Kohtulahend

ja

Maario

Tammel

ilmuda

Menetluskulud Välja mõista süüdimõistetult riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 585 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 188.40 eurot. Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates KrMS § 180 lg 3 alusel. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700022989. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 20.aprill 2015.a kell 16:00 Paide kohtumaja kantselei kaudu. 2 (5)

1-15-74

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Mario Tamme on antud kohtu alla alljärgmises süüdistuses: Mario Tamme isikuna, kellelt on Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 13.11.2014 otsusega 1-14-9122 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks, juhtis 04.12.2014 kella 04:42 ajal xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx-xxxxx-xxxxxxx xxx x km-l mootorsõidukit xxx xxxx registreerimismärgiga xxxxxx. Lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmisega süüdistatakse Mario Tammet KarS § 329 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kohtuistungil uuritud tõendid: 1) tunnistaja Kaur Öebius ütlused; 2) tunnistaja Valdur Mõttus ütlused; 3) tunnistaja AS ütlused; 4) Maanteeameti vastus; 5) kahtlustatava Mario Tamme ütlused; 6) Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 13.11.2014 otsus 1-14-9122; 7) M. Tamme ametijuhend 8) M. Tamme tööleping 9) Sotsiaalameti otsus M. Tamme kohta Kohtuistungil: Prokurör nõudis M. Tamme esitatud süüdistuses süüditunnistamist ja karistamist KarS § 329 järgi 6 kuulise vangistusega, mida KarS § 238 alusel vähendada 1/3 võrra ning seega lugeda karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada karistust eelmise kohtotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 10 kuud ja 23 päeva võrra. M. Tamme tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi ning kinnitas, et on nõus asja lahendamisega lühimenetluse korras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud süüdistus on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Käesolevas asjas puudub ka kohtumenetluse poolte vahel igasugune vaidlus süüdistuse tõendatuses. KarS § 329 objektiivne koosseis on tõendatud kogumis alljärgmiste tõenditega kogumis: - tunnistajate K. Öebius, Valdur Mõttus, A. S ütlustega, kelle ütluste kohaselt M. Tamme juhtis 04.12.2014.a sõiduautot xxxregistreerimismärgiga xxxxxx - süüdistust tõendavad ka süüdistatava ütlused, kes end esitatud süüdistuses süüdi tunnistas; - Maanteeameti vastusega, mille kohaselt M. Tamme ei omanud 04.12.2014.a mootorsõiduki juhtimise õigust; - Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 13.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9122, millest nähtub, et M. Tammelt on lisakaristusena juhtimisõigus 1. aastaks kohtuotsuse jõustumisest ära võetud. Eeltoodu järgi on KarS § 329 objektiivne koosseis tõendamist leidnud. Süüdistatava ütluste kohaselt juhtis ta autot seetõttu, et tahtis koos AS külla minna, aga juhtimisõigusega juhti ei olnud kusagilt võtta. Kohtu hinnangul on tuvastatud M. Tamme

3 (5)

1-15-74 subjektiivse koosseisuna kavatsetus, sest ta neil asjaoludel teadlikult juhtimisõiguseta juhtis mootorsõidukit. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud M. Tamme poolt KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning M. Tamme tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi, kuna M. Tamme teos ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). M.Tammet on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh KarS § 424 järgi ja viimati 13.11.2014.a. Kui vaadata M.Tamme 4 kriminaalkaristust, siis alati on ta reaalsetest vangistustest pääsenud ning kohaldatud alternatiivseid, s.o kergemaid ja nö pehmemaid võimalusi. Kohtu seisukoht on, et eeltoodu täitab täna üheselt ja rõhuvalt, et sellisel viisil ilma reaalse vangistuseta M.Tammet nii eri kui üldpreventiivses mõttes positiivselt enam mõjutada ei ole võimalik. Lootus muuks seisukohaks on paljasõnaline. Vahetult pärast 13.11.2014 kohtuotsuse jõustumist on toime pandud kuritegu 04.12.2014.a. Seetõttu ei ole kohtu jaoks ka argumendiks, et M.Tammet ei ole varem karistatud KarS § 329 järgi, sest tema varasem leebete karistuste kohaldamise ajalugu ja käesolevaga kavatsetusega sooritatud kuritegu räägib juba enese eest. M.Tamme süü ei ole kindlasti väike. Tema käitumises puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Esineb süü tunnistamine ja kahetsus, millest kohus ka teatud määral lähtub karistuse mõistmisel. Kuivõrd M.Tamme ei ole teinud varasematest kohtuotsustest vajalikke järeldusi, ei ole asjas tähtsust faktil, et M.Tamme käib tööl ja Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt on tal töövõime kaotus 70% ulatuses 25.10.2013-31.10.2015.a, sest nimetatud perioodil on M.Tamme sooritanud korduvalt kuritegusid ja käinud ka tööl. M.Tamme põhjendas viimases sõnas rahalise karistuse soovi ka sellega, et tema ema ja õed suudavad seda kanda. Viimane näitab üheselt, et on M. Tamme on süvenenud karistamatuse tunnet ja põhimõttelise respekti puudumist kohtuotsuse suhtes. Küsimus ei ole seega kaugeltki üksnes M.Tamme sissetulekute vähesuses ja tervises, miks kohus otsustab kohaldada üksnes vangistust. Kehtiv KarS § 329 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. M. Tamme on sooritanud eelmise otsuse järgi 35 tundi ÜKT-d. 16.03.2015 RK otsuse nr 3-1-1-1815 p 24 (J.Zahharovi asjas) kohaselt isik, keda karistati vangistusega ja kelle vangistus asendati üldkasuliku tööga enne 1. jaanuari 2015 jõustunud kohtulahendiga, peab üldkasuliku töö täies mahus ära tegema. Tal ei ole õigust nõuda 2015.a alguseks tegemata töötundide arvu vähendamist

4 (5)

1-15-74 põhjusel, et 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 redaktsiooni kohaselt vastab ühele vangistuspäevale varasema kahe tunni asemel üks tund üldkasulikku tööd. Selline järeldus tuleneb KarS § 5 lg-st 2, mille kohaselt on pärast süüteo toimepanemist jõustunud karistusseadusel juba süüdimõistetud isiku suhtes tagasiulatuv jõud üksnes juhul, kui see seadus välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. KarS § 69 lg 1 uues redaktsioonis ette nähtud asendusmäära muudatus ei ole käsitatav ühegi KarS § 5 lg 2 teises lauses nimetatud juhtumina. Eeltoodust juhindudes, sh eeskätt süü ja kergendava asjaolu alusel, kohus lähtub karistuse mõistmisel M.Tamme puhul ca alla ühekolmandikulisest sanktsioonimäärast järgmiselt: KarS § 329 järgi tuleb M.Tammele mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust; KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 2 (kaks) kuud vangistust; KarS § 69 lg 7 ja § KarS 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 13.11.2014.a kohtuotsusega ära kandmata karistuse 11 (üksteist) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva vangistust. Vangistus tuleb pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja M. Tammel ilmuda kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.