Kohtulahend

Süüdi tunnistada F.U KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi ning karistada teda 5 (viie) kuulise vangistusega. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemikud 26.05.2014.a – 27.05.2014.a, s.o 2 (kaks) päeva; 09.06.2014.a – 10.06.2014.a, s.o 2 (kaks) päeva; 27.09.2014.a – 28.09.2014.a, s.o 2 (kaks) päeva - s.o kokku 6 (kuus) päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Kohaldades KarS § 69 lg. 1 sätteid asendada mõistetud 4 (nelja) kuu ja 24 (kahekümne nelja) päevane vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd ning mõista karistuseks kokku 144 (ükssada nelikümmend neli) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata F.U Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

kriminaalhooldusosakonna

KarS § 69 lg. 4, 6 ja 7 alusel allutada F.U üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu F.U ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. F.U on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava F.U suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Katseaja algust ning üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdistatava F.U suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Asitõenditena CD – plaadid videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista F.Ult KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot ning sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

F.U on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema olles 20.05.2014.a karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti 26.05.2014.a kella 9.29 ajal, viibides aadressil Tartu mnt 87, Tallinn Prisma Peremarket ASi kaupluses Sikupilli Prisma võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Prisma Peremarket ASile kuuluvat kaupa maksumusega kokku 11,76 eurot, nimelt: marineeritud angerja, väärtusega 10,96 eurot ja joogi „Cappy“, väärtusega 0,80 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema , jätkates süstemaatiliste varguste toimepanemist viibides 09.06.2014.a kella 13:28 ajal Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Selver AS-le kuuluvas kaupluses Järve Selver, üritas võtta kauplusest võõra vallasasja omastamise eesmärgil ühe marineeritud angerja (kood 4740192000018) väärtusega 11,25 eurot, pani selle endal kaasasolnud spordikotti ja möödus kassaderivist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tal tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

Samuti tema , jätkates süstemaatiliste varguste toimepanemist ja viibides 27.09.2014 kella 9:02 ajal Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Selver AS-le kuuluvas kaupluses Järve Selver, üritas võtta kauplusest võõra vallasasja omastamise eesmärgil ühe naturaalse angerja (kood 47401259001863) väärtusega 5,99 eurot, pani selle endale taskusse ja möödus kassade rivist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi tal tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega F .U pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 08.04.2015.a süüdistatav F.U , kaitsja Riine Lumiste ning ringkonnaprokurör Elle–Mai Velling sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 199 lg. 2 p. 9 – 25 lg. 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks vangistuse 5 kuud. KarS § 68 lg. 1 alusel palub prokurör lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 09.-10.06.2014, 27.-28.09.2014 ja 26.-27.05.2014, s.o 6 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud ja 24 päeva. KarS § 69lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus 144 üldkasuliku töö tunniga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 69 lg. 4 alusel palub prokurör määrata, et üldkasuliku töö tegemisel peab F .U järgima KarS § 75 lg. 1 ettenähtud kontrollnõudeid. Süüdistatav F.U tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav F.U selgitas, et 08.04.2015.a sõlmisid ringkonnaprokurör Elle – Mai Velling, tema (F.U ) ja tema kaitsja Riine Lumiste kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Ringkonnaprokurör ja kaitsja selgitasid samuti, et nad jäävad 08.04.2015.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde F.U-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava F .U poolt KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava F.U `i käitumine on õigesti kvalifitseeritudKarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava F.U selgituse ning ringkonnaprokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav F.U on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb F.U temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab F.U süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud:

KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 264 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et F.U ́il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb F.U ́ilt samuti seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata F.U ́ilt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaadid videosalvestusega. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et CD-plaadid videosalvestusega tulevad jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS §-dest 126, 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.