Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number

1-14-5956

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kriminaalasi

J.G süüdistatuna KarS § 424, § 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 järgi.

Süüdimõistetu

J.G (ik: XXX; viibimiskoht: Viru Vangla)

RESOLUTSIOON:

Jätta muutmata Viru Maakohtu 19.11.2014 kohtuotsusega J.G-le mõistetud karistus. Edasikaebamise kord: Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale ja J.G-le.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu 19.11.2014 kohtuotsusega tunnistati J.G süüdi KarS § 424 järgi (21.10.2013 episood) ning karistati teda vangistusega 9 kuud; KarS § 424 ja § 215 lg 2 p 1 (17.11.2013 episood) järgi ning karistati teda KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades KarS § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud; KarS § § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 (28.04.2014 episood) järgi ning karistati teda vangistusega 1 aasta; KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistati teda vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks raskeima üksikkaristuse suurendamise teel 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 17.-19.11.2013, s.o 3 päeva, karistusaja hulka, karistust jäi kanda 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust karistuse kandmise aja algusega 12.05.2014.

18.03.2015 esitas J.G Viru Maakohtule taotluse talle mõistetud karistuse vähendamiseks seoses Karistusseadustiku 01.01.2015 muudatustega. Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et J.G-le vähendamisele ei kuulu.

mõistetud karistus

KrMS § 431 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Karistusseadustik (jõustunud 01.01.2015) § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Kohus märgib, et J.G on Viru Maakohtu 19.11.2014 otsusega karistatud KarS §ide 199 lg 2 p 4; 215 lg 2 p 1 ja 424 järgi. Kohus märgib, et nimetatud kvalifikatsioonidest kuuluvad ülevaatamisele KarS § 199 lg 2 p 4 ja 215 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistused. KarS § 218 lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Kohtuotsusest nr 1-14-5956 nähtuvalt tekitas J.G KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavat tegu toime pannes varalist kahju kokku 104,21 euro ulatuses. Seega jääb vargusega põhjustatud kahju alla 200 euro ning seega on alates 01.01.2015 tegemist väärteoga, mis ei ole enam karistatav vangistusega. 17.11.2013 episoodi eest karistati J.G KarS § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud. Kohtuotsusest nähtuvalt oli vara väärtuseks, mille suhtes tegu toime pandi 350 eurot, seega ei ole tegemist väheväärtusliku asjaga ja karistus on mõistetud kooskõlas 01.01.2015 jõustunud KarS-iga. 28.04.2014 toime pandud teo eest karistati J.G KarS § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta. Asja materjalidest ei nähtu auto väärtust. Kuivõrd pole võimalik hinnata, kas tegu pandi toime väheväärtusliku asja suhtes, ei ole võimalik kindlaks teha ka seda, kas isik