lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-8506/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-8506/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1367
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-8506/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.10.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-8506

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 24. märtsi 2015 määrus süüdimõistetu O.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu O.P (O.P) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 24. märtsi 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu O.P kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot, vandeadvokaadi Karl Saavo määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista O.P-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.
5.O.P tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700023714 ja selgitus „O.P , 1-14-8506, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 14.10.2014 otsusega mõisteti O.P süüdi KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati O.P kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.10.2014-14.10.2014 karistusaja hulka ja kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algust arvestati alates O.P kinnipidamisest, s.o alates 12.10.2014. Karistusaja algus 12.10.2014 ja karistusaja lõpp 12.08.2015. Maakohtu määrus
2.Tartu Maakohtu 24.03.2015 määrusega jäeti O.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.O.P on täitnud formaalse aluse tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus toob välja, et O.P puudub vabanedes elukoht. Süüdimõistetu soovib vabanemisel elama asuda XXX , kuid korteriomaniku sõnul ta süüdimõistetut ei tunne, tal puudub tutvus ja sugulusside O.P-ga . O.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja käesolev karistus on tal 23 reaalne vangistus. Maakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt põhjendab O.P oma kriminaalset käitumist elus püsimise vajadusega. Maakohus leidis, et järelikult võivad uue kuriteo riskid ilmneda halvas majanduslikus olukorras ning risk, et vabanemisel ta jätkab varguste toimepanemist, on süüdimõistetu puhul jätkuvalt suur.
2.2.Lisaks toob maakohus välja, et O.P puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on omandanud küll autoremondilukksepa, ehitaja ja keevitaja kutse, kuid tema oskused on vananenud ega aita leida erialast tööd. Maakohus on seisukohal, et kindla eriala puudus, puuduv töökoht tingivad selle, et O.P väljavaated leida endale vabanemise järgselt töökoht ning saada legaalset sissetulekut, on halvad. Süüdimõistetul puudub raha vabanemisfondis ja puudub sotsiaalne võrgustik, kes oleks teda nõus majanduslikult toetama. Seega leidis maakohus, et majanduslik toimetulematus on O.P puhul üks olulisemaid uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreid. Maakohus ei ole veendunud, et tulenevalt oma sõltuvusprobleemidest on süüdimõistetu võimeline alluma tingimisi ettenähtaegsel vabanemisel käitumiskontrollile. Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu 24.03.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu O.P kaitsja vandeadvokaat K. Saavo, kes palub Tartu Maakohtu määrus tühistada ja vabastada O.P vangistuses kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses toodud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et O.P on karistuse kandmisel käitunud seadusekuulekalt ja korrektselt. Tal ei ole esinenud ühtegi distsipliinirikkumist. Tasumata rahaliste nõuete kogusumma on 369,59 eurot, mis ei ole iseenesest suur ega aseta isikut nõuete tasumisel raskesse materiaalsesse olukorda. O.P saab tänavu septembris 64. aastaseks, mistõttu hakkab O.P saama vanusepensioni, mis on küll tööstaaži puudumise või lühiduse tõttu ilmselt rahvapensioni määras ja üsna väike, kuid tagab siiski igakuise kindla sissetuleku. Lisaks võib ta taotleda erinevaid toimetulekutoetusi, millised summad on igal kohalikul omavalitsusel olemas. O.P saab katseaja kestel kasutada kriminaalhooldaja abi töökoha otsimisel, kuna ta on väidetavalt terve ning võimeline töötama. Seega ei pea O.P kasutama majanduslikuks toimetulekuks ebaseaduslikke teid, vaid omab selleks piisavalt legaalseid võimalusi. Tartu Vangla on oma iseloomustuses toetanud O.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning katseajaks on otstarbekas rakendada O.P suhtes

KarS § 75 lg 2 tulenevat lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mis oleks tõhus meede uute kuritegude toimepanemise riskide maandamisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et O.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu O.P kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja O.P ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta O.P enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et O.P puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, kuid see on ka kõik. Arvestades, et KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, leiab ringkonnakohus, et O.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks O.P vabaduses käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesoleval hetkel kannab O.P kahekümne kolmandat reaalset vangistust. Süüdimõistetu on toime pannud süstemaatiliselt varavastaseid kuritegusid tulenevalt isikliku kasu saamise eesmärgist ning majandusliku toimetuleku oskuse puudumisest. Käesoleval hetkel puudub O.P vabanemisel nii garanteeritud elu- kui ka töökoht. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kindla töökoha puudumist, kinnipeetava suhtes esitatud rahalisi nõudeid, majandusliku toimetuleku oskuse nõrkust, tööoskuse puudumist ning asjaolu, et süüdimõistetu on suure osa oma elust viibinud vangistuses, esineb reaalne oht, et süüdimõistetu hakkab toime panema uusi kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ning karistus ei ole oma eesmärke täitnud. Nii kriminaalhooldusametniku kui vangla iseloomustuse kohaselt puudub O.P toetav sotsiaalne võrgustik, suhted lähedastega on katkenud. Süüdimõistetul puuduvad kindlad eesmärgid ning on üksnes abstraktsed nägemused. Tuginedes eelnevale puudub ringkonnakohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses iseendaga hakkama saada ning majanduslikuks toimetulekuks asub süüdimõistetu suure tõenäosusega taas toime panema uusi kuritegusid. Esinevaid riske ei maanda ka kaitsja poolt kaebuses välja toodud asjaolu, et isikul on võimalus taotleda erinevaid toimetulekutoetusi ning O.P on peagi võimalus saada rahvapensionit. Arvestades, et süüdimõistetul oli võimalus taotleda erinevaid toetusi ka enne vangistusse sattumist, siis puudub kohtukolleegiumil veendumus, et kaitsja poolt väljatoodud asjaolud, oleksid ringkonnakohtule aluseks maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Lisaks on vangla andmetel uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 68% ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42%, mis mõlemad on väga kõrged. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt kaitsjale, et ka kriminaalhoolduse ja täiendavate kohustuse abiga ei ole võimalik O.P käesoleval ajal suunata õiguskuuleka käitumise suunas. Vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu väldib pigem teiste isikutega suhtlemist, tal puudub sisemine kindlus seadusekuulekaks eluviisiks ning isik ei tunnista oma alkoholiprobleeme. Tegemist on asjaoludega, mida ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega, kuna isikul endal puudub reaalne eesmärk.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. O.P puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viidata ka kaitsja määruskaebuses. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

9.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal kohtumäärusega tutvumiseks 0,5 tundi ja määruskaebuse koostamiseks 1 tundi, mille eest taotleb tasu kokku summas 72 eurot. Ringkonnakohus leiab määruskaebuse sisu arvestades, et taotlus määruskaebuse koostamise eest nõutava tasu osas on põhjendatud maksimaalselt 0,5 tunni ulatuses. Kaitsja kaebus sisaldab suures osas maakohtu määruses esitatud asjaolude ümberkirjutamist ning mahuliselt vähem on esitatud uusi asjaolusid või kaitsja seisukohtade põhjendusi. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks määruskaebuse koostamise eest tuleb lugeda 24 eurot. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab O.P hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaadi K. Saavo kaitsjatasu kokku 48 eurot kohtumäärusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 24. märtsi 2015 määrus muutmata ja O.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Agu Timmi

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.