Marko Meri süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. jaanuari 2015 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava Marko Meri kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood
Süüdistatav
Marko Meri, elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: eesti keel; töö- või õppimise koht: XXX (Soome Vabariik). Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Kaitsja
Vandeadvokaat Ahto Sirendi
Kohtuistungi toimumise aeg
19. märts 2015
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2015 kohtuotsus muutmata, apellatsioon rahuldamata.
2.Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 336 eurot (sealhulgas käibemaks 56 eurot) vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt Marko Merile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.
KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Marko Merilt menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt osutatud riigi õigusabi eest 336 eurot (sealhulgas käibemaks 56 eurot) riigituludesse.
4.Marko Meril tasuda nimetatud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Marko Meri 1-14-374 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD:
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus arutas Marko Meri süüdistust KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 järgi selles, et tema 02.07.2010. a kella 02.15 paiku grupis koos kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikuga tungis akna lõhkumise teel sisse Tartus Kalda tee 43 asuva OÜ Ringtee Kiirtoit siseruumi, kust võttis võõra vallasasja ebaseaduslikul eesmärgil ära kassaaparaadi väärtusega 862 eurot.
2.Tartu Maakohtu 23.01.2015 otsusega mõisteti M. Meri talle esitatud süüdistuses süüdi. Teda karistati 30 päevase vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi kohaldamata, kui M. Meri ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kohus rahuldas tsiviilhagi 862 eurot OÜ Ringtee Kiirtoit kasuks ning mõistis välja menetluskulud 1266,52 eurot. 3.. Kohus märkis, et vaidlus puudub selles, et 02.07.2010. a õhtul kella 12.15 paiku tungisid kaks isikut kiirtoidukohta „Sirius“, mis asub Kalda tee 43 Tartu linnas, ja varastasid sealt kassaaparaadi Sharp väärtusega 862 eurot. 3.1 Kannatanu esindaja P.L. ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ning asitõendi vaatlusprotokolli ja selle aluseks oleva videosalvestisega on tõendatud, et 02.07.2010. a kella 12.15 paiku õhtul on OÜ-le Ringtee Kiirtoit kuuluvast kiirtoidukohast „Sirius“, asukohaga Kalda tee 43 Tartu linn, ära võetud kassaaparaat. Kannatanu OÜ Ringtee Kiirtoit esindaja P.L. sai sissemurdmisest teda 02.07.2010. a hommikul oma töötajate vahendusel, tema ütlused tõendavad, et kassaaparaadi väärtus oli 862 eurot, sissemurdmise kohta ta täpsemalt ütlusi anda ei oska. Kassaaparaadi Sharp leidis kriminaalbüroo valvemenetleja J.T. 02.07.2010. a, kui sai kella 04.00 ajal väljakutse Uus Ihaste Lammi bussipeatuse juurde, kuna teel maas oli kassaaparaat. Ta pildistas leiukohta ja fotodelt on näha, et paremal pool tee ääres on valget ja sinist värvi kassaaparaat, millel on juhe järel (ettekanne tl 24-25). 07.07.2010. a sai OÜ Ringtee Kiirtoit esindaja K.K. kassaaparaadi Sharp politseilt tagasi (tl 29). 3.2 Kohus leidis, et M. Meri oli selleks isikuks, kes katsus kiirtoidukoha akent ja pärast seda kui tema tuvastamata kaasosaline oli akna katki löönud, haaras aknast kassaaparaadi ja tiris selle välja. Kassaaparaadi viib sündmuskohalt minema heledas pluusis noormees.
