Kriminaalasi nr. 1-15-2747
Eesti Vabariigi nimel
06.aprillil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav S.T , IK XXX, sünniaeg: 19.aprillil 1958.a, kodakondsus: XXXX, emakeel: XXXX, haridus: XXXX, perekonnaseis: XXXX, töökoht: XXXX, elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras korduvalt karistatud, väärteokorras karistamata, tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,
t u v a s t a s: Süüdistus S.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 04.aprillil 2015.a kella 20.03 paiku Tartumaal Rannu alevikus Elva-Sangla teel mootorsõidukit Volvo reg märgiga XXXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani S.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et seda karistust täielikult täitmisele ei pöörata kui S.T ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 9 kuuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludena kuulub S.T-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ning kohtueelses menetluses ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohus leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist töövõimetuspensionäriga ning tema enda taotlust on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 ning § 249, kohus
o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.T KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta kolm (3) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.T eelvangistus 04.-06.aprill 2015.a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista üks (1) aasta kaks (2) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.T ei pane kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.