Kohtulahend

ESITATUD SÜÜDISTUS

K.K-le on süüdistus esitatud selles, et juhtis 10.06.2014.a kella 07:39 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus Olerex tankla juures Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa maantee 120 kilomeetril mootorsõidukit, so sõiduautot Mercedes-Benz reg nr 788 TJM, olles alkoholijoobes - so alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,07 mg/l kohta, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani K.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus arutas üldmenetluse korras K.K-le esitatud süüdistust KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 22.12.2014.a määrusega anti K.K kohtu alla kriminaalasjas nr. 1-14-9476 süüdistatuna KarS § 424 järgi (tl. 11-12). Kohus pidas kriminaalasjas nr. 1-14-9476 kohtuistungi 30.märtsil 2015. a., kus K.K tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja on kaitseaktis (tl. 7-8) märkinud, et süüdistatava tegu on korrektselt fikseeritud ja õigesti kvalifitseeritud. Süüdistust, selles esitatud väiteid ja seisukohti ei vaidlustata. Nii kaitseaktis kui eelistungil oli kaitsja seisukohal, et asja saab lahendada lühimenetluses, kuna süüdistatav tegu ei vaidlusta. Ainus vaidlusalune teema on karistus. Prokurör oli seisukohal, et asi tuleb lahendada üldmenetluses. Kohtuistungi rakendavas osas tunnistas K.K ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja ei vaidlustanud tegu, vaidlus käib asjaolu üle, kas K.K on isik, kellelt tuleks ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära tunnistaja ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et K.K tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses § 424 järgi. K.K süü selles, et ta juhtis 10.06.2014.a. kella 07.39 paiku Jõgeva maakonnas Adavere alevikus Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa maantee 120.kilomeetril mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, – s.o alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,07 mg/l kohta, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg. 4 p. 1 nimetatud tingimustele ja on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi, on tõendatud järgnevate kohtu poolt uuritud tõenditega: 1)patrullileht 9.06.2014.a., milles patrullile koosseisus Arsi Alavere ja Riin Tamm on antud edasi väljakutse, et Pikknurmest Tallinna suunas liigub Mercedes-Benz 788 TJM, juht joobes.

Sõiduk peatatud 120 .kilomeetril, juhiks Imre saareleht, tõendusliku alkomeetri näit mõõdetud- 1,07 mg/l. 2)Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 10.06.2014.a protokolli kohaselt oli indikaatorvahendi näit joobe mõõtmisel kell 07.39 1,100 mg/l, tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,17 mg liitri kohta ja laiendmääramatust 0,10 arvestades saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 1,07 mg/l. Muuhulgas esinesid kontrollile allutatud isikul, K.K, joobeseisundile viitavad välised tunnused- silmade punetus, suured silmapupillid, reaktsioonikiirus häiritud, kõne kiire, koordinatsioon väga häiritud. 3)tõendusliku alkomeetri väljatrükk 10.06.2014 näitab K.K kahte mõõtmist, mille lõplik lugem 1,17 mg/l, laiendmääramatust arvestades mõõtetulemus 1,07mg/l. 4)sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 10.06.2014, mille alusel K.K kõrvaldatud juhtimiselt kell 07.39 kuni kainenemiseni, sõiduk paigaldati hoiukohta sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti AA 0060855 alusel. 5)õiend ARK andmebaasi andmetega selle kohta, et sõiduauto Mercedes- Benz E220 CDI T reg. nr . 788TJM omanik on xxxxxxxxx; 6)rendileping märgitud sõiduauto kasutuseleandmise kohta OÜ Takso Üks poolt rentnikule K.K. Äriregistri andmete väljatrükist nähtub, et OÜ Takso Üks juhatuse liige on xxxxxxxxx, ettevõtte põhitegevusala on taksovedu. 7)üleandmise-vastuvõtmise akt 11.06.2014 sõiduauto Mercedes- Benz üleandmise kohta Jõgeva Politseijaoskonnas xxxxxxxxxxxxxx Need tõendid tõendavad, et sõiduauto Mercedes- Benz 788 TJM oli K.K kasutuses õiguslikul alusel, ta liikus sellega 10.06.2014 kella 7.39 ajal Tallinn- Tartu –Luhamaa maanteel ja peatati 120.kilomeetril politseipatrulli poolt. Alkoholijoobe tuvastamisel fikseeriti alkoholisisaldus 1,07mg/l kohta väljahingatavas õhus. Selline seisund vastab Liiklusseaduse § 69 lg.4 p.1 kirjeldusele (10.06.2014.a. kehtivas redaktsioonis)- juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Käesoleval ajal vastab selline kirjeldus Liiklusseaduse § 69 lg.2 p.1 kirjeldusele. 8)tunnistaja xxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et 10.juunil 2014 oli korduvaid väljakutseid selle kohta, et Tallinn- Tartu maanteel liigub joobes juhiga mootorsõiduk, väljakutses teatati, et Pikknurmes, kuid politseipatrull jõudis sõidukile järgi Adaveres. Sel kellaajal on TallinnTartu maanteel väga suur liiklus, on esimese kategooria tee, kes sõidab sadamasse, kes kindla kellaaja peale kuhugi. Väljakutses öeldi, et sõiduk liigub Pikknurmes, anti tunnusedregistrinumber, et sõiduk on taksotunnustega. Patrull peatas selle sõiduki 25 kilomeetrit edasi, kui sõiduk väljus tanklast ja hakkas liikuma Tallinna suunas. Kui sõiduk oli vilkuritega peatatud, oli selge, et väljakutse oli põhjendatud- juhi olek oli taaruv, alkoholilõhn, pidi uksest hoidma, et mitte kukkuda. Esmane kontroll indikaatorvahendiga näitas joovet ja tõendusliku alkomeetriga mõõdeti joove Põltsamaal. Juht nõustus näiduga ja jaatas joobesolemist, küsis endale tõendusliku alkomeetri väljatrükki. Juht ütles, et sõidab Tartust Tallinna. Juht oli sõidukis üksi. Need tunnistaja ütlused kinnitavad kirjalikes tõendites kajastatut. 9)Süüdistatav K.K andis ütlusi, et eelmisel õhtul ta pidutses Annelinnas sõpradega, jõi valget viina, hiljem ka teisi jooke, kokteile, kogust ei oska hinnata. Mingil ajal sai joomine ära lõpetatud, karastusjooke joodud. Vastu hommikut arvas, et on piisavalt kaine, istus rooli ja hakkas Tallinnasse sõitma. Konkreetset eesmärki Tallinnasse minekuks ei olnud, ise ka ei oska

