Kohtulahend

1-14-2318 68 lg 1 alusel vähendati karistust 5 päeva võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta, 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.10.2013. Viru Maakohtu 29.04.2014 kohtuotsus jõustus 27.05.2014. 07.04.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks D.N-i suhtes. D.N kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 18.10.2013 ja lõpp 12.06.2015. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-14-2318 mõisteti D.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 121 ning § 120 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, § 121 järgi 3 kuud vangistust ning § 120 järgi 1 kuu vangistust. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning arvestades sealjuures ka KarS § 68 lg-s 1 sätestatut, mõisteti karistuseks 1 aasta, 7 kuud ja 25 päeva vangistust. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199, 121 ja § 120 sätteid. Seonduvalt KarS § 121 sõnastuse muudatustega tuleb märkida, et alates 01.01.2015 kehtiva KarS §s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise koosseisulised tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuse tegemise ajal. Muutunud on aga KarS § 121 karistusmäär. Kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on KarS § 121 põhikoosseisu võimalikeks karistusteks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kvalifitseeritud koosseisu korral aga rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega teatud juhtudel (so põhikoosseisu tunnustega hõlmatud tegude korral) on

1-14-2318 01.01.2015 jõustunud muudatustega senine vangistuse kolmeaastane ülemmäär asendatud üheaastase ülemmääraga. Juhul, kui isikut on varasemalt karistatud KarS § 121 järgi teo eest, mis alates 01.01.2015 on karistatav KarS § 121 lg 1 järgi, tuleb KarS § 5 lg-st 2 tulenevalt vähendada mõistetud karistust vaid juhul, kui see ületab uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära so üheaastast vangistust. Kriminaalasjas nr 1-14-2318 oli D.N-ile mõistetud KarS § 121 järgi karistuseks 3 kuud vangistust. Taoline karistuse määr ei ületa 01.01.2015 jõustunud KarS § 121 lg 1 ülemmäära ning seega ei anna KarS § 121 muudatused alust nimetatud karistuse muutmiseks. KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning need punktid (so lg 2 p 7,8,9), mille alusel D.N süüdi mõisteti, ei muutunud. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Arvestades aga asjaolu, et D.N on eelnimetatud otsuse kohaselt mõistetud muuhulgas süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma tähtsust, siis eelnimetatud piirmäära muudatus ei too kaasa D.N-ile mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. KarS § 120 muudatus seisnes üksnes lõike 2 lisamises, mis näeb ähvardamise eest ette ka juriidilise isiku vastutuse. Põhikoosseisu sõnastust ega karistuse määra ei ole muudetud. Seega nimetatud sätte muudatus ei too kaasa D.N-ile mõistetud karistuse muutmist. Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada D.N-ile kriminaalasjas nr 1-14-2318 mõistetud liitkaristust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34 . (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.