Kohtulahend

2.1 Kaebuse kontrolli käigus tuvastati, et kaebajale ordineeriti Cisordinoli esmakordselt 2011. aasta mais statsionaarse ravi ajal TÜK Psühhiaatriakliinikus ja ravi sama preparaadiga jätkus süstitava ravina pärast tema suunamist sundravile Viljandi psühhiaatriakliinikusse. A. Ladevi seisund paranes nimetatud ravi kohaldamisega sedavõrd, et 2011. aasta novembris vabastati ta sundravilt. Käesoleva vangistuse ajal on A. Ladev olnud Tartu Vangla meditsiiniosakonna hinnangul ebausaldusväärne suukaudse ravi osas, kuna ta on toetusraviks ordineeritud tablette kogunud ning kasutanud neid mittesihipäraselt. Ebaregulaarne ravikasutus põhjustas tema psüühilise seisundi halvenemise sedavõrd, et 2014. aasta mais tuli ta hospitaliseerida. A. Ladevi seisund ja varasem edukas ravi 20l1. aastal tingisid ravimi Cisordinoli taaskasutuselevõtu süstitava preparaadina, millise ravimi ordineeris Tartu Vangla meditsiiniosakonna statsionaari raviarst S.A. . Cisordinoli süst teostati A. Ladevi informeeritud suusõnalisel nõusolekul ja haigusloo päeviku kannete alusel ta ravimi manustamisele vastuväiteid ei esitanud. Alates 4. augustist 2014 on A. Ladev keeldunud ravimi Cisordinol süstist ning nimetatud protseduuri ei ole teostatud. Alates oktoobrist 2014 on A. Ladevi raviarstiks Tartu Vanglas olnud dr H.S. . 2.2 Ravimit Cisordinol ei ole A. Ladevile enam manustatud. Tartu Vangla meditsiiniosakonnas ei ole kunagi viidud läbi ravimiuuringuid. Ravim Cisordinol on läbinud kliinilised katsetused ning on kasutusel Eesti Ravimiameti loal alates 1990. algusaastatest.

jäeti

A.

Ladevi

kaebus

4.1 Kaebuse väited annavad aluse kontrollida KarS § 324 kuriteokoosseisu olemasolu. KarS § 324 näeb ette vastutuse kinnipidamiskoha ametniku poolt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu õiguste ebaseadusliku piiramise eest ametiseisundit ära kasutades. Objektiivsest küljest võib vaadeldav süüteokoosseis seisneda nii aktiivses kui ka passiivses teos, sh seaduslike õiguste kasutamise takistamises, mis peab olema toime pandud seotuna ametiseisundi kuritarvitamisega. Subjektiivsest küljest eeldab antud süüteokoosseis aga tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. 4.2 Hinnates kogutud materjale, ei esine Tartu Vangla meditsiinipersonali kuuluva raviarst S.A. käitumises KarS § 324 ega ühegi teise kuriteo tunnuseid. Neid ei saagi olla, kuna raviarst ei ole ametnik ning tal puudub ametiseisund KarS § 288 mõttes. Kui kaebaja leiab, et teda on valesti ravitud, siis on tal õigus pöörduda Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi Ravikvaliteedi Komisjoni poole. Prokuratuur ei teosta järelevalvet ega hinda määratud psühhiaatrilise diagnoosi ning vastava ravi vastavust patsiendi tervislikule seisundile. 4.3 Vastavalt KrMS §-le 193 alustatakse kriminaalmenetlust vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning KrMS § 194 kohaselt on kriminaalmenetluse aluseks kuriteo tunnuste sedastamine kuriteoteates. Pelgalt isiku rahulolematus kriminaalmenetluse mittealustamisega ei anna alust kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Kriminaalmenetluse alustamiseks puudub praegusel juhul igasugune alus. Kriminaalmenetlus kui karistusõiguslik reageering on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on samale põhimõttele viidates märkinud oma 22. septembri 2010. a lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-60-09, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. KrMS § 194 lg 2 -2-

järgi on kriminaalmenetluse aluseks kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (s.o kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave). KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus, s.o kui puuduvad kuriteo tunnused. Kuna esitatud avaldusest ei nähtu, et oleks toime pandud kuritegu, siis on Lõuna Ringkonnaprokuratuur õigesti jõudnud järeldusele, et kriminaalmenetlus ei kuulu alustamisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

kontrollis kaebuses kirjeldatud arsti tegevuse vastavust KarS §-s 324 sätestatud kuriteokoosseisule, ent leidis, et kuna arst ei ole käsitatav ametiisikuna KarS § 288 mõttes, on tema vastutus ametialase süüteo toimepanemise eest välistatud. Oma taotluses leiab A. Ladev, et S.A. on pannud toime KarS § 138 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Viidatud paragrahv sätestab vastutuse ebaseaduslike inimuuringute tegemise eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda A. Ladevi kaebuses kirjeldatud asjaolud järeldada, et tema suhtes oleks teostatud inimuuringuid. A. Ladev ei nõustu temale manustatud ravimiga, ent ainuüksi sellest ei saa järeldada meditsiiniliste või teaduslike uuringute läbiviimist. A. Ladevi kuriteokaebuse menetlemise käigus on tuvastatud, et Tartu Vangla meditsiiniosakonnas ei ole kunagi viidud läbi ravimiuuringuid ja ravim Cisordinol on läbinud kliinilised katsetused ning on kasutusel Eesti Ravimiameti loal alates 1990. algusaastatest. Seega on A. Ladevi väide ebaseaduslike inimuuringute läbiviimisest alusetu ega anna alust S.A. suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

-4-

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.