seletada, miks tahtis sinna minna. Viimase alkohoolse joogi tarvitamisest rooli istumiseni võis aeg olla tundides. Rooli istudes oli mõistus selge ja K.K lootis, et joove jääb lubatu piiridesse, tundis ennast piisavalt kainena. Enne rooli istumis 10.juuni hommikul oli K.K olnud üleval eelmise päeva ja öö. Tööd alustas eelmisel päeval kell 7.30, lõpetas kella 20 paiku ja siis hakkas sõpradega pidutsema. Sõidusokusi hindab K.K endal heaks, sõidab iga päev 200-300 kilomeetrit ja avariisid pole seni olnud. Lubatud piirid- see tähendab, et jääknähud võisid olla, 0,2 promilli. Igatahes tundis ta ennast piisavalt hästi. K.K sõnul oli selline juhtum tal esmakordne, ta tavaliselt kontrollib enne rooli istumist, on käinud ka politseijaoskonnas puhumas. K.K kinnitab, et ta teab keeldu väsimustundega rooli istuda ja taksoteenust ta kindlasti nii ei osuta. Seekord väsimust ei tundnud ja teenust ta ei osutanud. Oleks enne Tallinnasse jõudmist võib-olla peatunud ja kuskil silma kinni lasknud. Süüdistatav annab ütlusi, et tema sissetulek on umbes 500 eurot kuus, maksab elatist lastele ja endale jääb 127 eurot kontole. K.K avaldab arvamust, et politseiniku kirjeldus nagu ta ei oleks autost väljumisel suutnud püsti seista, võib olla põhjustatud pigem unisusest, samuti silmade punetus. Ta oli 24 tundi üleval olnud. Süüdistatava ütlused on kooskõlas kirjalike tõenditega ja tunnistaja ütlustega, kinnitades joobeseisundi tekkimise põhjusi, alkoholitarvitamist, mootorsõiduki juhtimist Tallinn- Tartu maanteel alates Tartust kuni Adavereni. 10)õiend kriminaalasjas 10.06.2014 ARK andmebaasi alusel tõendab, et K.K juhtimisõigus on alanud aastal 2009, taastunud 01.09.2012, taksojuhi luba perioodiks 20122017. Registriandmed dokumentide kohta näitavad K.K juhiloa väljaandmist 01.09.2012 kehtivusega kuni 31.08.2022. 11)teatis päevasissetuleku kohta aasta 2013 baasil näitab päevasissetulekut 0 eurot; maksustatav tulu aastal 2013 360 eurot; 12)tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 11.06.2014 kohustusega mitte lahkuda elukohast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxilma kohtu loata; 13)DNA andmeid registrisse kantud ei ole. Kõik uuritud tõendid tõendavad üheselt ja vaidlust ei ole selle üle, et K.K on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo- mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. K.K on teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg. 3 mõttes. KarS § 16 lg. 3 sätestab, et K.K on teadlik, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on keelatud, sellele vaatamata tema, olles joonud viina ja muid alkoholisisaldusega jooke, juhtis mootorsõidukit tiheda liiklusega maanteel. Õigusvastasust välistavad asjaolud K.K teos puuduvad. Vaidlus käesolevas asjas on K.K-le mõistetava karistuse üle.

