisel vajalike rahaliste vahendite puudumisel mõista nimetatud summad KrMS § 188 ja VÕS § 1053 lg 2 alusel välja alaealise seaduslikult esindajalt XXX. Sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „R.V , kriminaalasi 1-15-637, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Ilja Drobõševilt: Harju Maakohutu 08.10.2014 määrusega arstitud Ilja Drobõševi sularaha 280.- EUR (kantud Rahandusministeeriumi kontole EE891010220034796011) Harju Maakohus 08.10.2014 määrusega arstitud Ilja Drobõševi mobiiltelefoni Samsung Galaxy S4 GT-19595 IMEI koodiga XXX, (hoitakse pitseeritud pakendis kriminaalasja materjalide juures). Asitõendid

Inda Kõiva

Marge Lainejärv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.