Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Getter Merile on esitatud süüdistus KarS § 185 lg 1 järgi selles, et tema narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses (Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule) ebaseaduslikus edasiandmises nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, mis seisnes selles, et 04.10.2014. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe külas, eelnevalt kokku leppinud alaealise 16-aastase xxxxxxxxxxxxxxxxxxx jättis kivi juurde Sxxxxxxxxxxxxxxxxx minigripp kilekotiga väikeses koguses, s.o vähemalt 0,46 grammi narkootilise ainega kanep (marihuaana), mille Sxxxxxxxxxxxxxxxtelefoni teel Getter Meriga kokku lepitud kohast võttis ja hakkas tarvitama. Narkootiline aine kanep (marihuaana) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

KarS § 185 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Getter Meri 1 aasta 3 kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Getter Meri süüdi KarS § 185 lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 129,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 75,20 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 204,80 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 789,80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist poole võrra ja väljamõistetavate menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa ühe aasta jooksul, määrates, et menetluskulud tuleb tasuda hiljemalt aasta lõpuks. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud osas, mis puudutavad kaitsjale väljamakstud tasu sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav Getter Merele on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes osutab õigusteenust Rakvere Advokaadibüroo kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Lai 11, Rakvere. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja eest ja hüvitatud tekkinud sõidukulud. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte

järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Rakvere-Jõgeva-Rakvere) ja tasu sõidule (Rakvere-Jõgeva-Rakvere) kulunud aja eest kogusummas 108,80 eurot. Ülejäänud osas kohus menetluskulude vähendamist põhjendatuks ei pea. Siinkohal arvestab kohus, et Getter Merel on iseseisev regulaarne sissetulek tagatud töötasu näol. Getter Mere sõnul ei ole ta alates veebruarist 2015 töötanud, kuid 23.04 asub ta tööle äriühingusse Lindaline. Getter Meri on kinnitanud, et tööleping on sõlmitud ja prognoositavalt hakkab tema töötasu olema 800 eurot. Getter Merel puuduvad ülalpeetavad. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja Getter Mere sissetulekuid, on arvamusel, et Getter Mere majanduslik olukord võimaldab tasuda menetluskulud osade kaupa 1 aasta jooksul. Getter Meri ise on kohtule kinnitanud, et temale on jõukohane igakuiselt tasuda 100 kuni 150 eurot. Kui Getter Meri tasub väljamõistetavad menetluskulud summas 681 eurot igakuiste maksetena, tuleb tal igakuiselt tasuda 56,75 eurot, s.o oluliselt vähem, kui Getter Mere sõnul on temale jõukohane. Kohus peab põhjendatuks määrata Getter Merele menetluskulude tasumiseks tähtaja, s.o 31.12.2015. a.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.