1-13-2377
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-2377 (11240103547)
Täitmiskohtunik
Astrid Asi (kirjalikus menetluses)
Kriminaalasi
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 29.08.2013 kohtuotsus Nikita Z.L-i süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi
Süüdimõistetu
Z.L
Teade
Elukoht xxx, asukoht xxx, isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodakondsus, emakeel – vene keel. Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud 9-l korral, neist viimane: - 29.08.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat, 5 kuud ja 15 päeva. Vangla teade karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks
Juhindudes KrMS § 431 lg-st 1 ja 2 kohus määrab jätta muutmata Z.L-ile Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 29.08.2013 kohtuotsusega nr 1-13-2377 mõistetud karistus. Käesoleva määruse koopia Ringkonnaprokuratuurile.
edastada
Viru
Vanglale,
Z.L-ile
ning
Viru
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 29.08.2013 kohtuotsusega nr 1-13-2377 tunnistati Z.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 5 7,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel
1-13-2377 liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 29.11.2012 otsusega mõistetud karistus - 3 aastat, 5 kuud ja 15 päeva vangistust ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti liitkaristuseks 3 aastat, 5 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 29.11.2012. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 29.08.2013 kohtuotsus jõustus 06.09.2013. 16.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks Z.L-i suhtes. Z.L kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 29.11.2012 ja lõpp 14.05.2016. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-13-2377 mõisteti Z.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.11.2012 kohtuotsusega nr 1-12-6358 mõistetud karistusega (3 aastat, 5 kuud ja 15 päeva vangistust) ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat, 5 kuud ja 15 päeva vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-12-6358 karistati Z.L KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. See liideti omakorda Viru Maakohtu 10.05.2012 otsuse nr 1-12-2030 järgi mõistetud karistusega (2 aastat ja 2 kuud vangistust) ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.05.2012 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 1 aasta 15 päeva vangistust (alates 14.11.2011 kuni 28.11.2012), ning ärakandmisele kuulus 3 aastat, 5 kuud ja 15 päeva vangistust.
1-13-2377 Viru Maakohtu otsusega nr 1-12-2030 karistati Z.L KarS § 202 lg 2 p 2 järgi 9-kuulise vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 6-kuulise vangistusega. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Nimetatud karistus liideti omakorda Harju Maakohtu 27.03.2012 otsuse nr 1-12-2263 järgi mõistetud karistusega (2 aastat vangistust) ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Viimati nimetatud otsuse kohaselt karistati Z.L KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi 9-kuulise vangistusega, mida vähendati vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 ja KarS § 68 lg-le 2 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 14.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-16709 mõistetud karistusega, s.o 2 aastat vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-10-16709 karistati Z.L KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3-aastase vangistusega, mida vähendati vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Nimetatud karistus liideti Viru Maakohtu 02.10.2009 otsuse nr 1-09-15455 järgi mõistetud karistusega (1 aasta, 3 kuud ja 21 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat, 3 kuud ja 21 päeva vangistust, millest arvati maha kantud karistus (18.12.2010 – 11.03.2011), so 1 aasta, 3 kuud ja 21 päeva vangistust ning kandmisele kuulus 2 aastat vangistust. Viimati nimetatud otsuse kohaselt karistati Z.L KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi 6-kuulise vangistusega, mida vähendati vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 ja KarS § 68 lg-le 2 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati Z.L-ile mõistetud karistus - 3 kuud ja 27 päeva vangistust, 234 tunni üldkasuliku tööga. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka neid sätteid, mille alusel Z.L käesoleval ajal vangistust kannab. Muu hulgas muudeti KarS § 184, § 199, § 200 ja 202 sätteid. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 184 lg 1 põhikoosseis nägi ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Alates 01.01.2015 on KarS § 184 põhikoosseisu sõnastuse kohaselt karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Nimetatud sätete võrdlusest nähtub, et uues redaktsioonis on loobutud üksnes narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise viiside avatud loetelust. Kuid mõlemas redaktsioonis on karistatavad kõik tegevused, mis on käsitletavad suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisena. Eelnimetatust tulenevalt ei anna KarS § 184 muudatused alust Z.L-ile mõistetud karistuse muutmiseks. KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning need punktid (so lg 2 p 5,7,8,9), mille alusel Z.L on karistatud, ei muutunud. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Arvestades aga asjaolu, et Z.L on eelnimetatud otsuste kohaselt mõistetud muu hulgas süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma tähtsust, siis eelnimetatud piirmäära muudatus ei too kaasa Z.L-ile KarS § 199 lg 2 järgi mõistetud karistuste tühistamist või muutmist.
1-13-2377 KarS § 200 lg-s 2 muudeti punkti 7 sõnastust ning kehtetuks tunnistati p 10. Karistuse määr ei muutunud. Kuna Z.L on mõistetud süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 alusel, siis vajab antud juhul hindamist, kas p 7 muudatus on toonud kaasa olukorra, mis tingiks mõistetud karistuse muutmise. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 200 lg 2 p 7 kvalifitseeriva tunnusena ette röövimise toimepanemise grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Uues sõnastuses on jäetud välja tunnus - kuritegelik ühendus ning kehtiva p 7 kohaselt on kvalifitseerivaks tunnuseks üksnes kuriteo toimepanek grupi poolt. Kuivõrd Z.L-ile oli tehtud KarS § 200 lg 2 p 7 alusel etteheide röövimise toimepanemises grupis, mitte aga kuritegeliku ühenduse poolt, ning vastav tegu on ka alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis jätkuvalt karistatav, siis kõnealuse sätte muudatus ei too kaasa Z.L-ile mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. KarS § 202 lg-s 2 muudeti punktide 1 ja 2 sõnastust. Karistuse määr ei muutunud. Kuna Z.L on mõistetud süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 alusel, siis vajab antud juhul hindamist, kas p 2 muudatus annab alust mõistetud karistuse muutmiseks. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 202 lg 2 p 2 kvalifitseeriva tunnusena ette süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise toimepanemise vähemalt teist korda. Uues sõnastuses on p 2 kohaselt kvalifitseerivaks tunnuseks süüteo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Seega on alates 01.01.2015 kehtiv sõnastus varasemaga võrreldes oluliselt laiem hõlmates korduvuse arvestamisel lisaks süüteoga saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise toimepannud isikutele ka teiste varavastaste kuritegude toimepanijaid. Kuivõrd kehtiva KarS § 202 lg 2 p 2 koosseisulised tunnused hõlmavad ka kuni 31.12.2014 kehtinud tunnuseid, puudub alus Z.L-ile nimetatud sätte alusel mõistetud karistuse muutmiseks. Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada Z.L-ile kriminaalasjas nr 1-13-2377 mõistetud liitkaristust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34 . (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.