Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
07. aprill 2015, Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-1417
Kohtukoosseis
Ivi Kesküla, Sten Lind ja Urmas Reinola
Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja
Denis Radajev süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi; F.R süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9, § 200 lg 2 p 4, 8, 9, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2015 aasta otsus kokkuleppemenetluses
Prokurör
Süüdistatav F.R F.R , ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 02.11.2014. Agnes Ollema-Barndõk
Kaitsja
Eva Rivis
Süüdistatav
KrMS 9 peatüki 2 jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Esitatud määruskaebuses ei nõustu apellant nii väljamõistetud tsiviilhagi summaga kui ka menetluskulu, kaitsjatasu, väljamõistmisega. Süüdistatav, kaitsja ja prokurör on sõlminud kokkuleppe. Kokkuleppes on kirjas muuhulgas kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus. Kokkuleppes kajastatud summas on kannatanud esitanud tsiviilhagi ning kohus on samad summad ka süüdlaselt välja mõistnud. Kohtuistungil on F.R kinnitanud, et kokkulepe on arusaadav, sõlmitud kaitsja juuresolekul, vabatahtlikult. On kinnitanud, et teab, et kannatanutele tuleb kuritegudega tekitatud kahju hüvitada. On taotlenud kokkuleppe kinnitamist. Maakohtu otsus vastabki sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt kohtuistungi protokollile on maakohus selgitanud süüdistatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas piiratud edasikaebeõigust. Piiratud edasikaebeõigus on kajastatud ka kohtuotsuses. Maakohus on isiku süüdimõistmisel, karistamisel ja tsiviilhagide väljamõistmisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, sealhulgas kannatanute poolt esitatud kahjutasu nõuetega ning kokkuleppes äranäidatud summade väljamõistmisega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkuleppes kajastatud tsiviilhagi vaidlustada, ei ole võimalik tõlgendada KrMS § 318 lg 4 ettenähtud otsuse vaidlustamise õigusena. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostatakse apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määrus, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus pole tsiviilhagide väljamõistmise osas apelleeritav tuleb F.R-i kaebus tsiviilhagi puudutavas osas jätta KrMS § 326 lg 2p 3, § 318 lg 4 alusel läbi vaatamata.
euro ja 72 sendi ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses märgitud asjaolu – kaitsjaga kahel korral kohtumine, ei anna alust kaitsjatasude vähendamiseks. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused ja tasumäärad on ette nähtud Eesti Advokatuuri Juhatuse otsusega kinnitatud Korras. Kohtuistungil osalemise eest on kaitsja taotlenud Korras ettenähtud miinimumtasu. Kohtueelse uurimise käigus menetlustoimingutel osalemise eest põhjendatud menetluskuluna arvestatava tasu suuruse osas on vastav menetleja oma otsustuse juba teinud ning kolleegiumil puudub alus otsustusest erineva summa väljamõistmiseks.
Ivi Kesküla, Sten Lind, Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.