1-15-89/13 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

5.Harju Maakohus tunnistas 02.02.2015 määrusega T. Peegli suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Stockholmi Maakohtu 26.02.2014 otsuse täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks ning määras võtta T. Peegel karistuse kandmise jätkamiseks üle Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni art 9:1 (a) alusel. KrMS § 485 lg 2 kohaselt määras kohus T. Peeglile Rootsis toime pandud teo eest Eestis täidetavaks karistuseks 3 aastat vangistust. T. Peegel on viibinud vahi all alates 23.01.2014. Seega on ta kandnud karistust 1 aasta ja 10 päeva ning kanda on jäänud karistust 1 aasta 11 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 23.01.2014. T. Peegel on viibinud vahi all alates 23.01.2014.a, seega on tal kantud karistust 1 aastat 10 päeva vangistust, tal jääb kanda karistust 1 aasta 11 kuud ja 20 päeva. Kohus viitas KrMS § 478 lg-s 2 sätestatule ja märkis, et Rootsi ei ole tänaseni üle võtnud Nõukogu raamotsust 2008/909/JSK, mistõttu tuleb aluseks võtta Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 3 p 1 kohaselt võib karistava riigi palvel nõustuda karistatud isiku ülevõtmisega ilma isiku nõusolekuta, kui selle isiku viimane kohtuotsus või sellest tulenev haldusotsus sisaldab väljasaatmise korraldust või muud meedet, mille tõttu see isik ei või pärast vanglast vabastamist jääda kauemaks karistava riigi territooriumile. Nimetatud otsus on T. Peegli suhtes Rootsis tehtud. Tema poolt toimepandud röövimine on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 6, 7, 8 järgi ning karistatav 3- kuni 15-aastase vangistusega. Kohtuotsuses kirjeldatud sissesõidukeelu rikkumine ei moodusta Eesti Vabariigis kriminaalkuriteo koosseisu, vaid tegemist on välismaalaste seaduse § 298 rikkumisena (väärtegu). Kohtulikult karistatud üleandmise Euroopa konventsiooni kohaldamise eesmärgiks on süüdimõistetule sotsiaalse rehabilitatsiooni tagamine. Sotsiaalne rehabilitatsioon on kõige paremini saavutatav eelkõige võimalikult tihedate sotsiaalsete sidemete säilitamise teel oma keskkonnaga ning süüdimõistetud isiku üleandmisega ühiskonda, millega ta on sotsiaalselt tugevamalt seotud. T. Peegel on sündinud Eesti Vabariigis, ta on Eesti Vabariigi kodanik ja Eesti Vabariigis elavad tema ema, isa, õed ja vennad. Eesti Vabariigis on T. Peeglil võimalik kanda karistust eestikeelses keskkonnas ja tal on võimalik karistuse kandmise ajal kohtuda oma lähedastega. Kuivõrd T. Peeglile Rootsi Kuningriigis mõistetud karistus ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära (talle on mõistetud Eesti seaduses sätestatud karistuse miinimummäärale vastav karistus), siis kohus nõustus T. Peegli ülevõtmisega karistuse kandmise jätkamiseks konventsiooni artikli 9:1(a) alusel, järgides konventsiooni art 10 kehtestatud tingimusi. Kohus märkis täiendavalt, et röövimise ehk KarS §-s 200 sätestatud kuriteo puhul on tegemist esimese astme kuriteoga. KrMS § 76 lg 2 kohaselt võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Elektroonilist järelevalvet on võimalik T. Peegli suhtes kohaldada alates 23.07.2015 ja 2/3 karistusajast saab tal kantuks 23.01.2016.

