Kohtulahend

Kohustada Aleksandr Surgutskit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele või asuma õppima kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Aleksandr Surgutski kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Aleksandr Surgutski karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must (asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu) kasuks 250,68 (kakssada viiskümmend eurot ja 68 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 41,78 eurot) eurot v.-adv. vanemabi Andres Veski poolt määratud korras süüdimõistetu Aleksandr Surgutski kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aleksandr Surgutskilt menetluskuluna kaitsjatasu 250,68 (kakssada viiskümmend eurot ja 68 senti) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest. Aleksandr Surgutskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 22.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Surgutski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Surgutski kannab käesoleval ajal karistust Tartu Maakohtu 05.09.2012 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi tunnistati ta süüdi KarS § 263 p 1,4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja Aleksandr Surgutskit karistati 4 (nelja) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud 4 kuu pikkusele vangistusele Tartu Maakohtu 23.03.2010.a otsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust ja mõisteti Aleksandr Surgutskile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Aleksandr Surgutski kannab nimetatud karistust alates 08.01.2013. Aleksandr Surgutskit on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, vanglas viibib ta esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud avaliku korra raske rikkumise eest, mille puhul on täheldatud toimepanemise põhjustena alkoholijoobes olekut ning konfliktsituatsiooni. Kuritegude dünaamika on sarnane selles osas, et mõlemal korral on esinenud füüsilist vägivalda. Varasem rikkumine oli röövimine, praegune avaliku korra raske rikkumine. Soodusteguriks on olnud alkohol. Kinnipeetav omandab alates 02.09.2013 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses xxxx eriala. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi EQUIP, sõltuvusprogrammi "Eluviisitreening" ning taastava õiguse programmi "Tee". Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 1 kuu vangistust. Kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistamata. Vabanedes soovib isik elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, kus elavad isiku õde ja õe elukaaslane R K. Korteris on kaks kassi ja papagoi. Kasside puhul on olemas oht, et nad võivad kahjustada elektroonilise järelevalve seadet. R K tõi välja, et elektroonilise järelevalve ajaks saab kassid ära anda mõne tuttava juurde. Muu eluks vajalik on korteris olemas, kaasaarvatud magamiskoht Aleksandr Surgutskile. Isiku sõnul soovib ta leida peale katseaja lõppu endale ja elukaaslasele ühise elamispinna. Isiku õde I S ja R K on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Põhihariduse omandas kinnipeetav väidetavalt Tartu Vene Lütseumis. Isik suudab end riigikeeles arusaadavalt väljendada, tema keeletasemeks on hinnatud B1. Kinnipeetav on motiveeritud eriala õppimist jätkama. Väidetavalt töötas isik viimati enne vahistamist umbes 2 kuud xxxx. Varasemalt on ta teinud erinevaid ehitus-ja puidutöid, nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Isiku sõnul asus ta kohe pärast põhikooli lõppu tööle, kuna vajas raha. Kutset isik ei oma, väidetavalt on ta tööoskused omandanud töötamise käigus. Kuigi isikul oli kindel sissetulek, samuti elas ta viimased 5 kuud enne vangistust vanemate juures, kulus märgatav osa sissetulekust alkoholi ja suitsude peale. Isik on kindel, et vabanedes saab xxxx xxxx ka tööle. Töökoha garantiikirja ei ole. Isiku õde I S on kodune, R K töötab xxxx xxxx. Väidetavalt saavad nad majanduslikult hakkama, kui Aleksandr Surgutski nende juurde elama asub. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema, poolõde ning kasuisa. Lähedastena toob isik välja ka elukaaslase A B ning ühise poja. Suhteid lähedastega hindab isik heaks. Oma esimese kuriteo on kinnipeetav toime pannud koos kasuisaga (röövimine). Isiku sõnul suhtles ta peamiselt oma pereliikmete ning üksikute sõpradega, kelle seas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Väidetavalt on isik alkoholi tarvitanud alates 15 eluaastast. Ise isik oma

