1-14-255
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18.03.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-14-255
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Kaitsja
Merike Allikmäe (määratud korras)
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid Aigo Jürgensi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Aigo Jürgens (ik: 38004144714; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
11.03.2015.a Tallinn kaugkohtuistung
koht
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 13.02.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava Aigo Jürgensi kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 21.02.2014.a kohtuotsusega tunnistati Aigo Jürgens süüdi KarS § 121, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, § 424 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 19 päeva vangistust. KarS § 263 p 1,4 järgi mõisteti A. Jürgens õigeks. Ringkonnakohtu 30.04.2014.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 21. veebruari 2014 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-14-255, Aigo Jürgensi KarS § 263 p 1,4 järgi õigeksmõistmise, KarS § 64 lg 1 järgi ja KarS § 65 lg 2 mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Uue otsusega tunnistati Aigo Jürgens süüi KarS § 263 p 1,4 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat karistust, mõisteti liitkaristuseks 2 ( kaks) aastat vangistust. Kohaldades KrMS § 238 lg 2 sätteid, vähendati Aigo Jürgensile mõistetavat karistust 1/3 võrra, s.o 8 kuud ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuuline vangistus. KarS § 65 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 02.04.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (11 kuud ja 24 päeva) võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2
aastat, 3 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Aigo Jürgensi eelvangistuses viibitud aeg 29.-31.07.2012, 30.04.-01.05.2013, s.o kokku 5 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat, 3 kuud ja 19 päeva. Muus osas, sealhulgas karistuse kandmise aja alguseks 31.07.2013 lugemise osas, jäeti kohtuotsus muutmata. Karistuse algus oli 31.07.2013.a ja karistuse lõpp on 19.11.2015. Aigo Jürgensi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 15 korda. Vangistuse ajal on 2 distsiplinaarkaristust. Vanglast vabanemisel olemas elukoht. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Aigo Jürgensi kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on taotlenud tingimisi enne tähtaega vabastamist aadressile XXX. XXX on võimalik töökoht leida, kui ise tegija oled. Aigo Jürgens taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta Aigo Jürgens'i tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Isik on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Kuriteod varieeruvad, kuid kõigis on vägivalla komponent. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju, mingil määral ka puudulikud sotsiaalsed ja toimetuleku oskused. 02.04.2012 määratud katseaeg ei ole teda mõjutanud oma käitumist muutma, kuna kuriteod on toime pandud katseajal. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Aigo Jürgens'i ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Isik on teinud enda jaoks järeldusi, tahab kodeeruda, kinnipeetav tunnistab, et kõik tema probleemid on alkoholi tarvitamisest. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Aigo Jürgensi ja kaitsja arvamuse, leiab, et Aigo Jürgensi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aigo Jürgensi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aigo Jürgensit on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kohus arvestab, et mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 8 kuud vangistust ning kohtuistungil avaldas kinnipeetav valmisolekut tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholijoove, kõik kuriteod on seotud alkoholi tarbimisega. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud A. Jürgensi mõistma, et
toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Aigo Jürgens, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa Aigo Jürgensi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et kinnipeetav oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust ning kohus annab A. Jürgensile võimaluse näidata, et teda saab usaldada.
Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.