lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-11580/64

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 18.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-11580/64
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1508
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-11580/36Viru Maakohus Narva kohtumaja27.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-11580

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18.märtsil 2015, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-11580 (10240104802)

Kohtunik

Astrid Asi

Kohtuistungi sekretär

Marju Palm

Tõlk

Irina Ogurova

Asi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo erakorraline ettekanne nr 8-3/5927-1 U.M-i suhtes

Hooldusalune

U.M Elukoht xxx, isikukood XXX, ametlikult ei tööta. Varasemad karistused: varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, neist viimane: - 27.03.2014 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 (episoodid enne 04.09.2012), § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi vangistusega 10 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, KarS § 199 lg 2 p 8,9 (episoodid pärast 23.09.2012) järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud 26 päeva, KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus ÜKT-ga 962 tunni ulatuses, tähtaeg – 2 aastat.

Istungil osalenud isikud

Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune

Kohtuistungi toimumise aeg

Viktoria Semjonova U.M

12.03.2015

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo erakorraline ettekanne nr 8-3/5927-1 Sergei 1(4)

U.M-i suhtes karistuse täitmisele pööramise kohta.

1-13-11580

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.03.2014 otsusega nr 1-13-11580 tunnistati U.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 (episoodid enne 04.09.2012) järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, KarS § 344 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 345 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Karistused liideti ja liitkaristuseks mõisteti, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja U.M-i karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 04.09.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega (8 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistati U.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 (episoodid pärast 23.09.2012) järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja U.M-i karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.09.2012 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (1 aasta vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti, arvestades sealjuures KarS § 68 lg 1 sätestatut, 1 aasta, 3 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati U.M-ile mõistetud karistus, 1 aasta, 3 kuud ja 26 päeva vangistust, 962 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati U.M-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg-s 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.03.2014 kohtuotsus jõustus 04.04.2014. 12.02.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne U.M-i suhtes ettepanekuga pöörata U.M-ile mõistetud karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel. Erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et U.M on rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Käesolevaks ajaks on U.M sooritanud 156 üldkasuliku töö tundi, sooritamata on 806 tundi. Hooldusalune on katseajal toime pannud järgmised registreerimisnõude rikkumised (2 korda). Registreerimine oli määratud 21.04.2014, registreerimisele ilmus 22.04.2014. Registreerimine oli määratud 08.10.2014, registreerimisele ilmus 07.11.2014. 22.04.2014 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei käinud registreerimas 21.04.2014 kuna oli Narvas arestimajas. 24.07.2014 seletuses kirjutab hooldusalune, et ajavahemikus 04.07.20142(4)

