Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja
Viljandi kohtumaja 14. aprill 2015 nr 1-15-3027 (kohtueelses menetluses nr 15284000127) riik versus L.T kiirmenetlus järgides kokkuleppemenetluse sätteid kohtuistung kohtunik Aivar Hint Marita Kalamees Merike Tikk L.T (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxx xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx KarS § 199 lg 2 p 9 järgi advokaat Valli Murde (riigi õigusabi korras)
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada L.T süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 12.13.01.2015, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda käesolev karistus kaetuks Tartu Maakohtu 18. detsembri 2014 otsusega mõistetud karistusega vangistus 4 kuud ja 1 päev, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 242 tundi, mis on seisuga 26. veebruar 2015 tehtud; karistus lugeda kantuks; tunnistada L.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (12.04.2015 episood) ja mõista talle vangistus 1 (üks) kuu; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 12.-14.04.2015, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § 69 alusel asendada L.T-le mõistetud vangistus 27 päeva üldkasuliku tööga 27 (kakskümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 30. juuli 2015; üldkasuliku töö tegemisel allutada L.T KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx x-xx xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; määrata L.T-le KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena mitte tarvitama alkoholi. Muud otsustused
2.Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 VÕS § 1043 alusel rahuldada täielikult Selver AS tsiviilhagi ning välja mõista L.T-lt 2 (kaks) eurot 70 senti Selver AS-i kasuks;
2.2 välja mõista L.T-lt sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi tasu 96 (üheksakümmend kuus ) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015.a. maikuust igakuise menetluskulu osa 32 (kolmkümmend kaks) eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid 2 CD-plaati jätta kriminaalasja juurde; 2.4 L.T-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi aja- ja sõidukulu 51,84 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.8 KrMS § 248 lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on L.T toime pannud kuritegudena: 1) süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis seisnesid: 1) süstemaatiliselt (pannes toime pisivargusi 12.11.2014 ja 24.10.2014) vargusi toime pannud isikuna, varastas 27.11.2014 Viljandis Tallinna mnt 22 Centrumi Selverist ühe paki LD sigarette väärtusega 2.70 eurot; 2) süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas 12.04.2015 Viljandis Tallinna mnt 22 asuvast Centrum Selver’ist Pagari saiakese „Suitsulihapirukas“ väärtusega 1,44 eurot. Vargusega põhjustas Selver AS-le varalist kahju 1,44 eurot, mille hiljem hüvitas.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistamiseks vangistusega 1 kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 12.01.2015 – 13.01.2015. Seega lugeda kandmata karistuseks 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda käesolev karistus kaetuks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18.12.2014 otsusega mõistetud karistusega vangistus 4 kuud ja 1 päev, mis asendati üldkasuliku tööga 242 tundi, mis on seisuga 26.02.2015 tehtud. Karistus lugeda kantuks. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (12.04.2015 episood) karistamiseks vangistusega 1 kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 12.04.2015 – 14.04.2015. Seega lugeda kandmata karistuseks 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (27 päeva vangistust = 1 tund x 27 päeva), s.o üldkasuliku tööga 27 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 3 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 2 on L.T kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
3.Kohtuliku uurimise tulemused Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. KrMS § 2562 lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrMS §-s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; KrMS § 240 p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid.
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2.Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.3.Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.
Selver AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2,70 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista L.T-lt 2 (kaks) eurot 70 senti Selver AS-i kasuks.
4.Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt s üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 292,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud osutamise eest makstava tasu arvestamise ajutised alused, maksmise ajutine kord ja ajutised ajutine kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava L.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 147,84 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus L.T-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 96 eurot (s.h käibemaks). L.T-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu 51,84 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused (s.h ajatasu) moodustavad olulise osa õigusabi kuludest, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormavad ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb L.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 292,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 96 (48 + 48) eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kriminaalasja juures olevad asitõendid 2 CD-plaati tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. L.T on kahtlustatavana kinni peetud 12-13.01.2015, seega on L.T viibinud eelvangistuses 2 päeva ja 12.-14.04.2015, seega on L.T viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.