1-15-2403/12 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Süüdi tunnistada A.B KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 1 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja lugeda lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, see on 2 päeva, karistusaja hulka. Kandmata karistuseks on 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui A.B ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. TsMS § 440 lg 1 alusel mõista A.B-lt ja Z.E ́ilt välja solidaarselt 11,99 eurot Rimi Eesti Food AS-i kasuks (tasuda arveldusarvele EE092200221001172813 Rimi Eesti Food AS). KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.B-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 60 eurot ja kohtumenetluses 80 eurot. Menetluskulud kokku: 725 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.B võib menetluskulud tasuda ositi 10 kuu jooksul alljärgneva graafiku alusel: Alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu 15. kuupäevaks tasuda 72,5 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on 99915700027120. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus („Menetluskulud“) ja oma nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: 2 CD plaati – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest.

I Süüdistuse sisu Z.E süüdistatakse selles, et tema viibides 14.04.2014 kella 14:00 ajal Tallinnas, Paljassaare bussipeatuses, lõi XXX jalaga vastu paremat jalasäärt, mille tagajärjel XXX tundis füüsilist valu, kaotas tasakaalu ja kukkus esmalt põlvede peale ning siis külili maha, kukkumise tulemusena tundis kannatanu valu selja piirkonnas. Seega pani Z.E toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Z.E selles, et tema 05.11.2014 viibides kella 20:36 ajal Tallinnas, Tööstuse 101 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Tööstuse Säästumarket, üritas võtta vallasasja omastamise eesmärgil müügisaalist mandariine 0,240 kg väärtusega 0,31 eurot, pani võetud mandariinid endale riiete taskusse ning möödus kassadest jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Vargus jäi tal tema tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, viibides 09.11.2014 kella 11:09 ajal Tallinnas, Lastekodu 14 asuvas OG Elektra AS-le kuuluvas kaupluses Grossi Toidukaubad, üritas võtta vallasasja omastamise eesmärgil müügisaalist räimed tomatikastmes väärtusega 2,08 eurot ja paneeritud pihvid väärtusega 1,58 eurot, seega kaupa koguväärtusega 3,66 eurot. Võetud kauba pani Z.E endale jope taskutesse ning möödus kassadest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Vargus jäi tal tema tahtest olenemata põhjustel lõpuni viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, viibides 30.12.2014 kella 10:05 ajal Tallinnas, Tartu mnt 49 asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima, võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil müügisaalist verivorsti „Isukas“, asetas verivorsti endale jope varrukasse ning möödus kasasadest jättes tahlikult kauba eest maksmata. Verivorsti sõi Z.E kaupluses ära, tekitades oma sellise käitumisega kannatanule varalise kahju. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, viibides 23.01.2015 kella 21:50 ajal Tallinnas, Narva mnt 21 asuvas ABC Supermarkets AS-ile kuuluvas kaupluses Kreutzwaldi Comarket, võttis vallasasja omastamise eesmärgil müügisaalist tuunikala tomatikastmes väärtusega 2,60 eurot ja pudeli viina Viru Valge väärtusega 6,17 eurot, seega kaupa koguväärtusega 8,77eurot. Kaupluses olles Z.E sõi ja jõi võetud kaupa ning möödus kassadest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, tekitades oma sellise käitumisega kannatanule varalise kahju. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, viibides 25.01.2015 kella 20:20 ajal Tallinnas, Tööstuse 101 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses Tööstuse Säästumarket, võttis vallasasja omastamise eesmärgil müügisaalist konservi Vürtsisealiha väärtusega 1,37 eurot ja sõi võetud kauba osaliselt kaupluses olles ära. Seejärel läbis ta