1-13-11580 07.07.2014 tundis ennast halvasti ja oli temperatuuriga kodus. Arvas, et haigus möödub ja viibis kodus. Kuna tundis ennast ikka halvasti pöördus arsti poole 08.07.2014. 10.09.2014 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei käinud tunde tegemas 07.08.2014-12.08.2014 kuna käis ametlikus töökohas xxx. Tuli kiire tellimus ja kutsuti hommikul tööle. 08.09.2014 ei tulnud registreerima, sest ei jõudnud ÜKT juhendajalt ära võtta ÜKT arvestuse lehte. Helistas ja teavitas kriminaalhooldusametnikku, et tuleb registreerimisele 09.09.2014, kuid tööl, kus töötab keevitajana lendas praht silma ja ta ei jõudnud registreerimisele. 22.08.2014 ta ei käinud ÜKT tunde sooritamas, sest teda kutsuti tööle hommikusse vahetusse ja ta helistas ja teavitas sellest ametnikku. 07.11.2014 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei tulnud registreerima 08.10.2014, sest tal ei olnud bussisõiduraha Sillamäelt-Jõhvi sõiduks. Tal on kohtutäitur Andrei Kreki poolt arestitud pangakonto. 10.12.2014 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei käinud ÜKT ajakava kohaselt kõik päevad tööl, sest oli haige. Arstitõendi puudumiste kohta esitas ajavahemikus 14.11.2014-17.11.2014. Ajavahemikus 10.11.201418.11.2014 ei olnud tunde tegemas, kuna käis juhutööd tegemas. 27.01.2015 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei käinud ÜKT sooritamas 15.12.2014, 18.12.2014, 19.12.2014 ja ajavahemikus 06.01.2015-19.01.2015, kuna tegi juhutööd. Elab 2-toalises korteris üksinda ja tal puudub raha kommunaalkulude tasumiseks, eriti raske on tasumisega talvel. Aitab ka oma 3-aastast poega Aleksandrit, kelle hooldajaks on tema ema. Esimesel registreerimisel 09.04.2014 kriminaalhooldusametniku poolt selgitati U.M-ile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga (allkirjastatud) ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Oli tutvustatud ÜKT tegemise üldist ajakava ja allkirjastatud tema poolt. Hooldusalusele on selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise korda. Karistusregistri andmetel ei ole U.M uusi väärtegusid kriminaalhoolduse ajal sooritanud. U.M-ile oli määratud Viru Maakohtu 27.03.2014 kohtuotsusega 962 tundi üldkasulikku tööd. Süüdimõistetu on talle määratud 962 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud 156 tundi, sooritamata on 806 tundi. Arvestades 01.01.2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 muudatusi tuleb KarS § 5 lg 2 kohaselt täitmisele pöörata 325 tundi. U.M näitab oma käitumisega, et ta ei võtta tõsiselt tingimisi mõistetud karistust. Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata U.M-ile mõistetud karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui U.M ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 ettepaneku võtta U.M-i vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 12.03.2015 kohtuistungil U.M selgitas, et ei ole vastu üldkasuliku töö sooritamisele, kuid ta peab käima ka põhitööl selleks, et teenida elatist. Kriminaalhooldusametnik ütles talle, et üldkasulikku tööd saab teha vaid hommikuti, aga praegusel ajal oleks tal võimalik minna ametlikult tööle vaid kohta, kus saab tööd teha samuti hommikuti. U.M palus karistust mitte pöörata täitmisele ja anda talle pikendust kohustuste täitmisel. Suvel saab ta minna ametlikult tööle kohta, kus võimaldatakse ka teises vahetuses st õhtuti töötamist ja sel ajal saaks ta hommikuti teha üldkasulikku tööd. 12.03.2015 kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata U.M-ile mõistetud karistus täitmisele. Asjaolu, kas kriminaalhooldusametnik on keeldunud 3(4)

1-13-11580 võimaldamast U.M teha üldkasulikku tööd õhtuti või nädalavetustel, ei osanud ta kinnitada ega ka ümberlükata. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek U.M-i suhtes tuleb jätta rahuldamata. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. U.M ei ilmunud kriminaalhooldaja poolt määratud registreerimisele, ei täitnud nõuetekohaselt talle määratud üldkasuliku töö tunde. Kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilmumise nõude mittetäitmise põhjuseid (arestimajas viibimine ja sõiduraha puudumine) võib lugeda objektiivseks takistuseks. Kuigi piisavalt hoolika suhtumise korral oli U.M võimalik vältida taoliste situatsioonide tekkimist. Ka üldkasuliku töö mittetäitmise põhjuseid tuleb osaliselt lugeda mõjuvaiks (nt haiguslehel viibimine, hõivatus põhitööga). Kindlasti ei saa aga mõjuvaks põhjuseks lugeda nö juhutööde tegemist või väidetavat haigust, kui selle kohta ei ole esitatud ühtki tõendit. Teisalt ei tohiks aga kriminaalhooldusametnik määrata üldkasuliku tööde teostamist viisil, mis takistaks isikul elatusvahendite hankimiseks vajaliku põhitöökoha otsimist ning seal töötamist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et U.M ei ole suhtunud üldkasuliku töö teostamise kohustusse piisava tõsidusega. Kohtuistungil isik mõistis rikkumisi ning soovis siiski jätkata talle pandud kohustuste täitmist – st sooritada üldkasulikku tööd ja kontrollnõudeid. Ta saab aru, et kohustuste täitmata jätmisel pööratakse talle mõistetud vangistus täitmisele. Kuigi kriminaalhooldusalusel isikul on tänaseks teostatud vaid 156 tundi, tuleb siiski teisest küljest arvestada ka seda, et tal on täitmata tundide teostamiseks aega veel ligikaudu aasta. Nimetatud periood on piisavalt pikk, et täitmata tunnid korrektselt sooritada. Lisaks ei saa siinkohal jätta märkimata, et arvestades 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku § 69 muudatusi, tuleks U.M karistuse täitmisele pööramise vältimiseks teostada veel üksnes 325 tundi üldkasulikku tööd. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et U.M-ile tuleb anda veelkord võimalus end parandada ning sooritada üldkasulik töö kohtuotsuses määratud mahus ning tähtajaks. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus esitatud taotluse rahuldamata.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427, 432 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi

4(4)

Kohtunik

1-13-11580

5(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.