Kriminaalasi 1-15-2014
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.märtsil 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)
Kriminaalasja number
1-15-2014
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Liivo
Kohtuistungi sekretär
Terje Liebert
Kriminaalasi
I.H süüdistuses KarS § 424
Prokurör
Maksim Kink
Süüdistatav
I.H , isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidusega; emakeel eesti keel, elukoht XXX, töökoht XXX, operaator, varem kriminaalkorras karistamata.
Menetluse liik
Kokkuleppemenetlus
Süüdi tunnistada I.H KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 13.30 eurot, kokku 1330 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka 1 päev eelvangistust 31.01.2015.a. arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab üks päevamäär või rahalise karistuse kolm päevamäära, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 97 päevamäära, so 1290.10 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel lugeda rahaline karistus tasutavaks ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 129.01 eurot igakuiselt. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse I.H ’ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, kaitsjatasu 72 eurot.
Kohustada I.H’i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 65.70 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude kui rahalise karistuse tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega I.H ’ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: I.H tahtlikult 31.01.2015 kella 01.50 ajal juhtis Harjumaal Nissi vallas RiisipereMunalaskme tee 2. kilomeetril mootorsõidukit ATV (lühend ingl: all terrain vehicle – maastikukulgur) registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (I.H ’i väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,82 milligrammi ühe liitri kohta, mõõtetulemuse laiendmääramatus ± 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,75 mg/l). Sellise käitumisega rikkus I.H liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega I.H pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:
-2-
Kuriteoga ei ole varalist kahju tekitatud. Karistuse liik ja määr: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtus I.H süüdimõistmist ja karistamist KarS § 424 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, võttes päevamäära suuruse 13,30 eurot, s.t kokku summas 1330 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada, et I.H oli eeluurimisel kinni peetud kahtlustatavana üks päev – 31.01.2015. Vastavalt KarS §-le 68 lg 1 ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega tasumisele kuulub 97 päevamäära ehk 1290,10 eurot. KarS § 66 alusel määrata karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, igakuuliselt mitte vähem kui 129,01 eurot. Kohtuistungil jäi süüdistatav I.H sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel I.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. I.H’ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 585 eurot, kaitsjatasu 72 eurot. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo -3-
Kohtunik
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.