1-15-89 7.1 Määratud tähtaja jooksul esitas ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha süüdimõistetu T. Peegel, kes sisuliselt kordab oma kaebuses toodud seisukohti. 7.2 Samuti esitas tähtaegselt kirjaliku seisukoha riigiprokurör Eve Olesk, kes leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Riigiprokurör märgib, et terviseprobleemid ei ole Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioonist (konventsioon) ega ka kehtivast menetlusseadusest lähtuvalt asjaoluks, mis takistaks isiku ületoomist karistuse kandmise jätkamiseks oma elukohariiki (välja arvatud konventsiooni artiklis 3 lõikes 1 punktis 3 märgitud isiku vanus, füüsiline või vaimne seisund). Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile esitatud materjalidest ei nähtu, et T. Peegel põeks mingit haigust, mis takistaks tema üleandmist karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariiki, samuti ei ole T. Peegel ise oma määruskaebuses põhjendanud, millised terviseprobleemid tal on, mis takistaks vangistuse kandmist Eesti vanglas, kuid Rootsi vanglas on see võimalik. Samuti on Eestis vanglas võimalik saada arstiabi. Vastavalt konventsiooni artiklile 2 lõike 1 punktis c võib isikut üle anda ainult juhul, kui üleandmise taotluse laekumise ajal on karistatud isikul jäänud karistust kanda veel vähemalt kuus kuud vangistust või kui karistus on kindlaks määramata. T. Peeglil oli üleandmise taotluse saabumise ajal jäänud karistust kanda enam kui kuus kuud vangistust. T. Peegel väidab, et Rootsis saab ta automaatselt vabaks 24.01.2016. Kohtumaterjalidest nähtuvalt on nimetatud kuupäev tingimisi vabastamise kõige varasem kuupäev, mitte lõpliku karistuse kandmise kuupäev. Eestis on T. Peeglil võimalik elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegselt vabaneda juba 23.07.2015 ja 2/3 karistusajast saab tal kantud 23.01.2016. Rootsi seadustest tulenevalt tõepoolest ei toimu karistuse tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel enam mingit kohtuistungit, vaid vastava kuupäeva saabudes isik vabastatakse vanglast. Kuigi Eestis otsustab karistusest tingimisi vabastamise kohus, ei ole asjaolu, et Eestis on erinevad tingimisi vabastamise protseduurid, konventsiooni mõttes üleandmise nõusoleku andmist välistavaks asjaoluks. Konventsiooni artikkel 9 lõike 3 kohaselt rakendatakse karistuse täideviimisel elukohariigi seadust ja ainult sellel riigil on õigus vastu võtta vajalikke otsuseid. Kuigi T. Peegel ei nõustu enda ületoomisega karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariiki, siis tuleb arvestada seda, et T. Peegli suhtes on Rootsis tehtud otsus tema riigist väljasaatmise kohta. Vastavalt konventsiooni lisaprotokolli artiklile 3 lõikele 1 võib karistava riigi palvel nõustuda karistatud isiku ülevõtmisega ilma isiku nõusolekuta, kui selle isiku viimane kohtuotsus või sellest tulenev haldusotsus sisaldab väljasaatmise korraldust või muud meedet, mille tõttu see isik ei või pärast vanglast vabastamist jääda kauemaks karistava riigi territooriumile. Eeltoodud põhimõte on sätestatud ka KrMS §-s 477 lõikes 3. T. Peegel pani toime kuriteo, mille eest teda 26.02.2014 Stockholmi Maakohtu otsusega karistati, ajal, mil tema suhtes oli juba kehtestatud riiki sissesõidukeeld. Kohtulikult karistatud üleandmise Euroopa konventsiooni kohaldamise eesmärgiks on süüdimõistetule sotsiaalse rehabilitatsiooni tagamine. Sotsiaalne rehabilitatsioon on kõige paremini saavutatav eelkõige võimalikult tihedate sotsiaalsete sidemete säilitamise teel oma keskkonnaga ning süüdimõistetud isiku üleandmisega ühiskonda, millega ta on sotsiaalselt tugevamalt seotud. T. Peegel on sündinud Eesti Vabariigis. Ta on Eesti Vabariigi kodanik. Eesti Vabariigis elavad tema ema, isa, õed ja vennad. Eesti Vabariigis on T. Peeglil võimalik kanda karistust eestikeelses keskkonnas ja tal on võimalik karistuse kandmise ajal kohtuda oma lähedastega. Seetõttu on riigiprokuröri hinnangul otstarbekas nõustuda T. Peegli ületoomisega karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariiki.