Kohtulahend

1-12-10593

kakskümmend kaheksa) eurot.

1-12-10593 KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, siis juhindudes KrMS §432 lg-st 35 mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Kriminaalasjas nr 1-12-10593 mõisteti T.F süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.08.2012 kohtuotsusega nr 1-11-6997 mõistetud karistusega ja lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust ning rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses ehk summas 128 eurot. Viimati nimetatud otsuse kohaselt karistati T.F KarS § 209 lg 2 p 1- § 25 lg 2 järgi 1aastase vangistusega, KarS § 213 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega, KarS § 214 lg 2 p 1 järgi 4aastase vangistusega, KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi 3-aastase vangistusega ning KarS § 346 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses ehk summas 128 eurot. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse rahaline karistus summas 128 eurot täide iseseisvalt. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.07.2010 kohtuotsuse nr 1-108349 järgi ärakandmata karistuse osa võrra (1 aasta vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust ja rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses ehk summas 128 eurot. Viru Maakohtu otsusega nr 1-10-8349 karistati T.F KarS § 213 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega ning KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1-aastase vangistusega. Karistused liideti ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Kohaldati KarS § 74 lg 1 ja vangistust ei pööratud täitmisele tingimusel, et T.F ei pane 2- aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 200, § 209, § 213 ja § 214 sätteid. Samuti muutus KarS § 346 sõnastus. Kuivõrd aga viimati nimetatud paragrahvi järgi on T.F-ile mõistetud karistuseks rahaline karistus, siis tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 nimetatud osas jõustunud karistuse ülevaatamist ei toimu. KarS § 200 lg-s 2 muudeti punkti 7 sõnastust ning kehtetuks tunnistati p 10. Karistuse määr ei muutunud. Kuna T.F on mõistetud süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 alusel, siis vajab antud juhul hindamist, kas p 7 muudatus on toonud kaasa olukorra, mis tingiks mõistetud karistuse muutmise. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 200 lg 2 p 7 kvalifitseeriva tunnusena ette röövimise toimepanemise grupi või kuritegeliku ühenduse poolt. Uues sõnastuses on jäetud välja tunnus - kuritegelik ühendus ning kehtiva p 7 kohaselt on kvalifitseerivaks tunnuseks üksnes kuriteo toimepanek grupi poolt. Kuivõrd T.F-ile oli tehtud KarS § 200 lg 2 p 7 alusel etteheide röövimise toimepanemises grupis, mitte aga kuritegeliku ühenduse poolt, ning vastav tegu on ka alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis jätkuvalt karistatav, siis kõnealuse sätte muudatus ei too kaasa T.F-ile mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. KarS § 214 lg-s 2 muudeti punktide 1 ja 4 sõnastust. Karistuse määr ei muutunud. Kuna T.F on mõistetud süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 järgi, tuleb antud juhul hinnata, kas p 1 muudatus on tingib mõistetud karistuse muutmise. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 214 lg 2 p 1 kvalifitseeriva tunnusena ette väljapressimise toimepanemise isiku poolt, kes on varem pannud toime väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse. Uues sõnastuses hõlmab p 1

1-12-10593 kõiki seniseid tunnuseid ning muudatus seisneb täiendavate tunnuste lisamises. Kuivõrd ükski senistest koosseisulistest tunnustest ei ole kehtetuks tunnistatud ning seni KarS § 214 lg 2 p 1 tunnustele vastanud tegu on ka alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis jätkuvalt karistatav, siis kõnealuse sätte muudatus ei too kaasa T.F-ile mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatuste raames muudeti ka KarS § 209 sätteid. Samas alates 01.01.2015 kehtivad koosseisulised tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Samuti ei ole muutunud KarS § 209 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ette nähtud karistuste määrad. Tulenevalt KarS § 218 lg-st 1 sõltub KarS § 209 lg-s 1 sätestatud süüteo kvalifitseerimine kas väär- või kuriteona teoobjektiks olnud vara väärtusest. Alates 01.01.2015 saab kelmust lugeda vastavalt KarS § 218 lg 1,4 ja § 44 lg 2 sätetele kuriteoks vaid juhul, kui teoobjektiks oli vara, mille väärtus ületas 200 eurot. Kuivõrd T.F on aga kriminaalasjades nr 1-12-10593, 1-11-6997 ja 1-10-8349 mõistetud süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kelmuse korduvas toimepanemises, siis ei oma vastava piirmäära muutus antud juhul tähtsust ega too kaasa T.F-ile mõistetud karistuste muutmist. Seonduvalt KarS § 213 sõnastuse muudatustega tuleb märkida, et alates 01.01.2015 kehtiva KarS §s 213 sätestatud arvutikelmuse koosseisulised tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Muutunud on KarS § 213 karistusmäär. Kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on KarS § 213 põhikoosseisu võimalikeks karistusteks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kvalifitseeritud koosseisu korral aga ühe- kuni viieaastane vangistus. Seega teatud juhtudel (so põhikoosseisu tunnustega hõlmatud tegude korral) on 01.01.2015 jõustunud muudatustega senine vangistuse viieaastane ülemmäär asendatud kolmeaastase ülemmääraga. Tulenevalt KarS § 218 lg-st 1 sõltub ka KarS §-s 213 sätestatud süüteo kvalifitseerimine kas väärvõi kuriteona teoobjektiks olnud vara väärtusest. Sarnaselt kelmusega, saab alates 01.01.2015 lugeda arvutikelmust vastavalt KarS § 218 lg 1,4 ja § 44 lg 2 sätetele kuriteoks vaid juhul, kui teoobjektiks oli vara, mille väärtus ületas 200 eurot. Kuivõrd kriminaalasjas nr 1-11-6997 on T.F mõistetud KarS § 213 lg 1 järgi süüdi teos, mille objektiks oli vara väärtuses 1775 krooni (so 113,44 eurot) ning kriminaalasjas nr 1-10-8349 teos, mille objektiks oli vara väärtuses 1600 krooni (102,26eurot) ja tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 213 ei näinud kvalifitseeriva tunnusena ette korduvust, ei ole vastavad teod alates 01.01.2015 kriminaalkorras karistatavad. KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegude eest mõisteti T.F-ile nii kriminaalasjas nr 1-11-6997 kui ka kriminaalasjas 1-10-8349 6-kuuline vangistus. Kuivõrd T.F kannab karistust vanglas, on eelnevalt kirjeldatud muudatuse näol tegemist muudatusega, mis KarS § 5 lg 2 tähenduses leevendab süüdimõistetu olukorda ja omab seega tagasiulatuvat jõudu ning T.F tuleb vastavatest karistutsest vabastada. Taolises olukorras tuleb KarS § 5 lg-st 2 ja KrMS § 432 lg-st 35 juhindudes mõista uued liitkaristused arvates välja KarS § 213 lg 1 järgi mõistetud karistused. See ei mõjuta aga kohtuotsustes nr 1-10-8349 ja 1-11-6997 mõistetud liitkaristuste suurust. Mõlemas otsuses on KarS § 213 lg 1 järgi mõistetud karistus loetud kaetuks raskemate karistustega, mille muutmiseks aga ülaltoodud põhjendustel alust ei ole. Eelnevast tulenevalt ei muutu ka T.F-ile kohtuotsusega nr 1-12-10593 KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus.

1-12-10593

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.