Kriminaalasi 1-15-1461
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-15-1461
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Liivo
Kohtuistungi sekretär
Terje Liebert
Kriminaalasi
Sander Künnapas süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi
Prokuröri abi
Natalia Duškina
Süüdistatav
Sander Künnapas, isikukood: 39301101919, Eesti kodanik, põhiharidusega, emakeel eesti keel, elukoht XXX, töökoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 16.01.2015
Menetluse liik
Kokkuleppemenetlus
Süüdi tunnistada Sander Künnapas KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 kuud. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus 2 kuud täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Sander Künnapas ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 24.03.2015. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: CD-plaat – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud:
KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: Sander Künnapaselt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, määratud kaitsja tasu 140 eurot. Kohustada Sander Künnapas’t tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 60,42 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Sander Künnapasele kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukohavõi e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: Sander Künnapast süüdistatakse selles, et olles teadvalt valeütluste andmisega seotud kriminaalvastutuse eest hoiatatud isik, andis 05.11.2014. aastal, ajavahemikus kella 11.00 kuni 11.45, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonnas, aadressil Tallinn, Rahumäe 6 ja 12.12.2014. aastal, ajavahemikus kella 10.00 kuni 10.30, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonnas, aadressil Tallinn, P.Pinna 4, uurijale tema kriminaalasjas 14231700474 kannatanuna ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et 04.11.2014. aastal, kella 13.45 paiku, lõi teda XXX korduvalt rusikaga vastu kõhtu, mao piirkonda ja haaras tal kaelast kinni ja jõuga pigistas teda, tekitades sellega Sander Künnapasile füüsilist valu, kuigi tegelikult XXX ei kasutanud tema suhtes vägivalda. Seega pani Sander Künnapas toime KarS § 320 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga ei ole kahju tekitatud. Karistuse liik ja määr:
-2-
Süüdistatav Sander Künnapas, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Sander Künnapas süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud, mida ei pöörata KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele, kui Sander Künnapas ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil jäi süüdistatav Sander Künnapas sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Sander Künnapas tuleb süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Sander Künnapaselt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 585 eurot, määratud kaitsja tasu 140 eurot. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1110-13 p 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.
Piret Liivo Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/
-3-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.