KARISTUSE KOHALDAMINE

K.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistus vastavalt süüdistatava süüle, mille hulgas kohus arvestab ka toime pandud kuriteo raskust, laadi ja vastavalt võimalusele teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. K.K käitumises loeb kohus vastutust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg.1 p.3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse ja sellega seonduva usaldusväärsete ütluste andmise.

Vastutust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi kohus ei tuvastanud. Prokurör taotles karistuseks mõista rahalise karistuse 300 päevamäära ja lisakaristusena rakendada juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks. Kaitsja leiab, et arvestada tuleb süüteo juhuslikku laadi, et puudusid ohtlikud manöövrid ja muud rikkumised, et puudus tagajärg, lisakaristust mitte kohaldada. Varasemalt on K.K kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on ta viimati karistatud 17.06.2014 AS § 69 alusel ja samal kuupäeval samaliigilise teo eest veelkord. K.K enda seletus on selle kohta, et ta ostis alaealistele alkoholi, mõlema alaealise kohta vormistati eraldi protokoll. Aprillis 2012 on K.K karistatud LS § 201 lg.2 alusel, K.K seletuse kohaselt olid tal juhiload siis aegunud., aastal 2010 ja 2008 karistatud Ühistranspordiseaduse rikkumise eest. KarS § 424 kohaselt Kohus kohaldab karistust KarS § 56 lg. 1, lg.2 sätete järgi, mille kohaselt Kohus hindab K.K süü 10.06.2014 toimepandud teos suureks: tema joove ei olnud tühine või minimaalne (1,07 mg/l), ka mitte minimaalse lähedal kriminaalvastutuse jaoks. Joove avaldus- lisaks alkomeetriga mõõdetud näidule väljahingatavas õhus - ka välistes tunnustes ja muutustes, see tähendab, et süüdistatava joobeseisund oli nii suur ja mõju nii tugev, et joove muutis käitumist. Süüdistatava süü suurust mõjutab asjaolu, et isik liikus riigi kõige tihedama liiklusega teel, kõige liiklusrohkemal kellaajal. 10.juuni oli tööpäev, teisipäev. Tunnistaja seletuse kohaselt oli liiklus sel ajal eriti aktiivne. Selliste väliste tunnuste ja häiritud käitumise juures, mis K.K tuvastati, on vältimatult häiritud ka mootorsõiduki juhtimiseks vajalikud reaktsioonid ja taju. Seega oli K.K liikluses ohtlik. K.K juhtis mootorsõidukit pikka maad- vähemalt 70 kilomeetrit Tartus Adavereni tiheda liiklusega teel. Ta oli sellega ohtlik kaasliiklejatele ja endale. Mootorsõiduki juhtimiseks puudus K.K 10.juunil 2014 oluline tarvidus või vältimatu vajadus. Need on asjaolud, mille tõttu tuleb K.K süü hinnata suureks, tema käitumine liikluses ohtlikuks. Fakt, et ränka tagajärge ja inimohvreid sellise käitumise tõttu ei tekkinud, ei tule karistuse valikul arvesse, kuna KarS § 424 ei ole tagajärjesüütegu, kus hinnata tuleb saabunud tagajärge. Tagajärje saabumisel olnuks tegemist ehk juba muu kvalifikatsiooniga süüteoga. Arvestades KarS § 424 sanktsiooni, valib kohus karistuseks rahalise karistuse. Rahaline karistus on leebeim karistusliik ja raskemat karistusliiki- vangistust- saab kohaldada juhul, kui kergema karistusega ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada. K.K on varem karistamata ja raskemale karistusliigile üleminekuks puudub selge vajadus. Võttes arvesse K.K enda seletust (sissetulek väga väike ja kohustused ülalpeetavate ees), on ta rahalise karistuse suhtes karistustundlik. Karistuse määra üle otsustamisel omab toimet isiku puhtsüdamlik kahetsus. See on asjaolu, mille arvel kohus peab võimalikuks vähendada valitavat karistuse määra –see saaks süü suurust arvestades olla üle sanktsiooni keskmise määra- sanktsiooni keskmise määrani ehk 250 päevamäärani.