Videosalvestis on kvaliteediga, mis ei võimalda tuvastada isikute nägusid. Asitõendi vaatlusprotokollist ja videosalvestiselt on näha, et tumedates riietes noormees paneb kõigepealt kaks labakätt jõuga vastu kõige vasakpoolsemat akent (foto nr 2). Nii videolt kui ka fotolt nr 2 (tl 31) on näha, et valge pluusiga noormees seisab kõige parempoolsema akna juures, mis paikneb kolmeses aknablokis, millel ta hiljem lööb jalaga lahti (foto nr 4, tl 31). Kahe akna vahel on veel üks aken, mille vastu lööb tumedas riietuses noormees hiljem rusikatega. 05.07.2010. a tehnilise uuringu protokollist ja lisatud fotodelt nähtub, et naha papillaarkurrustiku fragmendid on leitud kõige vasakpoolsemalt aknalt, see on kohast, kuhu asetas oma käed akna lahti surumiseks tumedates riietes noormees. Videosalvestiselt on näha, kuidas ta lööb kätega vastu akent. Sõrmejäljeekspertiisiga on tuvastanud, et samalt aknalt leitud peopesajälje on jätnud M. Meri vasaku käe peopesaga. M. Meri kohtus antud ütlused on vastuolus varem antud ütlustega. Kohtuistungil väitis M. Meri, et ta on mõned korrad käinud „Siriuses“ söömas. Eeluurimise ajal ülekuulamisel 23.11.2011. a on M. Meri öelnud, et talle ei meenu, et ta on käinud Kalda tee 43 kiirsöögikohas või selle juures. Kohus leidis, et M. Meri kohtus antud ütlused selle kohta, et ta on käinud mõned korrad kiirtoidukohas söömas ja seetõttu võis ta aknale toetudes oma käe jälje sinna jätta, ei ole tõesed. M. Meri on oma ütlused kohandanud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ei ole eluliselt usutav, et inimene ei mäleta seda kohta, kus ta on väidetavalt mitu korda söömas käinud, ütlusi andes üks aasta ja viis kuud pärast sündmust, kuid mäletab seda neli ja pool aastat hiljem. Kannatanu esindaja ütlustega on tõendatud, et enne kassaaparaadi vargust oli kiirtoidukoht olnud avatud ainult paar nädalat. Seega oleks pidanud M. Meri väga lühikese aja jooksul mitu korda käima uues toidukohas, mistõttu oleks pidanud see tal hästi meeles olema. Käesoleval juhul ei ole toidukoha aknalt leitud M. Meri peopesajälg ainsaks tõendiks, vaid seda haakub väga täpselt sissetungimise asjaoludega, mida on võimalik tuvastada videosalvestiselt – peopesajälg leiti samas piirkonnas, kuhu 02.07.2010. a jõuga toetas oma käed üks varguse toimepanijatest kui püüdis aknaklaasi sisse suruda. Juba ainuüksi nende kahe tõendi kokkulangevus välistab selle, et M. Meri peopesajälg sattus samasse kohta muul ajal või muudel asjaoludel. M. Meri väitis, et videosalvestisel olevad noormehed ei sarnane talle. Kohus sellega ei nõustu. Sarnasust on võimalik hinnata ainult kehakuju järgi. M. Meri on lühemat kasvu, ta ei ole täidlane, kuid on tugevama kehaehitusega nagu salvestisel kujutatud tumedates riietes noormees. Samuti sarnaneb sellele isikule tema kehahoiak. Kõnnaku kohta ei saa salvestise põhjal järeldusi teha, kuna käitumine ja liikumine annab alust arvata, et noormehed on joobes, mis kõnnakut muudab. Kassaaparaat Sharp väärtusega 862 eurot kuulus OÜ-le Ringtee Kiirtoit ja oli seega M. Merile võõras vara. Seega on tegemist võõra vara salajase vargusega, mis on toime pandud sissetungimisega ja isikute grupis. Selline tegu vastab KarS § 199 lg 2 p 7, 8 tunnustele. 3.3 Kohus on seisukohal, et M. Meri pani kassaaparaadi varguse toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. M. Meri teadis, et tegemist on talle võõra varaga. Kaastäideviijate, s.h M. Meri eesmärgiks oli võõra vara hõivamine, mida näitab tegutsemine sündmuskohal - jõuga löödi lahti toidukoha aken, haarati kassaaparaat ja põgeneti.
APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU
4.Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb Tartu Maakohtu 23.01.2015 otsuse ja tühistamist ning M. Meri õigeksmõistmist ja kriminaalasja prokuratuurile tagastamist kohtueelse menetluse korraldamiseks ja süüdlaste väljaselgitamiseks. Apellatsiooni põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Tõendid, mis kinnitaksid M. Meri seost vargusega, puuduvad. Kaitsja lisab omakäelise skeemi sündmuskoha vaatluse objektiks olevast aknast, sellelt leitud jälgedest ja sissemurdmiskohast (lisa 1), mis on selgitav skeem ka toimikulehel nr 27 asuva Tehnilise uuringu protokolli lehele. Vaadeldav aken koosneb kolmest kõrvutiasetsevast aknapaketist, milles vasakpoolsel ja parempoolsel aknapaketil on alumises osas keskel lahtikäiv luuk. Sisse tungiti ja kassaaparaat varastati parempoolsest luugist. Aknalt leiti jalatsijälg ja raamilt sõrmejälje fragment, mis suure tõenäosusega kuulus ühele varastest, kuid daktüloskoopiaeksperdi arvamuse p 2 kohaselt ei ole seda jätnud M. Meri. M. Meri vasaku peopesa jälg leiti vasakpoolse aknapaketi ülemiselt ruudult, s.o umbes 2 meetrit sissemurdmisluugist vasakul üleval, mis lahti ei käi. Seega ei tõenda M. Meri vasaku käe peopesa jälg umbes 2 m kaugusel mitteavataval aknal tema osalemist kassaaparaadi varguses. Tegemist on avatud ja avaliku territooriumiga ning jälg tõendab üksnes, et M. Meri on aknale toetunud nagu sellele on toetunud ka mitu teist inimest, millest annab tunnistust samalt aknalt saadud DNA segaprofiil. Millistel asjaoludel ja millal M. Meri sellele aknale toetas, ei ole selge ja igasugused tõendid selle kohta puuduvad. Kohus põhjendas M. Meri süüdimõistmist videosalvestisel kujutatud tumedates riietes noormehe pähe, leides, et peopesajälg leiti samast piirkonnast, kuhu videosalvestiselt nähtuna toetas 02.07.2010 jõuga oma käe üks varguse toimepanijatest ja püüdis akent sisse suruda. Kohus teeb järelduse, et juba ainuüksi nende kahe tõendi kokkulangevus välistab selle, et M. Meri peopesajälg sattus samasse kohta muul ajal või muudel asjaoludel. Apellant sellega ei nõustu. Isegi kui M. Meri oleks tumedates riietes noormees, kelle pähe ta on süüdi tunnistatud, ei välistaks see muul ajal peopesajälje aknale jätmist. Selle noormehe käte täpset kokkupuutekohta aknaklaasiga ei saa videolt määrata ja ei saa kindlalt väita, et ta just sellel hetkel peopesajälje aknale jättis. Võib olla jättis tumedates riietes noormees hoopis DNA jälje, mis oli praktiliselt peopesajälje kõrval. Samas on ka tõenäoline, et sellest kokkupuutest jäi aknale vaid täiesti identifitseeriskõlbmatu papillaarkurrustiku jälg. Kannatanu ütlustest nähtub, et varguse ajaks oli kiirtoitlustuskoht olnud külastajatele avatud umbes 2 nädalat. Ühegi tõendiga ei ole välistatud, et M. Meri võis oma peopesa jälje jätta aknale kogu selle aja jooksul. Küsimusele, kui kaua peopesajälg kriminaalasjas olemasolevatel tingimustel identifitseerimiskõlbulikuna aknaklaasil säilida, oleks võinud istungil anda daktüloskoopiaekspert istungil. Kaitsja väitel võib selline jälg identifitseerimiskõlbulikuna aknaklaasil säilida nädalaid. Ekspert oli kohtusse kutsutute nimekirjas, ent miks teda ei kutsutud, jääb kaitsjale arusaamatuks. 4.2
Tumedates riietes mees videosalvestisel ei ole M. Meri.
Kohus leidis, et videosalvestis on kvaliteediga, mis ei võimalda tuvastada isikute nägusid. Selles on kohtul osaliselt õigus. Paraku saab isegi sellise kvaliteedi juures isikute samasuse välistada. Tumedas rõivas noormees on suhteliselt hästi jäänud kiirtoitlustuskoha sisekaamera vaatevälja ajal, kui ta vaatab ruumi enne kassaaparaadi haaramist. Apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise käigus sai kaitsja kohtumaja IT-spetsialisti abiga videosalvestiselt fikseerida