kassaderivi jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata, tekitades oma sellise käitumisega kannatanule varalise kahju. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, viibides 29.01.2015 kella 14:30 ajal Tallinnas, Aia 7 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A.B-ga, võtsid võõra vallasasja omastamise eesmärgil müügisaalist pudeli viina Zeljonaja Marka väärtusega 11,29 eurot, A.B avas võetud viinapudeli ning jõi ise ja seejärel jõi Z.E kauplusest võetud pudelist viina. Hiljem möödusid nad koos kassadest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, tekitades kannatanule oma sellise käitumisega varalise kahju. Seega Z.E , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ning süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on KarS § 218 lg 1 järgi karistatud 25.11.2014 ja 30.11.2014 toime pandud varavastaste süütegude eest vähaväärtusliku asja vastu, uuesti, viibides 29.01.2015 kella 14:30 ajal Tallinnas, Aia 7 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Z.E-ga, võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil müügisaalist pudeli viina Zeljonaja Marka väärtusega 11,29 eurot. Seejärel avas A.B võetud viinapudeli ning hakkas kaupluses pudelist jooma, samuti jõi samast pudelist ka Z.E. Hiljem möödusid nad koos kassadest jättes võetud viinapudeli eest tahtlikult tasumata, tekitades oma sellise käitumisega kannatanule varalise kahju. Seega A.B, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ning süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Poolte seisukohad Süüdistatav Z.E tunnistas ennast süüdi osaliselt, eitades kehalise väärkohtlemise toimepanemist. Ta nõustus asja arutamisega lühimenetluses, võttis tsiviilhagid õigeks ega taotlenud enda ülekuulamist. Süüdistatav A.Bunnistas ennast süüdi, nõustus asja arutamisega lühimenetluses, võttis tsiviilhagi õigeks ega taotlenud enda ülekuulamist. Prokuröri hinnangul on süüdistatavatele inkrimineeritud episoodid tõendamist leidnud. Prokurör viitas Z.E käitumismustrile – perioodil, mis hõlmab Z.E-le esitatud süüdistust, on teda kahtlustatavana kinni peetud kuuel korral, millest järeldub, et teda tuleb karistada vangistusega. Prokurör palus mõista Z.E-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust (s.o. lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust). A.B-le palus prokurör karistuseks mõista 3 kuud vangistust (s.o. lõplikuks karistuseks 2 kuud) ning kohaldada katseaega ilma käitumiskontrollita. Prokurör palus välja mõista tsiviilhagid. Z.E kaitsja märkis, et kuritegude tehiolude osas vaidlus puudub, kuid prokuröri taotletud karistus on liialt karm, kuivõrd vargustega tekitatud kahju ei ole suur ja kehaline väärkohtlemine väljendus ühesainsas löögis.

III Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohtu hinnangul on ühtviisi vastuvaidlematult tõendamist leidnud kõik süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteoepisoodid. Kehalise väärkohtlemise toimepanemine 14.04.2014.a. Z.E poolt on tõendatud: 1) Kannatanu XXX ütlustega (tl 3-6), mis tõendavad kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning millest nähtub, et 14.04.2014.a. kella 14 paiku viibis ta Paljassaare bussipeatuses ja jalutas peatuses ringi, kui pingil istunud tugevate alkoholilõhnadega mees virutas jalaga metallist