Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

alates

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 25.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 11.03.2015 määrusega edastati asja materjalid kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. H.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.11.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7 ,8,9; § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.11.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 3 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ärakandmisele kuulus 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 24.04.2014 ja lõpp 21.11.2015. Kinnipidamisasutuses H.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes puudub isikul elukoht, kuid ta soovib üürida korterit. Kinnipeetaval on keskharidus. On omandanud xxxkutse. Riigikeele oskus puudub. Enne vangistust oli tegevuseta. Vanglas on töötanud xxx. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Tasumata nõudeid on 1398,39 eurot. Kinnipeetav on karistatud 7 korda ning reaalset vangistust kannab 4. korda. On tarvitanud narkootikume ja alkoholi. Tallinna Vangla toetab H.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt H.K ei esitanud vanglast ennetähtaegse vabanemisel elukoha andmeid. Enne vangistust elas ta xxx. Registreeritud elukohaks on tal xxx, seega on tal õigus taoleda xxx. Garanteeritud töökoht puudub. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. H.K taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et H.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.K on kriminaalkorras karistatud 7 korda. Vangistuses viibib 4. korda. Vabanedes puudub kinnipeetaval elukoht ja garanteeritud töökoht. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades kuriteo raskust ja elukoha puudumise fakti, ei ole H.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse

mõistmise üldiste eesmärkidega. Samuti pole võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna ennetähtaegse vabastamise kaasneb kohustuslik käitumiskontroll, mille kuusest nõudest neli on seotud elukohaga. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu H.K vabastamisega temale Harju Maakohtu 17.11.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.