selle hetke värvifotona, milles tegi 141% ja 200% suurenduse mustvalgel koopiamasinal. Siia kõrvale lisas kaitsja M. Meri 1998. a välja antud passist 141% ja 200% suurenduse. Tulemus on ootuspärane ja välistab kindlalt, et tumedates rõivastes noormees on M. Meri. Need on täiesti erinevad inimesed (vargal kõhn ja kitsas, M. Meril oluliselt ümaram; vargal pikk, sirge ja kitsas kulmukaareni ulatuv nina, M. Meril aga hoopis teise kujuga). Nende tunnuste järgi saab 100% kindlusega väita, et M. Meri on tumedates rõivastes mehe pähe ekslikult süüdi mõistetud. Kuigi kohus üritas leida kehalisi sarnasusi M. Meri ja videosalvestisel fikseeritud tumedates riietes varga vahel, ei ole apellandi arvates M. Meril sarnasust kummagi kassaaparaadi varastest. Kaitsja on korduvalt M. Meriga kohtunud ja saab kindlalt väita, et M. Meri kõnnak ja kehahoiak erinevad oluliselt videol fikseeritud varaste omast. Soeng võib olla ajas muutuv, kuid kehakujult on mõlemad vargad kõhnad ja väga sportlikud. M. Meri aga kaldub kergelt täidluse poole, mille kohta on lisatud ka M. Meri pildid kooli lõpetamiselt 2009. a suvel. 4.3 M. Meri ütlused on usaldusväärsed ning nende mitteusaldusväärseks lugemine on ebaseaduslik. Kohus lubas prokuröril väidetava vastuolu ettekäändel ebaseaduslikult avaldada lause M. Meri 23.11.2011 kahtlustatavana ülekuulamisest. See lause oli: “Mulle ei meenu, et oleksin käinud Kalda tee 43 kiirsöögi kohas või selle juures“. Apellant märgib, et oli selle avaldamise vastu, kuna ei näinud vastuolu, ent kohus lasi selle avaldada. M. Meri kohtueelse menetluse ütlused on 7 real 8 lauses. Lause, mis avaldati, on kontekstist välja rebitud ja avaldatud eesmärgil jätta M. Meri süüd eitavad ütlused „mitteusaldusväärsuse ettekäändel“ kõrvale ja ta süüdi mõista. Lause enne avaldatut väitis M. Meri, et ta võis Tartus kiirsöögikohas käia küll, aga millises täpselt, ei oska enam öelda. Selgituseks märgib apellant, et sündmusest oli möödas 1,5 aastat ja M. Meri elas Tartus lühemat aega. Sellistel asjaoludel ei saa keegi täpselt mäletada, eriti mis puudutab aadressilist mäletamist mitte just väga väikses linnas, kus inimene on elanud lühemat aega. Eesti keele semantikas tähendab „mulle ei meenu“ seda, et inimesele selle lause ütlemise ajal midagi ei meenu. Näha selles vastuolu M. Meri ütlustega kohtuistungil, on apellandi hinnangul sihilik valetõlgendus, et M. Meri ütlusi tõendina mitte arvestada ja ta süüdi mõista. Fraas „mulle ei meenu“ ei võrdsustu eitusega „ma ei ole seal käinud“. Millegi mittemeenutamise tõttu ei ole isiku ütluste tõendikogumist väljajätmine seaduslik. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
5.Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde, süüdistatav M. Meri toetas kaitsja apellatsiooni ning palus end õigeks mõista. Prokurör taotles maakohtu otsuse muutmata jätmist.
6.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul uuris maakohus kõiki tõendeid, hindas neid kogumis ning tuli põhjendatult järeldusele M. Meri süüs talle esitatud süüdistuses. Kordamata maakohtu otsuses toodud kõiki seisukohti KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud alusel, esitab ringkonnakohus omapoolsed seisukohad apellatsiooni põhiväidetele.
7.Süüdistuse kohaselt 02.07.2010 kella 02.15 paiku M. Meri grupis koos tuvastamata isikuga tungis akna lõhkumise teel sisse Tartus Kalda tee 43 asuva OÜ Ringtee Kiirtoit siseruumi, kust võttis kassaaparaadi väärtusega 862 eurot.
Sellega pani M. Meri toime KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega. Maakohus, analüüsides kogutud tõendeid, asus seisukohale, et M. Merile esitatud süüdistus on põhjendatud ning mõistis ta selles süüdi.
8.Vaidlust ei ole selles, et 02.07.2010 öösel pandi kahe isiku poolt toime kassaaparaadi vargus Kalda teel asuvast OÜ-le Ringtee Kiirtoit kuuluvast kiirsöögikoha siseruumist. Samuti ei ole vaidlust selles, et varastatu väärtus on 862 eurot.
9.Kaitsja hinnangul puuduvad kriminaalasjas vähemadki tõendid, mis tõendaksid M. Meri seost vargusega. Peopesajälg ei tõenda seda, et M. Meri oleks osalenud varguses. Jälje asukoht on ca 2 meetrit eemal sissemurdmisluugist vasakul, üleval aknal, mis ei käi lahti.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on objektiivseks tõendiks, mis seob M. Meri sündmuskohaga, ekspertiisiaktis nr SS-0179-10/2619 sedastatud järeldus selle kohta, et sündmuskoha vaatlusel kiirsöögikohas Sirius kahele tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldab isikut identifitseerida peopesajälje fragment 1. tõmmiskilel. Nimetatud tõmmiskilele aknaklaasilt (kioski akna esimene ruut) kopeeritud peopesajälje fragmendi on jätnud Riiklikku sõrmejäljeregistrisse kantud M. Meri vasaku käe peopesaga (lk 35-36). Naha papillaarkurrustiku jälje asukohta kinnitab tehnilise uuringu protokoll ning fotod (lk 2628). Nimetatust tuleneb, et leitud jälg asub kioski vasakpoolsemal aknal. Neis asjaoludes vaidlust ei ole.