prügiurnile ja lõi seejärel ka kannatanut selja tagant jalaga vastu paremat jalga. Kannatanu tundis löögist valu, kaotas tasakaalu ja kukkus maha. Pärast löömist istus lööja maha ja ütles, et tema pole midagi teinud. Üsna kiiresti saabus politsei ja lööja peeti kinni; 2) Patrullpolitseinik Arina XXX ettekandega (tl 11), mis tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta ja toimepanija isikut ning millest nähtub, et 14.04.2014.a. kell 14:13 saabus väljakutse Paljassaare bussipeatusesse, kus naisterahvas olevat meesterahvalt peksa saanud. Sündmuskohal ligines politseinikele XXX, kes ütles, et peatuses viibiv meesterahvas lõi teda jalaga. Lööjaks osutus Z.E , kel fikseeriti 0,98 mg/l alkoholijoove ja kes väitis, et tema pole kedagi löönud; 3) Tunnistaja Arina XXX ütlused (tl 25-27), millest nähtub, et 14.04.2014.a. jõudis ta politseiametnikuna sündmuskohale Paljassaare bussipeatusse kell 14.15. temale ligines XXX, kes ütles, et bussipeatuses olev mees lõi teda jalaga. Samas peatuses olnud XXX kirjeldas tunnistajale, kuidas joobetunnustega mees kannatanut jalaga lõi (kohus arvestab tunnistaja ütlusi KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel); 4) Isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeliga (tl 10), mis kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust ning millest nähtub, et kannatanu XXX põlved on määrdunud; 5) Kahtlustatavana kinni peetud Z.E ütlustega /tl 20-22), mis tõendavad, et süüdistatav viibis süüdistuses näidatud ajal süüdistuses nimetatud kohas ning oli joobes ja agressiivses meeleolus. Ütlustest nähtub, et Z.E viibis süüdistuses 14.04.2014.a. kella 14 paiku Tallinnas Paljassaare bussipeatuses. Ta võtab omaks asjaolud, et oli purjus ja lõi jalaga prügikasti, kuid kinnitab, et ei mäleta, et oleks naisterahvast löönud ja möönab, et kui lõi naist juhuslikult, siis kahetseb. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütlustes (nende tõelevastavust kinnitab ka objektiivne tõend, s.o. kannatanu põlvedest tehtud foto). Süüdistatav võtab omaks kannatanu poolt temale omistatud käitumise tervikuna, v.a. üksnes löömise ehk süüdistuse kontekstis keskse teo, mistõttu kohus asub seisukohale, et süüdistatav, keda tema varasema karistatuse pinnalt on alust pidada väljakujunenud kurjategijaks, eitab kannatanu löömist üksnes selleks, et vabaneda vastutusest. Süüdistatav oli joobes, ta on oma ütlustes selgitanud, miks ta oli negatiivses meeleolus (hilines tasuta lõunasöögile; arvas, et võõras naine tahab tema mobiiltelefoni varastada – tl 21-22), mistõttu on eluliselt usutav, et ta käitus nii, nagu kannatanu tema käitumist on kirjeldanud. Kohtu hinnangul lõi Z.E kannatanut tahtlikult, s.t. ta pidi vähemalt möönma, et jalaga löömine võib põhjustada kannatanule valu. Süüdistatava tegu (teise inimese löömine) on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kehtivas KarS redaktsioonis vastab tegu KarS § 121 lg 1 tunnustele. Seega vastutab Z.E KarS § 121 järgi.

Süstemaatilise vargusena kvalifitseeritud episoodid (sh üks episood, mis toime pandud isikute grupi – Z.E, A.B – poolt) on tõendatud: I episood - 05.11.2014 kaupluses Tööstuse Säästumarket 1) Rimi Eesti Food OÜ avaldusega (tl 36), mis tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta ja objekti ning millest nähtub, et 05.11.2014.a. kell 20.36 peeti Tööstuse Säästumarketis (Tööstuse 101, Tallinn) kinni meesterahvas, kes püüdis varastada mandariine 0,31 euro väärtuses; 2) Tunnistaja XXXütlustega (tl 37-39), mis tõendavad kuriteo toimepanemise aega, kohta, objekti ja kahtlustatava kinnipidamist ning millest nähtub, et kaupluses meesterahvale läbivaatust tehes leidis tunnistaja kinnipeetu taskust