Liiklussüüteod

Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn), kohustudes: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

Osundatud narkootilisest ainest ülejäänud osa, narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 47,68 grammi (milles puhtal kujul 4,218 grammi amfetamiini) hoidis Sergei Sorokin ebaseaduslikult enda valduses kuni 04.08.2014.a kellani 02.15, mil ta Tallinnas Raadiku 8/1 maja vastas kahtlustatavana kinni peeti ja viidatud narkootiline aine tema kasutuses olnud mopeedi Znen, reg nr XXX, läbivaatuse käigus politseitöötajate poolt leiti ja tema valdusest ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet suures koguses. Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valdamine ja edasiandmine. Suures koguses narkootilise aine (amfetamiini) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise ja edasiandmisega) pani Sergei Sorokin isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sergei Sorokin ́it selles, et tema juhtis 27.05.2014.a kella 04.15 ajal Tallinnas Tondiraba 1 juures mopeedi Znen ZN50QT-E, reg nr XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise tagajärjel), sh tal esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tulemusena. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema juhtis 14.02.2015.a kella 23.55 ajal tahtlikult Tallinnas Laagna teel mootorsõidukit Hyundai Getz, reg.nr XXX, olles joobeseisundis (narkootilise aine amfetamiini tarvitamise tagajärjel), sh esines tal joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tulemusena. Sellise tegevusega rikkus Sergei Sorokin liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund oli kuni 30.06.2014.a kehtiva liiklusseaduse redaktsiooni tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alates 01.07.2014.a kehtiva liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses sätestatud korras. 01.07.2014.a jõustunud korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Oma tegevusega pani Sergei Sorokin toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti süüdistatakse Sergei Sorokin ́it selles, et tema olles 15.09.2014.a (tegu 31.07.2014.a) karistatud Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 23.01.2015.a kella 23.50 ajal Tallinnas Punasel tänaval ja 30.01.2015.a kella 11.00 ajal Tallinnas Peterburi teel mootorsõidukit Hyundai Getz, reg.nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus ta LS § 94 lg-t 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema olles 23.01.2015.a kella 23.50 ajal Tallinnas Punasel tänaval ja 30.01.2015.a kella 11.00 ajal Tallinnas Peterburi teel juhtinud mootorsõidukit Hyundai Getz, reg.nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 14.02.2015.a kella 23.55 ajal Tallinnas Laagna teel mootorsõidukit Hyundai Getz, reg.nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus ta LS § 94 lg-t 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Oma tegevusega pani Sergei Sorokin toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise ilma vastava mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 250 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Vahur Verte, süüdistatav Sergei Sorokin ja tema kaitsja Gennadi Kull sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Sergei Sorokin ́i süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 (kolm) aastat; samuti taotleb prokurör kohtus Sergei Sorokin ́i süüditunnistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 9 (üheksa) kuud; samuti taotleb prokurör kohtus Sergei Sorokini süüditunnistamist KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 2 (kaks) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata neli päeva, s.o 28.05.2014.a, 04.08.2014.a ning 15.02.2015.a kuni 16.02.2015.a, mil Sergei Sorokin oli kahtlustatavana kinni peetud, karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 2 aastat 11 kuud 26 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 21, 5 ning 7 alusel käitumiskontrolli ajal: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, - alluma ettenähtud ravile (narkootiliste ainete tarvitamise sõltuvuse raviks), milleks Sergei Sorokin on andnud käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega enda nõusoleku - mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Sergei Sorokin kuulub KarS §§-de 184 lg 2 p 2, 424 ja 4231 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele. Sergei Sorokini näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt karistatud vangistusega ning kes vabanes karistuse kandmiselt 12.07.2013. Kokkuleppes on kokku lepitud karistus minimaalses määras, mida seadus võimaldab ning KarS § 74 sätteid kohaldades on isik karistusest tingimisi vabastatud koos allutamisega käitumiskontrollile. Prokuratuuri hinnangul tuleb Sergei Sorokini karistamisel arvesse võtta olulist karistust kergendavat asjaolu. Kohus nõustub sellega. Kriminaaltoimikust nähtub kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-10687, samuti on kohus tutvunud jälitustoimingu protokolliga. KrMS § 205 näeb ette võimaluse tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamise korral isegi kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistusõiguslikult mõnevõrra leebem kohtlemine. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tarvitab Sergei Sorokin narkootilisi aineid. Prokuröri, kaitsja ja süüdistava poolt kokkulepitu kohaselt on Sergei Sorokinil lisakohustus mitte omada

või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, alluda ette nähtud narkootiliste ainete sõltuvuse ravile ning mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega. Seega kokku lepitud kohustused abistavad isikut sõltuvusest vabanemisel ning kohustuvad teda vältima narkootilise ainega kokkupuuteid. Arvestades asjas esinevat olulist kergendavat asjaolu ning kokku lepitud käitumiskontrolli lisakohustusi, peab kohus võimalikuks kokku lepitud karistuse kinnitada. Taotletud karistus vastab karistuse eesmärkidele. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 68 lg 1 alusel arvata neli päeva, s.o 28.05.2014.a, 04.08.2014.a ning 15.02.2015.a kuni 16.02.2015.a, mil Sergei Sorokin oli kahtlustatavana kinni peetud, karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 2 aastat 11 kuud 26 päeva. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt (II kd tl 3-4) peeti Sergei Sorokin kahtlustatavana kinni 14.02.2015 kell 23.56 ning vabastati 16.02.2015. Eelvangistusaja arvestamisel arvestatakse eelvangistuse algus- ja lõpukuupäev karistusaja hulka eraldi päevadena (Riigikohtu otsus 3-1-1-69-97). Eelvangistuse arvestamine karistusaja hulka tuleneb seadusest ja ei ole kokkuleppe esemeks. Eeltoodust johtuvalt kohus kaldub kokkuleppes märgitust kõrvale isikule soodsamas suunas ning arvestab KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 28.05.2014, 04.08.2014 ja 14.02.2015-16.02.2015.a, s.o 5 päeva. Asitõendid KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KarS § 83 lg 1 alusel kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. NPALS § 7 lg 3 kohaselt kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus nimetatud aineid anda käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: - narkootiline aine, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle EKEI-le. - teelusikas, minigripp kilekotid, karp kasutamata mingripp kilekottidega, elektroonilised kaalud, minigripp kilekott ja selle ümber olev teip, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179

lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 456,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 1018,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Sergei Sorokini kaitsja taotles menetluskulude ajatamist aastale. Prokurör toetas ajatamist ning pidas taotlust põhjendatuks, kuivõrd Sergei Sorokinil väheneb seoses ravil viibimisega sissetulek. Sergei Sorokini sõnul on tema igakuine sissetulek umbes 1000,00 eurot. Ülalpidamisel on 4 alaealist last (10-aastane, 7-aastane, 5-aastane ja 9-kuune). Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 2449,00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et 11 kuu jooksul iga kuu 204,00 eurot ja viimase 12. kuul 205,00 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.