11.Vastupidiselt apellatsioonis väidetule saab ringkonnakohtu hinnangul sündmuskohal leitud M. Merile kuuluva peopesajälje alusel järeldada mitte ainult seda, et M. Meri on viibinud kiirsöögikohas, vaid ka seda, et just nimelt süüdistatav oli üheks isikuks, kes osales varguses.
12.Siinkohal tuleb pöörduda järgmise tõendi, s.o videosalvestise poole. Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et videosalvestise kvaliteet ei võimalda tuvastada kiirtoidukohta tunginud isikute nägusid. Samas näitab nimetatud salvestis selgelt isikute tegutsemist. Salvestisest nähtub, et 02.07.2010 kella 02.15 paiku lähenevad kaks nooremat meesisikut söögikohale. Lähenevatest noormeestest parempoolne on tumedas riietuses lühemat kasvu ning vasakpoolne pikem, riietatud heledasse pluusi ning tumedatesse pükstesse. Tumedas riietuses noormees (lühemat kasvu) asetab käed (peopesad) vastu vasakpoolsemat akent. Heledas särgis noormees asetab käed samal viisil paremal pool asuvale aknale. Järgnevalt lööb rusikatega vastu keskmist akent tumedas riietuses noormees. Heledas särgis noormees aga asub lööma jalgadega vastu parempoolset akent, kuni akna sisselöömine õnnestub. Tumedas riietuses noormees tirib aknast välja kassaaparaadi. Heledas särgis noormees jookseb minema, seejärel eemaldub joostes ka tumedas riietuses isik. Kassaaparaat jääb juhtmetega aknast välja rippuma. Mõne hetke pärast läheneb uuesti tumedas riietuses noormees, võtab kassaaparaadi ning lahkub joostes (vt ka asitõendi vaatlusprotokoll lk 30-33). Tehnilise uuringu protokolli kohaselt naha papillaarkurrustiku fragmendid leiti kõige vasakpoolsemalt aknalt (lk 26-28), s.o just nimelt kohast, kuhu videosalvestiselt nähtuvalt asetas aknale käed tumedas riietuses noormees, püüdes seda sisse suruda. Samalt aknalt tuvastatud vasaku käe peopesajälg kuulub M. Merile.
13.Eeltoodud tõendite omavaheline seos võimaldabki loogiliselt ning ringkonnakohtu hinnangul ka ümberlükkamatult järeldada, et M. Meri on isikuks, kes süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil pani koos tuvastamata isikuga toime varguse.
14.Apellatsioonis leitakse, et videosalvestisel nähtav tumedas riietuses noormees ei ole M. Meri. Seejuures leiab apellant, et kuigi videokvaliteet on olematu, saab isegi sellise kvaliteedi juures isikute samasust välistada. Kaitsja leiab, et salvestiselt nähtuv tumedas riietuses isikul ning M. Meril on täiesti erinev näokuju. Lisaks esitas kaitsja ringkonnakohtule ka salvestisest värvifoto ning mustvalged suurendused sellest (lisad 4,5,6).
15.Juba eelnevalt sedastas ringkonnakohus, et videosalvestise kvaliteet ei võimalda tuvastada isikute nägusid. Samal seisukohal oli ka maakohus. Ringkonnakohtu hinnangul jääb mõistetamatuks apellandi seisukoht, kuidas saab olematu (apellatsiooni sõnakasutus) kvaliteediga videosalvestisest tehtud värviline fotosuurendus tõendada seda, et sellel nähtuv isik ei ole süüdistatav. Ringkonnakohtu hinnangul on olematu kvaliteediga salvestisest saadud vaid olematu kvaliteediga foto, mida suurenduse abil ei ole olnud võimalik parandada (lisa 4). Mingit sisulist infot ei ole võimalik saada ka värvifoto mustvalgetest suurendustest, kuna nende kvalitatiivne tase on veelgi olematum (lisad 5,6). Eelnevalt osundas ringkonnakohus ka sellele, et videosalvestisest nähtub selgelt isikute tegutsemine ning käsitles seoseid isikute tegutsemise asjaolude ja kogutud tõendite (tehnilise uuringu protokoll, sõrmejäljeekspertiis) vahel, mistõttu puudub vajadus neid siinkohal üle korrata.
