Kohtulahend

- asuda ühe kuu jooksul arvates vabanemisest tööle või võtta end arvele Töötukassas. Vabastada C.C karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 30.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava C.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. C.C tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.05.2008 otsusega KarS § 386 lg 1 järgi ning karistatud rahalise karistusega 50 000 krooni. Harju Maakohtu 27.04.2011 määrusega asendati C.C-le Harju Maakohtu 13.05.2008 otsusega karistuseks mõistetud rahalise karistuse jääk 3044,41 eurot vangistusega 6 kuud 18 päeva ning KarS § 65 lg 1 alusel loeti C.C-le Harju Maakohtu 13.05.2008 otsusega mõistetud ja 27.04.2011 määrusega asenduskaristusena määratud kergem karistus 6 kuud 18 päeva vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 08.02.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega ning C.C-le mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust alates 01.03.2010. Harju Maakohtu 27.05.2011 määrusega täpsustati sama kohtu 27.04.2011 kohtumääruse resolutsiooni

p.2 määrati, et C.C-le Harju Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega mõistetud ja asenduskaristusena määratud kergem karistus 6 kuud 18 päeva vangistust loeti kaetuks Tartu Maakohtu 08.02.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti C.C-le 5 aastat 10 kuud 1 päev vangistust. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et C.C on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, arvestades asjaolu, et isik on kahel korral toime pannud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegusid. Ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub kavandatust ja sarnast käitumist kuritegude toimepanemisel, soodustegur puudub, eesmärk oli rahalise kasu saamine. Kinnipeetav täidab individuaalses distsiplinaarkaristused puuduvad.

täitmiskavas

ettenähtud

tegevusi.

Kehtivad

C.C soovib vanglast tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elama asuda oma ema juurde aadressile xxxx. Ema on xxxx, kes elab 2-toalises mugavustega renoveeritud korteris. Ema on nõus oma poega esialgu materiaalselt toetama. Isik omab põhiharidust ning eriala. Suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. Oluliseks sissetulekuallikaks oli kuritegelikul teel saadud tulu. Isiku sõnul oli raskusi tuludekulude tasakaalus hoidmisega, kuid nüüd on õppinud neid tasakaalus hoidma. K- raha andmetel isikul rahalisi nõudeid ei ole ning vabanemisfondis on 1 200,00 eurot. Hetkel vormistatud majandustöödele koristajaks. Vabanemise olemas kindel töökoht. Lähedastega on suhted väga head. Varasemalt oli suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kuid enam ei suhtle. Riskiv-hoolimatu elustiil väljendub korduvates õigusrikkumistes. Karistusregistri andmetel on isikut ühel korral väärteokorras ja ühel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole diagnoositud alkoholi sõltuvust. Korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud narkootilise ainete käitlemise eest. Sõltuvust, liigtarvitamist ei tähelda. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole sõltuvust täheldatud. Tuleviku osas kindlad realistlikud eesmärgid. Kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab esimest korda, üks episood oli toimepandud katseajal. On motiveeritud oma elustiili võrreldes varasemaga muutma seaduskuulekaks. Arvestades toimepandud väärtegusid, siis võib eeldada, et isiku suhtumine ühiskonda on negatiivne. Subkultuurilisi hoiakuid ei ole täheldatud. Vangistuses on muutunud isiku hoiakud positiivsemaks. Vajalikud tegevused läbinud. Mitte vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 17%. Viru Vangla toetab kinnipeetav C.C ́i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht: Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei seisnud vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav C.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks C.C-l jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski, kuna süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamine ja lisakohustuste panemine piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on

tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni, s.o kuni 02.01.2016. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem kui karistuse lõpuni kandmine vanglas. Maakohtu istung: 10.03.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav soovi vabaneda. Ta tunnistas, et pani viimase narkokuriteo toime katseajal. Lubas enam sellist asja mitte teha. Kinnipeetav märkis, et on hetkel avavanglas. Maakohtu määruse põhjendused: Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et C.C suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ning töökoht. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud eeskujulik, kuivõrd tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on täitnud individuaalsest täitmiskava, st ta töötab, on osalenud sotsiaalprogrammides, omandanud eriala. Kohus leiab, et eeltoodust nähtub, et isik on asunud ennast parandama ja suudab alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Arvestades uue kuriteo toimepanemise väikest tõenäosust leiab kohus, et isiku saab ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kinnipeetava vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja allutades ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda ühiskonda uuesti sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uusi seadusrikkumisi toime panemast. Samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, samuti korduva kuriteo toimepanemise väikest tõenäosust ja elutingimusi vabaduses, vabastab tema tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS § 76 lg 5 määrab kohus kinnipeetavale katseaja ärakandmata karistusaja ulatuses. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.