mandariinid, mille eest ei olnud tasutud; 3) Z.E kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 44-45), mis tõendab kahtlustatava seotust toimepandud teoga, tema kinnipidamise aega ja kohta; 4) Z.E ütlustega (tl 46-48), millest nähtub, et ta sisenes 05.11.2014.a. kella 20 paiku Tööstuse Säästumarketisse ja pani taskusse mitu mandariini. II episood - 09.11.2014 kaupluses Grossi Toidukaubad 1) OG Elektra AS avaldusega (tl 80), mis tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta ning objekte ning millest nähtub, et 09.11.2014.a. kell 11.09 peeti Lastekodu 14 asuvas Grossi Toidukaupade kaupluses kinni meesterahvas, kes püüdis varastada järgmisi tooteid: räimed tomatikastmes ja paneeritud pihvid, s.o. kokku 3,66 euro väärtuses; 2) Õigusrikkuja kinnipidamise aktiga (tl 81), mis tõendab, et süüteo toimepannud isik peeti kinni vahetult pärast süüteo toimepanemist; 3) Tunnistaja XXX ütlustega (tl 82-84), mis tõendavad kuriteo objekte, kuriteo toimepanemise aega ja kohta ja kahtlustatava kinnipidamist ning millest nähtub, et tunnistaja nägi, kuidas meesterahvas pani kaupa jope taskutesse ning möödus kassadest kauba eest tasumata; 4) Z.E kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 88-89), mis tõendab kahtlustatava seotust toimepandud teoga, tema kinnipidamise aega ja kohta; 5) Z.E ütlustega (tl 91-94), millest nähtub, et ta sisenes 09.11.2014.a. päeval Grossi toidupoodi ja pani taskusse räimed tomatikastmes ja pihvid, tunnistab oma süüd ja kahetseb. III episood - 30.12.2014 kaupluses Maxima 1) Maxima Eesti OÜ avaldusega (tl 127), mis tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta ning objekti ning millest nähtub, et 30.12.2014.a. kell 10.05 Tartu mnt 49 asuvas kaupluses tekitas meesterahvas kauba eest tasumata jätmisega kahju 1,39 eurot; 2) Tunnistaja XXX ütlustega (tl 129-130), mis tõendavad kuriteo objekti, kuriteo toimepanemise aega ja kohta ning kahtlustatava välimust ja millest nähtub, et tunnistaja nägi, kuidas meesterahvas võttis kaupluse letilt verivorsti ja pani selle endale riiete varrukasse ning hiljem sõi ära, kauba eest kassas ei tasunud; 3) Z.E kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 136-138), mis tõendab kahtlustatava seotust toimepandud teoga, tema kinnipidamise aega ja kohta; 4) Z.E ütlustega (tl 139-141), millest nähtub, et ta sisenes 30.12.2014.a. kella 10 paiku Keskturu lähistel asuvasse Maxima kauplusse, pani varrukasse paki verivorsti ja sõi selle kohapeal ära;

5) Hagiavaldusega (tl 149-150), mis tõendab kuriteoga tekitatud varalise kahju suurust. IV episood - 23.01.2015 kaupluses Kreutzwaldi Comarket 1) ABC Supermarkets AS avaldusega (tl 152), mis tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta ning kuriteo objekte ja millest nähtub, et 23.01.2015.a. kella 21.50 ajal rikkus isik müügisaalis olevat kaupa (viin, tuunikala tomatikastmes) 8,77 euro väärtuses; 2) Tunnistaja XXXütlustega (tl 153), mis tõendavad kuriteo objekte, kuriteo toimepanemise aega ja kohta, kahtlustatava välimust ja millest nähtub, et tunnistaja nägi, kuidas meesterahvas sõi ja jõi kauplusest võetud kaupa, mille eest maksmiseks meesterahval raha ei olnud; 3) Z.E kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 158), mis tõendab kahtlustatava seotust toimepandud teoga, tema kinnipidamise aega ja kohta; 4) Z.E ütlustega (tl 159), millest nähtub, et 23.01.2015.a. läks ta Narva manateel asuvasse Comarketisse, kus tal tekkis mõte midagi süüa ja juua. Mida ta täpselt sõi ja jõi, ta ei mäleta, sest oli purjus. Raha tal ei olnud. 