Kohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi Süüdimõistetu Kaitsja
Viru Maakohus
Juhindudes KarS § 76-1 lg1 ja 4 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus
Jätta V L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina taotlus V Lile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 72,0 eurot. Välja mõista V L ́ilt menetluskulud 72,0 eurot kaitsjatasu. V L ́il tasuda kaitsjatasu 30 - päevase tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „V L 1-14-8543 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V Li tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. V L on Tartu Maakohtu 15.10.2014 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS 274 lg 1 järgi ja karistatud KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 4 kuu 28 päevase vangistusega.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 18.02.2014 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud ja 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.11.2014 ja lõpp 06.11.2015. Kinnipidamisasutuses V Li kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub xxx. Isikul on põhiharidus ning eriala puudub. V L on alaealine ning on vanemate ülalpidamisel. Enne vangistust õppis xxVabanedes soovib kutseharidusteed jätkata. Isik suitsetab alates 11.a, tarbib alkoholi alates 13.a ja alates 15.a on proovinud narkootikume (amfetamiini). Kõik isiku poolt toime pandud kuriteod on toimunud alkoholijoobes. Kriminaalkorras karistatud kolm korda, vangistuses esimest korda. Isikut iseloomustab impulsiivne, mõtlematu ja hetkeemotsiooni käitumine. Ei suuda tegevusi planeerida ja tegevuste tagajärgi analüüsida. Kriminaalne mõtteviis ja käitumine on normiks ja normaalne. Vangistuses olles kohaldatud isiku suhtes täiendavad julgeolekuabinõud seoses tulekahju korraldamisega oma kambris. Viru Vangla hindab isikut ohtlikuks ja leiab, et ennetähtaegset vabastamist ei ole otstarbekas kohaldada. Kriminaalhooldusametniku andmetel alates 2008. aastast oli V L korduvalt kutsutud Valga Maavalitsuse alaealiste komisjoni vastust andma koolikohustuse mittetäitmise ja erinevate õigusrikkumiste eest. V L määrati ajavahemikuks 18.11.2011-31.08.2012 xxx, õppeperioodi pikkust hiljem pikendati. Septembris 2013 asus noormees õppima xx erialale. V Li poolt toime pandud kuriteo tagajärjel arvati ta 11.10.2013 õpilaste nimekirjast välja. Koolist välja arvamise järgselt kuni 2014.a. septembrini oli V L tegevusetu, küll oli ta aga arvel Valgamaa töötukassas. 2014.a. sügisel alustas V L õpinguid xx erialal. Kahe õppekuuga kogunes põhjuseta puudumisi üle 25%. Vangistusse määramise tõttu jäid õpingud kutseõppekeskuses pooleli (oktoober 2014). Noormees harrastab hulkuvat eluviisi, sagedased on öised kodust äraolekud, vanemaid oma asukohast ei teavita. V Lit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. PPA iseloomustuse järgi on V L olnud politsei vaateväljas alates 03.02.2008, olles toona 10 aastane. Karistusregistri andmetel on kehtivaid väärteokaristusi seitse (esindatud AS § 71; § 70, NPALS § 15(1), LS 2011 § 259 lg 1) ja arhiveeritud väärteokaristusi kuus (esindatud KarS § 218 lg 1, AS § 71, KarS § 262). V Li kuritegelikku käitumist iseloomustab hulkuv ja riskiv eluviis (öised mootorsõidukitesse sissemurdmised, avalikud ja salajased vargused). Samuti on tema tegudes julmust ja nahaalsust (vägivalla ähvardusel väljapressimised, avaliku rahu rikkumised, vara kahjustamine põletamise teel, kehavigastuste tekitamine jpm). V L taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav õigustab oma tegu ka käesoleval ajal ja leiab, et ei saanudki antud olukorras midagi muud teha. Prokuröri abi Kristiina Erte kirjalikult esitatud arvamuses ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust tema ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning süüdimõistetu ja tema kaitsja, prokuröri arvamustega, leiab, et V Li tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist
karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V Li isikut iseloomustavad andmed tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. V Lile määrati 18.02.2014 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt karistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 121 järgi kokku 6 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata kaheks aastaks. Karistuse täitmisele pööramata jätmine ei olnud tulemuslik ja nimetatud karistus pöörati täitmisele 15.10.2014 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel, millest võib järeldada, et V L ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks V Lit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. V L nimetatud tingimusele ei vasta, sest vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetavana süütas ta oma kambris madratsi tekitades põlengu ning ohustades sellega enda ja kaaskinnipeetavate elu. Prokuröri poolt esitatud kirjalikust arvamusest ja Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et V L on tunnistatud kahtlustatavaks kinnipidamiskohas toimepandud uues õigusrikkumises ja kriminaalmenetlus jätkub käesoleval ajal Viru Vanglas. Intsident kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. V L on kriminaalkorras karistatud 3 korda (vara- ja isikuvastaste kuritegude eest, võimuesindajaga vägivaldse käitumise eest). Vanglakaristust kannab esimest korda. Viimane karistus on mõistetud § 274 lg 1 alusel. Varasemalt on teda allutatud käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Antud asjaolu viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, mis avaldus ka tema kuritegelikul käitumisel ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning V Li puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist eelneval katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.
Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridus ja eriala ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ning toimepanemise asjaolusid ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V Li vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.