1-15-1816/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

4.Urmas Hanilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4, 5 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot ja kohtulikul menetlusel 24 (kakskümmend neli) eurot, kokku 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot; • kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopia kulu 1 (üks) euro, so kokku menetluskulu 754 (seitsesada viiskümmend neli) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Urmas Hani, 1-15-1816, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Urmas Hanile tema kinnipidamiskohta tavapostiga. Menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale makstud sõidukulu summas 142 (ükssada nelikümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Urmas Hani süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes kannab karistust Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kirjutas ja saatis Vanglast detsembris 2014.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunikule XXX adresseeritud kirja, mis saabus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja 22.12.2014.a ja milles U. Hani ähvardas kohtunikku XXX, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri XXX ja Lõuna prefektuuri vanemuurijat XXX tapmisega kättemaksuks nende poolt oma töökohustuste täitmise eest.

Oma tegevusega pani Urmas Hani toime vägivallaga ähvardamise kohtuniku, uurija ja prokuröri suhtes kättemaksuks nende poolt oma kohustuste täitmise eest, so KarS § 303 (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi KarS § 303 lg 1) ettenähtud kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.02.2015 sõlmitud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Olga Dorogani, süüdistatava Urmas Hani ja tema kaitsja Kaido Kooga vahel järgnev kokkulepe: KarS § 303 (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi KarS § 303 lg 1) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Urmas Hani`le karistuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.12.2011 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 10 (kümme) aastat 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust võrra, mõistes KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mille kandmise algusajaks lugeda 16.12.2011. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 303 ja § 65 lg 2, asub kohus seisukohale, et Urmas Hani kuulub temale KarS § 303 (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi KarS § 303 1g 1) ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Seejuures moodustab osa määratud kaitsjale makstud tasust kaitsja tehtud kulutused sõiduk Viru Vanglasse. Kohus leiab, et süüdistatava kaitsmiseks tehtud kulutusena saab arvestada õigusabi osutamisele tehtud kulutusi ning sõidukulu tuleb jätta riigi kanda. Muu menetluskulu osas leiab kohus, et Urmas Hani on täisealine ja töövõimeline isik. Süüdistatava puhul on tegemist vangistust kandva kinnipeetavaga, kes ei pruugi igapäevaselt olla tööga hõivatud. Vaatamata asjaolule, et süüdistataval ei pruugi olla igapäevast ja regulaarset sissetulekut kinnipidamisasutuses karistuse kandmisel viibimise tõttu, leiab kohus, et kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist, ei tuvastatud. Süüdistatava puhul on tegemist varem korduvalt kohtu poolt karistatud isikuga, kes on teadlik sellest, et süüteo menetlemisega kaasnevad menetluskulud ning need jäävad tema kanda. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo asjaoludest lähtuvalt, saab järeldada, et süüdistatav on temale inkrimineeritud süüteo toime pannud kavatsetusega ning süüteo toimepanemine oli tema vaba ja teadlik valik. Seetõttu on ta teadlik ka saabuvast tagajärjest, so järjekordsest karistusest ja järjekordsete menetluskulude tasumise kohustusest. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.