Kriminaalasi nr. 1-15-2113
Eesti Vabariigi nimel 17.märtsil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Kristi Haas osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav N .K, IK XXX; sünniaeg: 23.juulil 1966.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses KarS § 329 ja § 424 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:
Süüdistus N.K süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 15.märtsil 2015.a kella 20:05 paiku Tartumaal Tartu linnas Mõisavahe tänaval maja number 32 juures mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXXX, sest alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,21 milligrammi. N.K rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani N.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti süüdistatakse N.K selles, et tema isikuna, keda on 08.juuli 2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr. 1-14-5907 karistatud KarS § 424 järgi lisakaristusega KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks, milline
kohtuotsus oli liiklusregistri andmetel 24.juulil 2014.a täitmisele pööratud, juhtis 15.märtsil 2015.a kella 20:05 paiku Tartu linnas Mõisavahe tänavalmaja 32 juures mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXXX, jättes sellega teadlikult täitmata eespool nimetatud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse. Sellega pani N.K toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 329 ja § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus KarS § 63 lg 1 järgi süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust 08.juuli 2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-14-5907 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 15.märts 2015.a – 17.märts 2015.a, s.o 3 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 järgi asendada 1 aasta 11 kuu 25 päeva pikkune vangistus 720 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 ja § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludena kuulub N.K-lt
KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse
väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ning kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil osalenud kaitsjatasu. Kohus leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava enda taotlust on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus
o t s u s t a s: Süüdi tunnistada N.K KarS § 424 ja § 329 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust N.K-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.juul 2014.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-14-5907 mõistetud karistuse üks (1) aasta vangistust ärakandmata osa, s.o üheteistkümne (11) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üks (1) aasta üksteist (11) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka N.K eelvangistus 15.–17.märts 2015.a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista üks (1) aasta üksteist (11) kuud kakskümmend viis (25) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada N.K-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb seitsesada kakskümmend (720) tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab N.K järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata N.K Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista N.K-lt sundraha kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et N.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe (1) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700019141. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.