Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2015, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number

1-14-1057

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Koidumäe

Prokurör

Ain Tali

Tõlk

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Jevgeni Šutovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

Süüdimõistetu

RESOLUTSIOON

JEVGENI

ŠUTOV,

isikukood: 38803133729, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 15.10.2012 ja lõpp 11.04.2015 Jätta Viru Vangla taotlus Jevgeni Šutovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 11.02.2015.a Viru Maakohtule materjalid Jevgeni Šutovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Jevgeni Šutov tunnistati süüdi harju Maakohtu 10.02.2014 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti Jevgeni Šutovile mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti Harju Maakohtu 07.03.2014 määrusega 15.10.2012.

15.10.2012 kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tema suhtes ei ole vaja kohaldada kontrolli. Kinnipeetav avaldas, et ta on vangistuses elanud ilma rikkumisteta ning ta ei näe kontrollil mõtet. Vabanedes kavatseb elama minna xxxx ning leida seal tööd. Prokurör asus seisukohale, et tegemist on isikuga, kes vastab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise nõuetele. Teda on karistatud üle 2 aastase vangistusega ja varem on teda karistatud vähemalt 1 aastase vangistusega. Varem on teda 7-l korral karistatud ja vanglas viibib neljandat korda. Formaalsed alused on olemas, et kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuid vaadates isikut, siis pole tal vangistuses ühtegi rikkumist ja ta on paigutatud avavanglasse. Avavanglasse paigutatakse ainult isikuid, kelle suhtes on alust arvata, et isik ei pane toime uusi rikkumisi. Kinnipeetav on vangistuse ajal töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme. Lisaks puudub kinnipeetaval kindel elukoht, kus saaks käitumiskontrolli teostada. Tema enda sõnade kohaselt on tal plaan minna xxxx, et leida seal töö ja alustada uut elu. Prokurör palus taotluse jätta rahuldama. Kohus, tutvunud vangla poolt esitatud materjalidega, prokuröri arvamusega ja ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, on seisukohal, et Viru Vangla poolt esitatud taotlus Jevgeni Šutovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata ja karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetava puhul on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused KarS § 871 lg 1 p 1 ja 2 alusel, kuid arvestades sama paragrahvi punktis 3 nimetatut, asub kohus seisukohale, et käesoleva kinnipeetava puhul puudub alus käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kinnipeetav on käesoleval hetkel avavanglaosakonnas, mis tähendab, et vangla on usaldanud isikut piisavalt, et lubada tal töötada väljaspool vanglat. Kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, mis näitab, et isik on võimeline õiguskuulekalt käituma. Kinnipeetav on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elukoht Eesti Vabariigis, mis teeb võimatuks käitumiskontrolli teostamise. Seega välistab vabaduses kindla elukoha puudumine käitumiskontrolli kohaldamise. Kohus toonitab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle ei tohi otsustada kergekäeliselt, sest kõnealune õiguse instituut kujutab endast kinnipidamisasutusest vabanenu põhiõiguste riivet. Karistusseadustikku toodud 2014.a märtsikuise seadusemuudatusega lasub kohtul täiendavast kaalutlusest lähtumise kohustus – käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb arvesse võtta ka neid tagajärgi, mida käitumiskontrollile allutamine vabanenule kaasa võib tuua. Kuna karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Jevgeni Šutovi suhtes ei alust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viru Vangla taotluse rahuldamata ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik