Kohtulahend

RESOLUTSIOON

Jaroslav Knõš süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

Selleks J. Knõš 01.11.2013 kell 13.05 registreeris TF Bank AB kodulehel https://www.tfbank.ee/ interneti teel arvutist IP-aadressiga 213.102.39.11 XXX teenuse kasutajaks ja esitas TF Bank AB-le vastavasisulise laenutaotluse XXX nimel, sisestades XXX tuvastavaid isikuandmeid – ees- ja perekonnanime, isikukoodi, arveldusarve numbrit, märkides seejuures valeandmeid XXX elukoha kohta – „XXX , Tallinn“ ning teatades kontaktandmeteks J. Knõši kontrolli all oleva mobiiltelefoninumbrit – „XXX“ ja e-posti aadressi XXX. Seejärel 05.11.2013 allkirjastas J. Knõš digitaalselt XXX ID-kaardiga meiliaadressile [email protected] laekunud laenulepingu TF Bank AB-ga. Sel viisil J. Knõš, kasutades võõrast identiteeti, lõi laenuandjas esmalt teadvalt vale ettekujutuse laenu võtja kohta, ning seejärel lõi laenuandjas teadvalt vale ettekujutuse selles, et isik, kelle identiteedi ta kasutas, on üldse maksejõuline ja võimeline võetud laenu tagasi maksma ning sellega J. Knõš vältis ka võimalust kontrollida laenutaotleja tegelikku isikut, tema tahet sõlmida leping ja tema enda varalist seisu. Viies selliselt laenuandja eksitusse tegelikest asjaoludest ja luues teadvalt ebaõige ettekujutuse laenu saajast, viis J. Knõš laenuandja laenuvõtja isikust eksitusse ning laenuandja tegi varakäsutuse eksimuse mõjul. Nimelt, 08.11.2013 valeandmete esitamise tagajärjel sõlmis eksimusse sattunud TF Bank AB laenulepingu ja väljastas raha XXX Swedbanki pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX summas 2000 eurot. Samal kuupäeval, s.o 08.11.2013 kell 15.00 – 15.01 võttis J. Knõš XXX Swedbanki pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXX Swedbanki automaadist HAN00373 kolmel korral sularaha summades 2x750 eurot ja 500 eurot, kogusummas 2000 eurot. Sel viisil J. Knõš sai varalist kasu TF Bank AB arvel summas 2000 eurot. Sellega Jaroslav Knõš, olles isik, kes on varem toimepannud kelmuse ja varguse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 01.09.2002 – 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis vastab KarS §-le 209 lg 2 p 1 alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.03.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maksim Kink, süüdistatav Jaroslav Knõš ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlminud järgneva kokkuleppe: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör tunnistada süüdi Jaroslav Knõš KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning karistada teda 8 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda, et käesoleva kuriteo eest mõistetav kergem karistus on kaetud raskeima karistusega, mis mõisteti Jaroslav Knõšile 24.09.2014 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-6295 – kolm aastat kaks kuud vangistust, karistuse kandmise algusega 11.02.2014. Välja mõista Jaroslav Knõšilt TF Bank AB (registri kood XXX; Box XXX, Rootsi) kasuks tsiviilhagi katteks 2149,26 eurot. TF Bank AB konto IBAN ja BIC: XXXXXXXXXXXX XXX /tl 198/. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-st 4; § 180 lg-st 1; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249;

§-st 311; §-st 313; KarS § 209 lg 1 p-st 1, § 64 lg-st 1 ja § 65 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et Jaroslav Knõš kuulub temale KarS § 209 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdistatavalt ei saa välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevat sundraha, kuivõrd see on välja mõistetud Harju Maakohtu 24.09.2014 otsusega, millise otsusega mõistetava karistusega loetakse kaetuks käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus. Arvestades kriminaalmenetluse raames tuvastatut, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu täies ulatuses. Süüdistatav kannab käesoleval ajal kohtu poolt mõistetud vangistust ning on alus eeldada, et süüdistatav ei pruugi olla igapäevaselt töiselt hõivatud ning tal ei ole alalist sissetulekut. Samas ei ole kohtu arvates selline asjaolu menetluskulude väljamõistmist välistavaks asjaoluks. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel tuvastanud ka muid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Märkida tuleb sedagi, et seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna J. Knõši on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava sihipärane käitumine ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet J. Knõši resotsialiseerumisväljavaadetele ja ka sel põhjusel tuleb menetluskulud jätta J. Knõši kanda. Kuivõrd süüdistatav avaldas kohtuistungil, et ta oleks võimeline menetluskulu tasuma koheselt, leiab kohus, et süüdistatavale võib anda menetluskulude hüvitamiseks minimaalse tähtaja, so 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalsest/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.