tarvitamisharjumuses probleemi ei näe, väidetavalt alkohol tema igapäevakohustusi ei seganud. Samas kõik kuriteod on isik toime pannud alkoholijoobes, rünnates füüsiliselt ohvreid. Isiku suhtlemisoskused vastavad tema vanusele. Agressiivseks isik end ei pea, pigem on rahulik inimene, samas kahel korral on toime pannud isikuvastased kuriteod. Vangistuses vanglaametnikega suhtlemisel probleeme ei ole esinenud. Karistusaja jooksul on isik hakanud ümber hindama oma eluväärtusi ning on mõistnud oma käitumise negatiivseid aspekte ja motiveeritud oma käitumist korrigeerima õiguskuulekaks, lähtudes seejuures perekonna väärtustamisest. Isikul on reaalsed eesmärgid tulevikuks (töötamine, pereelu, lapse kasvatamine). Kuritegu on toime pandud katseajal. Otseselt kuritegelikke hoiakuid isik ei väljenda, samas hetkel ei mõista ka täielikult toime pandud teo tõsidust. Isiku arvates on see tavapärane, et alkoholi tarvitamise käigus võivad tekkida konfliktid. Varasemalt on isik olnud riskeeriva ja mõtlematu elustiiliga. Kinnipeetav on motiveeritud käitumist muutma, et mitte kahjustada perekonda. Aleksandr Surgutski puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis. Tõenäosus on kõige suurem, kui isik tarvitab alkoholi ja jätkab suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga isikutega ning kui isik ei tule toime olukordades, kus on nõutav toimetulek emotsioonidega konfliktsituatsioonis. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Juhul kui kohus otsustab Aleksandr Surgutski vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,9 toodud lisakohustused. Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks tehakse ettepanek määrata 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Aleksandr Surgutski bioloogiline isa ei ole tema kasvatamisel osalenud. Teisest elukuust alates täitis isa rolli ema elukaaslane A F, kellega koos 2008.a detsembris Aleksandr Surgutski pani toime röövimise xxxx. Aleksandr Surgutski lapse ema A B ja nende ühine laps elavad xxxx xxxx tänaval, kust nad peavad kevadel välja kolima. Õde ja õe elukaaslane ei ole kinnipeetavaga vanglas oleku ajal kohtunud, kuid nimetavad omavahelisi suhteid heaks. Kinnipeetav soovib vabanedes jätkata õpinguid xxxx erialal või asuda tööle. Esimese kriminaalkaristuse järgselt käitumiskontrollile allutamine ebaõnnestus, kuna isik pani katseaja algul toime uue kuriteo. Karistusregistri andmetel on isikut alkoholi tarvitamisega seonduvalt väärteokorras karistatud 10-l korral. Juhul, kui Aleksandr Surgutski vabastatakse tingimisi ennetähtaegselt on otstarbekas tema suhtes kohaldada elektroonilist valvet tähtajaga 6 kuud, pannes talle riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused. Aleksandr Surgutski ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal ei ole enam soovi alkoholi tarvitada, aga kui on vaja, siis on ta valmis ka ravile minema. Ta on läbinud programmi Eluviisitreening ja sai aru, et alkoholist midagi head oodata ei ole. Narkootikumidega ei ole tal üldse mingit pistmist. Aleksandr Surgutski väitel on ta helistanud xxxx asuvasse puidufirmasse xxxx ja uurinud, kas nad saavad ta tööle võtta. Talle öeldi, et nad saavad ta tööle võtta xxxx. Ta on seal varem töötanud ja nad teavad, et ta oskab seda tööd teha. Kui ta välja saab, siis jääb tal veel 2 kuud xxxx õppida. Ta ei taha õppimist pooleli jätta. Tartu Kutsehariduskeskuses saab ta jätkata xxxx õppimist.

Prokuröri abi Elle Karm on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Surgutski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetava A. Surgutski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Käitumiskontrolli ajal saaks A. Surgutskil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kriminaalhooldusele allutamine, elektroonilise valve kohaldamine ning lisakohustuste panemine piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas, s.o kuni 06.05.2016. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Prokuratuur toetab Aleksandr Surgutski tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub Viru Vangla poolt 15.01.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Kaitsja leiab, et Aleksandr Surgutski on võimalik vabastada enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kui vaadata vangla iseloomustust ja kriminaalhooldaja arvamust, siis jääb mulje, et Aleksandr Surgutski on vanglas viibides teinud kõik selleks, et kohus saaks ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud erinevad programmid ja omandab eriala. Kuna tegemist on esimese reaalse vangistusega, siis leiab kaitsja, et see reaalne vangistus on oma eesmärgi täitnud ja isikut saab mõjutada katseajaga. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Surgutski võib kuue kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et Aleksandr Surgutski kannab liitkaristust muuhulgas esimese raskusastme kuriteo, s.o röövimise eest KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, sest kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Aleksandr Surgutskit on kriminaalkorras 2-l korral karistatud ning ta kannab oma esimest reaalset vanglakaristust, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Aleksandr Surgutski omandab alates 02.09.2013 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses xxxx eriala, ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mis on muuhulgas teda motiveerinud alkoholi tarvitamisest loobuma. Kinnipeetav soovib vabanedes eriala omandamist jätkata, asuda tööle xxxx asuvasse puidufirmasse xxxxx xxxx ametikohale, kus ta on ka varem töötanud. Aleksandr Surgutskil puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht, moraalset ja materiaalset toetust pakkuvad lähedased. Viru Vangla toetab Aleksandr Surgutski tingimisi ennetähtaegset vabanemist

elektroonilise valve alla. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Aleksandr Surgutski viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Aleksandr Surgutskile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Aleksandr Surgutski elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks Aleksandr Surgutskile, kes kannab oma esimest reaalset vanglakaristust, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. vanemabi Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 250,68 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.