Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

G.J kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga lähedaste näol, isik on vanaduspensioniealine. G.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab G.J tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust KarS § 75 lg 2 p 2, 7 ja 8 alusel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et G.J võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.J isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4-korral kriminaalkorras karistatud, kannab oma 2. karistust. Isikut on varem karistatud nii vara- kui isikuvastase kuriteo eest, millega ühel juhul kaasnes kannatanu surm ettevaatamatusest. Praegune kuritegu, mille eest ta karistust kannab oma samuti isikuvastane, isik reageeris kannatanu käitumisele, tekitades temale surmava vigastuse. Vägivaldsete kuritegude üheks jooneks võib pidada alkoholi tarvitamist. Kinnipeetav on vanglas läbinud tervisegrupi, sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“ ja „ Viha juhtimine“, kus osales aktiivselt aruteludes ja kodutöö oli põhjalikult tehtud, töötab. Vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga tuttava juures ja toetava sotsiaalse võrgustikuga lähedaste näol, isik on pensioniealine. Kehtivad distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt tunnistab G.J käesoleval ajal oma alkoholisõltuvust. Kõik tema poolt sooritatud kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik möönab ka ise, et kainena ei oleks ta ilmselt kuritegusid toime pannud. Kinnipeetav kahetseb oma tegusid ja on kõrgelt motiveeritud oma elu muutma ning omab veendumust, et tulevikus ei tarvitse tal üldse alkoholi tarvitada. G.J hoiakud ja käitumine on vangistuse jooksul muutunud oluliselt tasakaalukamaks ja läbimõeldumaks ning motivatsioon muutusteks on kõrge. Kinnipeetav omab realistlikku ettekujutust, kuidas vabanedes oma eluga toime tulla. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 13 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 18 %. Uue kuriteo oht võib seisneda eelkõige vägivaldses käitumises, millel võivad olla äärmuslikud tagajärjed. Ning on uue kuriteo oht on siis kõige suurem, kui ta hakkab uuesti alkoholi tarvitama. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 9 aasta on pannud G.J mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Ta on vanglas edukalt läbinud sotsiaalprogramme ning motiveeritud anda oma elule uus suund. Kohus kohustab G.J-i läbima alkoholisõltuvuse ravikuuri ning kinnipeetav oli ise sellega ka

nõus. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on G.J-il olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla ja prokurör.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.