5) Hagiavaldusega (tl 166-167), mis tõendab kuriteoga tekitatud varalise kahju suurust. V episood - 25.01.2015 kaupluses Tööstuse Säästumarket 1) Rimi Eesti Food AS avaldusega (tl 169), mis tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta ning kuriteo objekti ning millest nähtub, et 25.01.2015.a. kell 20.20 peeti Tööstuse Säästumarketis (Tööstuse 101, Tallinn) kinni meesterahvas, kes möödus kassast, jättes tasumata (ja rikkudes) konservi „Vürtsisealiha“ eest väärtuses 1,37 eurot; 2) Tunnistaja XXX ütlustega (tl 170), mis tõendavad kuriteo objekti, kuriteo toimepanemise aega ja kohta, kahtlustatava välimust ning millest nähtub, et tunnistaja turvatöötajana tööl olles nägi, kuidas meesterahvas sõi kauplusest võetud kaupa, mille eest maksmiseks meesterahval raha ei olnud; 3) Õigusrikkuja kinnipidamise aktiga (tl 171), mis tõendab, et süüteo toimepannud isik peeti kinni vahetult pärast süüteo toimepanemist; 4) ettekandega (tl 172), mis tõendab, et kaupluses varguse toimepannud isikuks oli süüdistatav Z.E; 5) Z.E kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 177), mis tõendab kahtlustatava seotust toimepandud teoga, tema kinnipidamise aega ja kohta; 6) Z.E ütlustega (tl 178-180), millest nähtub, et 25.01.2015.a. sisenes ta Tööstuse Säästumarketisse, kus võttis riiulilt konservi ja sõi selle ära, väljudes aga jättis kauba eest tasumata; 7) hagiavaldusega (tl 123), mis tõendab kuriteoga tekitatud varalise kahju suurust. VI episood (isikute grupp: Z.E ja A.B) 29.01.2015 kaupluses Rimi 1) Rimi Eesti Food AS avaldusega (tl 98), mis tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta, objekti ja millest nähtub, et 29.01.2015.a. peeti kaupluses asukohaga Aia 7, Tallinn, kinni isik/-ud, kes oli läbinud kassad ja kelle juurest avastati maksmata kaupa 11,29 euro väärtuses; 2) Tunnistaja XXX ütlustega (tl 99), mis tõendavad kuriteo objekti, kuriteo toimepanemise aega ja kohta, kahtlustatavate kinnipidamist ja millest nähtub, et tunnistaja turvatöötajana tööl olles märkas, et kaks meesterahvast olid alkoholileti juures ning üks avas viinapudeli ning seejärel jõid mõlemad meesterahvad kaupluses pudelist viina, kuid kassas kauba eest ei tasunud;

3) Z.E kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 105), mis tõendab kahtlustatava seotust toimepandud teoga, tema kinnipidamise aega ja kohta; 4) A.B kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 106, 111), mis tõendab kahtlustatava seotust toimepandud teoga, tema kinnipidamise aega ja kohta; 5) Z.E ütlustega (tl 112-114), millest nähtub, et 29.01.2015.a. kella 16 paiku sisenes ta koos oma tuttava Sergeiga Aia tn asuvasse Rimi kauplusse, kus Sergei võttis riiulilt pudeli viina ja hakkas jooma, misjärel ka tema jõi pudelist viina. Pärast seda läksid nad kassast mööda, jättes kauba eest tasumata, sest raha neil ei olnud; 6) A.B ütlustega (tl 115-117), millest nähtub, et 29.01.2015.a. kella 16 paiku sisenes ta koos oma tuttava Janariga Aia tn asuvasse Rimi kauplusse, kus ta võttis riiulilt pudeli viina ja hakkas jooma, misjärel ka Janari jõi pudelist viina. Pärast seda läksid nad kassast mööda, jättes kauba eest tasumata, sest raha neil ei olnud; 7) Hagiavaldusega (tl 123-124), mis tõendab kuriteoga tekitatud varalise kahju suurust. Süütegude kvalifitseerimisel süstemaatiliselt toime pandud vargusena (A.B puhul) lähtus kohus ka alljärgnevast tõendist: 1) Kiirmenetluse otsused väärteoasjades (tl 211-214), millest nähtub, et A.B on varem vargusi toime pannud – tõendab kuriteo kvalifikatsiooni ja A.B kuritegelikku käitumismustrit. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatavate (kahtlustatavana) ja tunnistajate poolt antud ütlustes. Süüdistus on tõendatud ning Z.E ja A.B süüs (sh teoplaanis, tahtluses) puudub kahtlus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Osa süütegudest jäid katse staadiumi – nendegi episoodide puhul on tahtlus tõendatud nii intellektuaalse kui voluntatiivse elemendi aspektist. Varastatu väärtus vastab kõigi episoodide puhul (samuti kogusummas) KarS § 218 lg 2 ette nähtud väheväärtusliku eseme kriteeriumile, kuid vargus on toime pandud süstemaatiliselt, s.t. 29.01.2015.a. episood oli kolmas A.B poolt toime pandud vargus pisut enam kui kahe kuu jooksul (alates 25.11.2014.a.). Z.E jaoks oli 29.01.2015.a. episood aga kuues vargus pisut vähem kui kolme kuu jooksul (alates 05.11.2014.a.). Tõenditest nähtub, et varguste näol oli tegemist süüdistatavate elustiili iseloomustava tegevusega – Z.E varastas kõigil kuuel juhul ühesuguseid esemeid, toidukaupu (sh alkoholi) ja puudub igasugune alus arvata, et ta ei oleks oma tegevust jätkanud, kui teda poleks pärast 29.01.2015.a. episoodi vahistatud. A.B varastas nii käesoleva kriminaalasja esemeks olevas episoodis kui ka juba lahendatud väärteoasjades üksnes alkoholi. Viimase episoodi puhul tuleb kohaldamisele ka KarS § 199 lg 2 p 7, s.o. isikute grupp, sest episoodi tehioludest nähtuvalt tegutsesid Z.E ja A.B ühise tahtlusega, s.o. kaastäideviijatena. Seega vastutatavad nii Z.E kui A.B KarS 199 lg 2 p 7, 9 järgi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Varguse kvalifitseeritud koosseisu (KarS § 199 lg 2) eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kehalise väärkohtlemise eest (KarS § 121 lg 1 lähtudes) kuni aastase vangistusega. Puutuvalt KarS § 121 järgi kvalifitseeritud episoodi, leiab kohus, et Z.E süü oli pigem suur kui mõõdukas. Kannatanu viibis kallaletungi ajal avalikus kohas, oli valge aeg ja tõenäosus rünnaku ohvriks langeda suhteliselt väike. Asjaolud, et kõrges eas naissoost kannatanut ründas 1) ilma igasuguse põhjuseta 2) temast oluliselt noorem mees, 3) lüües teda selja tagant jalaga, moodustavad kombinatsiooni, mis muudavad selle kuriteo kannatanu seisukohast sedavõrd alandavaks ja ebameeldivaks, et tegu iseenesest on (ka KarS § 121 kontekstis) pigem äärmuslikult raske, seda vaatamata suhteliselt kergetele tagajärgedele. Asjaolu, et süüdistatav tundis ennast kannatanu pilgust häirituna, ei vähenda süüd mingil määral, sest süüdistatav viibis avalikus kohas joobeseisundis vabatahtlikult, võttes ise ebameeldiva tähelepanu riski. Kohus arvestab karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 3, kuivõrd kannatanu näol oli tegemist vanaduspensioni eas inimesega (sünniaasta – 1934). Z.E on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kõnealuses kriminaalasjas iseloomustab tema käitumist aina rafineeritumaks muutuv käitumismuster. See väljendub järgmises asjaolus: kui esimeste kuriteoepisoodides piirdus Z.E tegevus kuriteokatsega, s.t. ta peeti vahetult enne kauplusest väljumist kinni ning varastatud asi võeti temalt ära, siis viimaste episoodide puhul kasutas ta taktikat, mis välistas võimaluse, et „tasuta saadud“ asi temalt ära võetaks, s.t. ta asus ebaseaduslikult hõivatud võõrast asja viivitamatult realiseerima. See näitab, et Z.E võõra vara kulul elamisele orienteeritud kuritegelik käitumine muutus ajas aina ohtlikumaks – seda küll miniatuurses mastaabis, kuivõrd tekitatud kahju ei olnud suur. Sellisest käitumisest nähtub, et Z.E ei teadvustanud talle varem mõistetud karistus(t)e eesmärki ja tähendust ning varasem(ad) karistus(ed), aga ka uutele süütegudele vahetult järgnenud kinnipidamised (sh kuni 48 tunniks) ei avaldanud talle vähimatki positiivset mõju. Seetõttu tuleb teda karistada vangistusega. KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul võib piirduda sanktsiooni keskmise määraga, kuivõrd kannatanu tundis