1-15-1816
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. aprill 2015, Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-1816 (15760000006)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Eda Loor Urmas Hani süüdistus KarS § 303 (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi KarS § 303 1g 1) järgi Kokkuleppemenetluses Olga Dorogan
Prokurör Süüdistatav
Kaitsja
Urmas Hani ik: 37009190010, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, asukoht: Vangla, XXX. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kannab karistust XXX Vanglas. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras neljal korral karistatud: - Tartu Maakohtu 24.10.2000 otsusega KrK § 139, § 185 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga; - Jõgeva maakohtu 26.09.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 141, § 202 järgi vangistusega 5 kuud; - Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 14.11.2008 otsusega KarS § 114 p 1, § 330 järgi vangistusega 14 aastat; - Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 16.12.2011 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.12.2011.a. Vandeadvokaat Kaido Kooga
Oma tegevusega pani Urmas Hani toime vägivallaga ähvardamise kohtuniku, uurija ja prokuröri suhtes kättemaksuks nende poolt oma kohustuste täitmise eest, so KarS § 303 (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi KarS § 303 lg 1) ettenähtud kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.02.2015 sõlmitud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Olga Dorogani, süüdistatava Urmas Hani ja tema kaitsja Kaido Kooga vahel järgnev kokkulepe: KarS § 303 (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi KarS § 303 lg 1) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Urmas Hani`le karistuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.12.2011 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 10 (kümme) aastat 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust võrra, mõistes KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mille kandmise algusajaks lugeda 16.12.2011. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 303 ja § 65 lg 2, asub kohus seisukohale, et Urmas Hani kuulub temale KarS § 303 (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi KarS § 303 1g 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Seejuures moodustab osa määratud kaitsjale makstud tasust kaitsja tehtud kulutused sõiduk Viru Vanglasse. Kohus leiab, et süüdistatava kaitsmiseks tehtud kulutusena saab arvestada õigusabi osutamisele tehtud kulutusi ning sõidukulu tuleb jätta riigi kanda. Muu menetluskulu osas leiab kohus, et Urmas Hani on täisealine ja töövõimeline isik. Süüdistatava puhul on tegemist vangistust kandva kinnipeetavaga, kes ei pruugi igapäevaselt olla tööga hõivatud. Vaatamata asjaolule, et süüdistataval ei pruugi olla igapäevast ja regulaarset sissetulekut kinnipidamisasutuses karistuse kandmisel viibimise tõttu, leiab kohus, et kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist, ei tuvastatud. Süüdistatava puhul on tegemist varem korduvalt kohtu poolt karistatud isikuga, kes on teadlik sellest, et süüteo menetlemisega kaasnevad menetluskulud ning need jäävad tema kanda. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo asjaoludest lähtuvalt, saab järeldada, et süüdistatav on temale inkrimineeritud süüteo toime pannud kavatsetusega ning süüteo toimepanemine oli tema vaba ja teadlik valik. Seetõttu on ta teadlik ka saabuvast tagajärjest, so järjekordsest karistusest ja järjekordsete menetluskulude tasumise kohustusest. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.
Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava kinnipidamisasutuses viibimisest lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid pikema aja jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.