Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kriminaalasi nr. 1-15-3033
Eesti Vabariigi nimel 14.aprillil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Anu Pärtel osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav X. X, IK XXX; sünniaeg: XXX.a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX, XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, väärteokorras karistatud, tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja 4231 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus X. X.-i süüdistatakse selles, et tema:
23.jaanuaril 2015.a kella 16.45 paiku võttis Tartus Turu tn 2 asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest Rimi Tasku SuperRimi ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe 0,7 liitrise pudeli viina Laua viin väärtusega 8,59 eurot; 18.veebruaril 2015.a kella 17.25 paiku püüdis Tartus Jaama 74 asuva Selver AS kauplusest Jaamamõisa Selver ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte 0,7 liitrist pudelit viina Laua viin väärtusega 10,60 eurot ja 200g Vici vähisabasid soolvees väärtusega 2,89 eurot, so kaupa kokku 13,49 euro väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata X. X.-i tahtest sõltumata asjaoludel, sest peale kassast möödumist pidas turvatöötaja ta kinni; 26.veebruaril 2015.a kella 11.03 paiku püüdis Tartus Kalda tee 43 asuva Selver AS kauplusest Anne Selver ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte 0,70 cl pudelit viina Laua viin väärtusega 10,60 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata X. X.-i tahtest sõltumata asjaoludel, sest peale kassast möödumist pidas turvatöötaja ta kinni; 24.märtsil 2015.a kella 08.23 paiku püüdis Tartus Narva mnt 112 asuvas Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte pudelit viina Laua viin väärtusega 5,69 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata X. X.-i tahtest sõltumata asjaoludel, sest peale kassast möödumist pidas turvatöötaja ta kinni.
Sellega pani X. X. toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse X. X.-i selles, et tema, isikuna, kes on juhtinud 09.juunil 2014.a ja 18.oktoobril 2014.a mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 12.aprillil 2015.a kella 16:51 paiku Tartumaal Elvas Kirde tn 3 parklas mootorsõidukit Ford Escort reg nr XXX ilma juhtimisõiguseta. X. X. rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani X. X. toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista X. X. karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (st ajavahemik 12.-14. aprill 2015.a), mille vältel X. X. oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uute kuritegude eest mõistetavat 5 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.oktoobri 2014.a otsusega X. X.-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust - võrra ja mõista X. X.-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 22 päeva vangistust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. X. X. tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 423 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samas peab kohus vajalikuks X. X.-i karistust võrreldes kokkuleppega mõneti korrigeerida. Prokurör on kokkuleppes arvanud X. X.-ile KarS § 64 alusel mõistetavast liitkaristusest maha eelvangistuse ning on seejärel liitnud kandmisele kuuluvale karistusele KarS § 65 lg 2 alusel X. X.-ile varasemalt mõistetud karistuse ärakandmata osa. Samas leiab kohus, et liitkaristus tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustada X. X.-ile käesolevas asjas KarS § 64 alusel mõistetavast liitkaristusest ja varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osast,
jättes maha arvamata nimetatud liitkaristusest tema eelvangistuses viibitud aeg ja lugedes selle asemel karistuse kandmise algust tema kinnipidamisest. Sisuliselt ei muuda see süüdistatava poolt ärakandmisele kuuluva karistuse pikkust, kuid muutub karistuse kandmise algusaeg. Kuna kokkulepitud karistuse tingimusi ja süüdistatava olukorda selline parandus kuidagi ei kahjusta, vaid pigem muudab karistuse kandmise tingimused selgemaks, siis leiab kohus, et vastava korrektuuri tegemine kokkulepitud karistuse tingimustesse on võimalik ega kujuta endast kuidagi menetlusnormide rikkumist. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks on CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures ja tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka pärast kohtuotsuse jõustumist. Kuriteoga tekitatud kahju osas on tsiviilhagi esitanud kannatanu Rimi Eesti Food AS summas 8,59 eurot. Süüdistatav on kokkuleppega kannatanu haginõude omaks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada. Menetluskuludena kuulub X. X.-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades X. X.-ilt väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et käesoleva kohtuotsuse kohaselt peab süüdistatav asuma vangistust kandma, mis ilmselt mõneti piirab tema sissetuleku teenimise võimalusi, samuti aga tema enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema ajaperioodi jooksul, on käesoleval juhul põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada X. X. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust. Süüdi tunnistada X. X. KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista X. X.-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks kuus (6) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust X. X.-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.oktoobri 2014.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-14-8674 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o ühe (1) aasta üheteistkümne (11) kuu kahekümne viie (25) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista kaks (2) aastat viis (5) kuud kakskümmend viis (25) päeva vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja algust X. X.-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 12.aprillist 2015.a ja kohaldada X. X.-i suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendina vahistamist alates kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 126 alusel asitõend – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagina välja mõista X. X.-ilt kannatanu Rimi Eesti Food AS (registrikood: 10263574; arveldusarve: EE092200221001172813, Swedbank) kasuks kaheksa (8) eurot 59 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista X. X.-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha viissada kaheksakümmend viis (585) eurot ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et X. X.-il on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe (1) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700027104. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.