1-15-2039
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-15-2039 (14230104296)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
Nikolai Gordejev süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Mariana London
Süüdistatav
Nikolai Gordejev – isikukood 38909080244, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, töötab juhutöödel, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad, väärteokorras eelnevalt karistatud
Kaitsja
Jelena Benevolenskaja (määratud korras)
Süüdi tunnistada Nikolai Gordejev KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Nikolai Gordejev ei pane 2-aasta ja 4-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:
Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
Esitatud süüdistus Nikolai Gordejev ́it süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 16.04.2014 a suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga vähemalt 2,32 grammi (puhtal kujul vähemalt 130 milligrammi fentanüüli), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Nikolai Gordejev hoidis osundatud narkootilisest ainest osa, narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 2,32 grammi (puhtal kujul 130 milligrammi fentanüüli) kokku 44 fooliumvoldikusse pakendatuna ebaseaduslikult enda valduses kuni 16.04.2014 a kellani 12.15, mil ta Tallinnas Kaubamaja 6 maja juures kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Osundatud narkootilisest ainest ülejäänud osa, ehkki täpselt tuvastama osa andis Nikolai Gordejev ebaseaduslikult edasi eeluurimisel täpselt tuvastamata isikutele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele.
Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul). Seega piisanuks süüdistatava poolt käideldud narkootilisest ainest fentanüülist vähemalt 1000 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise ja edasiandmisega) pani Nikolai Gordejev toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine ja valdamine. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Nikolai Gordejev, süüdistatava kaitsja ja prokuröri abi vahel 13.03.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokuröri abi Nikolai Gordejevi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 16.04.2014 a, mil ta kahtlustatavana kinni peeti, so 1 päev ning ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 1 aasta 11 kuud 29 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 21, 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Nikolai Gordejev ́i nõusolekul ning juhindudes KarS § 832 lg 1 konfiskeerida kuriteoga saadud vara: sularaha kogusummas 350 eurot, mis on Harju Maakohtu 20.11.2014 a määrusega nr 114-9592 arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - fooliumpaberi tükid, minigrip kilekotid (asuvad pitseeritud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures). Menetluskulud
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot, ekspertiisikulu 342 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.