16.Apellatsiooni etteheide maakohtule seisneb veel selles, et kohus püüdis leida kehalisi sarnasusi M. Meri ja videosalvestisel fikseeritud tumedas riietuses isiku vahel. Ringkonnakohtu hinnangul on antud etteheide põhjendatud. Kohtuotsuse kohaselt maakohus ei nõustu süüdistatava väitega, et videosalvestisel olevad noormehed ei sarnane talle. M. Meri on lühemat kasvu, ta ei ole täidlane, kuid tugeva kehaehitusega nagu salvestisel kujutatud tumedas riietuses noormees. Samuti sarnaneb sellele isikule tema kehahoiak (kohtuotsuse lk 5). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud järeldustes on maakohus liialt oletuslik. Kuigi süüdistatav osales ka ringkonnakohtu istungil, ei saa kindlalt asuda seisukohale, et videosalvestisel olev tumedas riietuses isiku ja M. Meri kehahoiakud on sarnased. Samas võib möönda seda, et nii süüdistatav kui ka videosalvestisel kujutatud isikud ei ole täidlased. See on ka kõik. Muude kehaliste iseärasuste kohta mingeid olulisi järeldusi siiski teha ei saa. Kuigi maakohtu hinnang salvestisel kujutatud tumedas riietes isiku ja M. Meri välise sarnasuse vahel on oletuslik, ei tähenda see, et M. Meri tuleks õigeks mõista. Käesoleva lahendi eelnevates punktides analüüsis ringkonnakohus veelkord kogutud ning M. Meri süüd kinnitavaid tõendeid ning leidis, et M. Meri on põhjendatult süüdi mõistetud.
17.Kaitsja märgib apellatsioonis, et M. Meri ütlused on usaldusväärsed ning neile hinnangu andmisel kohus eksis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus andis süüdistatava ütlustele seadusliku ning põhjendatud hinnangu. Kohtuistungi protokollist nähtub, et M. Meri ütluste kohaselt käis ta mõned korrad „Siriuses“ söömas. Vastuolude tõttu erinevatel menetlusetappidel antud ütluste vahel taotles prokuröri avaldada M. Meri poolt eeluurimisel antud ütlustest ühe lause. Kohus rahuldas prokuröri taotluse (kohtuistungiprotokoll, lk 62). Eeluurimisel antud ütlustes rääkis M. Meri: „Mulle ei meenu, et oleks käinud Kalda tee 43 kiirsöögikohas või selle juures“.
Maakohus, hinnates M. Meri poolt kohtus ning eeluurimisel öeldut, leidis, et süüdistatava poolt kohtus antud ütlused ei ole tõesed. Maakohtuga nõustuvalt tõdeb ka ringkonnakohus, et M. Meri on oma kohtus antud ütlusi kohandanud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Siinjuures tuleb märkida, et kohtueelsel uurimisel andis M. Meri oma ütlused 2011 a novembris, mil ta rääkis selles, et talle ei meenu „Siriuse“ söögikohas käimine. Samas kohtumenetluse ajal, teadis ta väita, et on selles söögikohas mõned korrad käinud. Samaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et ei ole eluliselt usutav see, et inimene, kes on mitmel korral söögikohas käinud, ei mäleta seda ca pooleteise aasta möödudes, kuid mäletab seda asjaolu neli ja pool aastat hiljem. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et M. Meri kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed.
18.Tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-le 1, jääb Tartu Maakohtu otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata.
19.M. Meri kaitsja vandeadvokaat A. Sirendi esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Sirendi kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 6 tunni ulatuses kohtuistungi protokolli, kohtuotsusega ning kohtutoimiku ja videosalvestisega tutvumise ning apellatsiooni koostamise ja ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise eest põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 288 eurot (sealhulgas käibemaks 48 eurot) vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra p-dega 16 ja 18. Lisaks taotleb kaitsja kohtuistungil osalemise eest hüvitist 1 tunni eest 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Arvestades istungi kestvust, on kaitsja poolt taotletu põhjendatud ning tuleb talle hüvitada. Kokku kuulub vandeadvokaat A. Sirendile kaitsjatasuna hüvitamisele 336 eurot (sealhulgas käibemaks 56 eurot) ringkonnakohtu menetluses M. Merile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.