küll valu, kuid ei vajanud arstiabi; KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul võib karistusmäär jääda alla sanktsiooni keskmise, kuivõrd tekitatud kahju ei ole suur. Karistuste liitmisel lähtub kohus muuhulgas ka sellest, et Z.E kuriteod olid eriliigilised ning süüdimõistetu peab tajuma, et riiklik hukkamõist varavastase kuriteo eest ei hõlma ega asenda riiklikku hukkamõistu (raskendavatel asjaoludel toime pandud) isikuvastase kuriteo eest. Kohus ei pea võimalikuks Z.E vangistuse asendamist üldkasuliku tööga järgneval põhjusel: üldkasulik töö on vangistuse alternatiiv, mille eesmärk on vähendada vangistuse kui kõige karistusliigi osa riigi karistuspoliitikas, kuid Z.E varasemat karistatust arvestades ei saa reaalne vangistus teda desotsialiseerimise, stigmatiseerituse, erialaste oskuste vähenemise tähenduses kuidagi täiendavalt kahjustada, sest tegemist on ilmselgelt väljakujunenud kurjategijaga ning asjaolu, et kõnealuses kriminaalasjas inkrimineeritud episoodid on suhteliselt madala raskusastmega, on antud juhul pigem juhusliku iseloomuga. Lisaks on kohus seisukohal, et järjepidevalt õigusrikkumisi toime panevale inimesele üha uute „viimaste võimaluste“ andmine läheks vastuollu karistuse eesmärkidega kõigis võimalikes üldpreventiivsetes aspektides, sh inimeste usk normikehtivusse ja usaldus õiguskorra vastu.

A.B osas peab kohus võimalikuks määrata talle käesolevas kriminaalasjas käsitlemist leidnud kuriteo eest miinimumi lähedane karistus, s.o. kolm kuud vangistust, millest tuleb maha arvata KrMS § 238 nähtud osa, samuti kohaldada KarS § 73 sätteid. Tsiviilhagid Z.E puudutavates episoodides on Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi 1,37 euro nõudes, Maxima Eesti OÜ on esitanud tsiviilhagi 1,39 euro nõudes, ABC Supermarkets AS on esitanud tsiviilhagi 8,17 euro nõudes. Z.E ja A.B puudutavas episoodis on Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi 11,99 euro nõudes. Z.E ja A.B tunnistavad nende vastu esitatud tsiviilhagisid. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagid tõendatud. Kahju on tekitatud õigusvastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 5) ning Z.E kokku neljas (sh ühes solidaarselt) ja A.B (ühes episoodis solidaarselt) on kahju tekitamises süüdi. Seega tulenevalt VÕS § 1043, VÕS § 127 lg 1,4 ning § 128 lg 3, aga ka TsMS § 440 lg 1 peavad Z.E ja A.B tekitatud kahju hüvitama. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb A.B-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 60 eurot ja kohtumenetluses 80 eurot. Menetluskulud kokku: 725 eurot. Kuna menetluskulud on suhteliselt suured, võib nende korraga tasumine olla raskendatud – need ületavad ilmselgelt süüdimõistetu maksevõimet. Vältimaks süüdimõistetu asetamist ülemäära raskesse majanduslikku olukorda, peab kohus võimalikuks määrata menetluskulude tasumine ositi kohtuotsuse resolutiivosas esitatud graafiku alusel. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Janar ́i Z.E ́ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 96 eurot ja kohtumenetluses 96 eurot. Menetluskulud kokku: 777 eurot. Kuna menetluskulud on suhteliselt suured, võib nende korraga tasumine olla raskendatud – need ületavad ilmselgelt süüdimõistetu maksevõimet. Vältimaks süüdimõistetu asetamist ülemäära raskesse majanduslikku olukorda, peab kohus võimalikuks määrata menetluskulude tasumine ositi kohtuotsuse resolutiivosas esitatud graafiku alusel. Asitõendid CD-plaadid videosalvestisega tuleb jätta kriminaalasja juurde; Asitõendite osas juhindub kohus KrMS-i §-st 126 ja KarS-i §-st 83. Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 238 lg 1 p 4 ja lg 2. Anne Rebane Kohtunik