Kohus kohaldab KarS § 66 lg.1, lg.3 sätteid ja määrab rahalise karistuse tasumise ositi kuue kuu jooksul. Ositi tasumine võimaldab süüdlasel rahalise kohustusega toime tulla ja väljaminekuid pikema perioodi peale hajutada. Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki. Üheks eripreventiivse eesmärgi saavutamise vahendiks on lisakaristuse kohaldamisena juhtimisõiguse äravõtmine. Lisakaristuse kohaldamist kaaludes tuleb esmalt otsustada, kas lisakaristuse kohaldamine üldse on põhjendatud. Kohus leiab, et selle teo ja süüdistatava puhul on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Mootorsõiduki juhtimine on süüdistatavale K.K-le elatusallikaks (taksoteenuse osutamine). Juhtimisõiguse omamine on tema töövahend ja sellesse tulnuks suhtuda ülima tähelepanuga. Olukorras, kus isik oli tarvitanud ohtralt (erinevaid) alkohoolseid jooke ja teinud seda kestvalt, s.t. tegemist ei olnud ühekordse sõõmuga või kogusega, on lubamatu istuda mootorsõiduki rooli ilma kontrollimata, veendumata, missugune on joobeaste. Olukorras, kus isik on alkoholi tarvitanud teadlikult ja pidutsemisolukorras korduvalt, ei saa pidada lubatavaks või andestatavaks mootorsõiduki rooli istumist ilma joobeseisundit spetsiaalselt kontrollimata, hinnates seda vaid oma enesetunde alusel. Käesoleval juhul on ilmne, et K.K ei kontrollinud ennast isegi mitte peeglisse vaadates- ta oleks näinud punetavaid silmi ja võib-olla muidki tunnuseid. Isik, kes on alkoholi tarvitanud mitme tunni vältel ja mitte vähe, ei saa oma kaine olemist eeldada. Sellises olukorras tuleb eeldada, et isik on joobes. Käesoleval juhul K.K eeldas, et ta on kaine. Tegemist on isikuga, kes töötab mootorsõidukit juhtides ja kliente sõidutades. Sellise töö puhul on esmatähtis ohutu liiklemise preventsioon, võimalike ohtude ja riskide tajumine ja ennetamine. K.K selline sisemine kontroll puudus. Kohus peab oluliseks, et lisaks joobeseisundile oli K.K ilmselt seisundis, mis vastab LS § 70 lg.1 normi rikkumisele-- juht ei tohi olla sellises väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Seega ei ole õige väita, et K.K täitis tol 10.juuni hommikul kõiki muid Liiklusseaduse nõudeid. K.K ei ole õiguskuulekas kodanik, tema suhtumine alkoholisse ja selle tarvitamisse on tolerantne- mida näitab alaealistele alkoholi ostmine. S.t., et ta ei ole kriitiline ega enesekriitiline alkoholitarvitamise ja selle tagajärgede suhtes. Ka liiklusnõuete täitjana ei ole K.K korrektne. Neil asjaoludel leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine- on K.K eripreventiivseks mõjutamiseks põhjendatud. Kohus märgib siinjuures, et mootorsõiduki juhtimine töökohustuste täitmiseks ei ole seadusekohaselt takistus juhtimisõiguse äravõtmisel karistusena. Isikul on võimalus sissetulekut teenida ka muudel erialadel, sealhulgas muudes riikides ja K.K puhul on need võimalused – asjaoludest nähtuvalt- olnud aktuaalsed. Kohus kohaldab lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lühiajaliselt, kaheks kuuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulude jaotus

KrMS § 180 lg. 1 sätestab: Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse KrMS § 175 lg. 1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p. 2 alusel 585 eurot; tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 157,44 eurot ja kohtumenetluses 253,44 eurot KrMS § 175 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel, kokku riigi õigusabi tasu 410,88 eurot. Kokku on K.K menetluskulud 995,88 eurot. KrMS § 179 lg. 1 p. 2 sätestab:

. VV 28.11.2013.a. määrusega nr. 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.01.2015.a. 390 eurot. Eeltoodust tulenevalt on sundraha suuruseks 585 eurot. KrMS § 175 lg. 1 p. 4 kohaselt käsitletakse menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu ja kulusid kuni nende põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Nõgesele on määratud prokuröri kinnitatuna tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 133,44 eurot, see otsustus on Riigiprokuratuuri prokuröri abi poolt muudetud ja rahuldatud tasutaotlus summas 157,44 eurot. Kohtumenetluses osalemise eest on tasu taotletud ja määratud summas 253,44 eurot, s.t. kokku riigi õigusabi tasu summas 410,88 eurot. Kokku on K.K praegu teadaolevad menetluskulud 995,88 eurot. Määrata, et K.K tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 995,88 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi vastavale arvele. Koos kohtulahendiga antakse K.K-le maksedokument KrMS § 159 lg.3, lg.4 alusel, mis sisaldab maksete tegemiseks vajalikke andmeid. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg (KrMS § 417 lg.2) on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.