Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kriminaalasi nr. 1-15-2462
Eesti Vabariigi nimel
26.märtsil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja Ann Saar osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav Jüri Heinla, IK 36405160252, sünniaeg: 16.mail 1964.a, kodakondsus: XXXX, emakeel: XXXX, haridus: XXXX, perekonnaseis: XXXX; elukoht: XXXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: ei ole kohaldatud, hetkel kannab karistust Tallinna Vanglas süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,
t u v a s t a s: Süüdistus Jüri Heinlat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi: - võttis 28.detsembril 2011.a kella 00.25 paiku Tartus Aardla 107 asuvast AS Olerex Räni tanklast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 42,54 liitrit gaaskütust koguväärtusega 30,52 eurot, mille tankis sõidukisse Saab 900 reg nr XXXX ja lahkus tanklast tangitud kütuse eest tasumata; - 07.jaanuaril 2012.a kella 21.33 paiku püüdis Tartus Riia 1 asuva Tallinna Kaubamaja AS Tartu Kaubamaja kauplusest Toidumaailm ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta järgmisi kaupu: 1 päts Kodu rukkileiba väärtusega 0,60 eurot, üks 106g krevetipitsa väärtusega 1,07 eurot, 1 pudel alkoholi Ürdimeister väärtusega 8,50 eurot, 1 pakk Eesti võid väärtusega 2,17 eurot, 1 pakk Tere võid väärtusega 1,75 eurot, 1 sinihallitusjuust Royal Blue väärtusega 1,09 eurot, 1 pakk kohvi Luxus väärtusega 1,28 eurot, 1 kaktuse-maasika jäätis Nestle väärtusega 0,48 eurot, 1 pakk Schick Snack väärtusega 1,85 eurot ja 1 konserv sprotid tomatis väär-tusega 0,73 eurot, s.o. kaupa kokku 19,52 euro väärtuses, kuid kuritegu jäi
lõpule viimata J.Heinla tahtlusest sõltumata asjaoludel, sest peale kassast möödumist pidas kaupluse turvatöötaja ta kinni. Sellega pani Jüri Heinla toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laasi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes Jüri Heinlale käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus, 3 kuud vangistust, kaetuks temale 17.juunil 2014.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud 3 aasta 6 kuu ja 5 päeva pikkuse vangistusega. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Jüri Heinla tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks on CD plaat, mis asub kriminaalasja toimikus ja tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka kohtuotsuse jõustumisel. Kuriteoga tekitatud kahju osas on tsiviilhagi esitanud kannatanu AS Olerex summas 30,52 eurot ja Kaubamaja AS summas 1,55 eurot. Süüdistatav on kokkuleppega kannatanute haginõuded omaks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanute hagid VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada. Menetluskuluna kuulub Jüri Heinlalt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele kokkuleppe sõlmimisel osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et seadusest tulenev sundraha on põhjendatud jätta Jüri Heinlalt välja mõistmata, arvestades, et käesoleva süüdistuse näol on tegemist tegudega, mis on toime pandud enne süüdistatava suhtes eelmise kohtuotsuse tegemist. Kuna süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel toimus eelmise kriminaalasja arutamine aga käesolevast süüdistusest eraldi ning nimetatud menetluses tehtud kohtuotsustega mõisteti
süüdistatavalt menetluskuluna välja ka sundraha, siis leiab kohtunik, et sundraha veelkordne väljamõistmine oleks süüdistatava suhtes põhjendamatu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus
o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada Jüri Heinla KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Jüri Heinlale Harju Maakohtu 17.juuni 2014.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-14-4660mõistetud karistusega ja liitkaristuseks Jüri Heinlale mõista kolm (3) aastat kuus (6) kuud viis (5) päeva vangistust. Jüri Heinla karistuse kandmise algust lugeda 12.detsembrist 2013.a. KrMS § 126 alusel asitõend – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagina välja mõista Jüri Heinlalt: - kannatanu Kaubamaja AS (registrikood: 12305124, arveldusarve: EE732200221055320747 Swedbank) kasuks üks (1) euro 55 senti; - AS Olerex (registrikood 10136870, arveldusarve: EE552200001120193906, Swedbank) kasuks kolmkümmend (30) eurot 52 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jüri Heinlalt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kakskümmend neli (24) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Jüri Heinlal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulu alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700022141. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.