Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.03.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 03.03.2015.a.
Kohtuasja number
1-12-1422
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Juri Jerjomenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Juri Jerjomenko, isikukood 37807103715, kodakondsus määratlemata, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 09.11.2011 ja lõpp 22.08.2016
Jätta Juri Jerjomenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Juri Jerjomenko’le ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 08.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Jerjomenko vangistusest tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks. Viru Maakohtu 14.03.2012 otsusega tunnistati Juri Jerjomenko süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetavale karistusele Harju Maakohtu 09.11.2011 otsusega mõistetud karistus 4 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust ning liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti 4 aastat 9 kuud 13 päeva vangistust. Juri Jerjomenko karistuse kandmise aja alguseks loeti 09.11.2011.
Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 6 korda. Reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Varasemalt karistatud salajase varguse, huligaansuse, röövimiste, avaliku varguse, kinnipeetava poolt väikeses ulatuses narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise, kohtuotsuse mittetäitmise ning varguse eest. Kuritegude raskusaste on varieeruv. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud materiaalse kasusaamise soov. Kinnipeetav osales riigikeele A1-taseme kursustel, sooritas kõik vajalikud arvestused, samuti osales riigikeele A2-taseme kursustel ning sooritas koolieksami. Alustas ka riigikeele õpinguid B1-tasemel, kuid katkestas omal soovil ja ei läbinud kursust. Õppis kutsehariduskoolis aianduse eriala, kuid katkestas seoses ümberpaigutamisega teise vanglasse. Osales ka sotsiaalprogrammis "agressiivsuse asendamise treening", kuid kustutati nimekirjast, kuna puudus kolmel korral. Kokkuvõttes programmi ei läbinud, kuid grupis oli aktiivne, osales aruteludes, kodused ülesanded olid täidetud. Kinnipeetaval on 16 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas koos elukaaslase ning elukaaslase emaga xxxx. Võimalikul vabanemisel asub elama xxxx oma vanemate juurde aadressile xxxx. Tegemist kolmetoalise kõigi mugavustega korteriga, kus käesolevalt elavad kinnipeetava vanemad. Kinnipeetava vanemad on kinnitanud, et on nõus poja vabanemisega eelnimetatud aadressile. Puudub ametlik ja pikaajaline töökogemus. Enne vangistust töötas suulise kokkuleppe alusel ehitusalastel juhutöödel. Elatus töötamise eest saadud tasust ja lisaks toetasid vajadusel majanduslikult perekonnaliikmed. Enda sõnul tuli rahaliselt toime, kuid varavastased süüteod iseloomustavad, et teenis lisa ka illegaalselt. Viru Vangla andmetel seisuga 31.12.2014 tasumata rahalised nõuded puuduvad ning vabanemisfondis on 1065 eurot. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval garanteeritud töökoht xxxx. Tugivõrgustikku kuuluvad ema, isa, noorem vend ja abikaasa, kellega on suhted toetavad. Abielu on sõlmitud kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Suheldakse telefoni teel ning kokkusaamiste raames. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse taustaga isikud, kellega koos on toime pannud ka kuritegusid. Kinnipeetav ei ole teiste poolt mõjutatav, pigem võib teisi ise mõjutada. Elustiil on olnud võrdlemisi riskeeriv ja teiste ühiskonnaliikmete suhtes hoolimatu, on lähtunud enda vajadustest ja heaolust. Enda sõnul tarvitas alkoholi harva, peamiselt seltskondlikel üritustel. Väidetavalt ei ole alkoholi tarvitamine põhjustanud probleeme ja see ei ole olnud seotud kuritegeliku käitumisega. Vastupidised andmed puuduvad. Tunnistab, et varasemalt on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetavat on varasemalt kriminaalkorras karistatud vanglas narkootilise aine tarvitamise eest. Enda sõnul enne käesolevat vangistust enam narkootikume ei tarvitanud ja kavatseb neist ka edaspidi hoiduda. Puuduvad andmed, et oleks käitunud õigusvastaselt seoses narkootikumide tarvitamisega. Samas ei saa välistada, et on varasemalt süütegusid pannud toime narkootikumide jaoks raha saamiseks. Korduvalt kasutanud teiste suhtes tahtlikult vägivalda. Igapäevaelus suudab emotsioone ja käitumist kontrollida, kuid enda heaolu nimel on käitunud vägivaldselt. Tunnistab oma probleeme ja on suuteline neid analüüsima, kuid ei ole teinud oma käitumises vajalikke korrektuure. Olemas reaalsed eesmärgid töö ja lähedastega positiivsete suhete hoidmise näol. Vangistustega on omaks võtnud teatavad subkultuurilised ja kuritegelikud hoiakud. Sooritatud
kuriteod näitavad, et ühiskonnas kehtivatesse normidesse on suhtunud ükskõikselt. Distsiplinaarkorras karistatud 16 korda, sealhulgas on ametnikega suhtlemisel kasutanud ebatsensuurseid sõnu. Samas käesolevalt on kinnipeetava suhtumine ametnikesse salliv. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Väljendab soovi elustiili muutmiseks, kuid raskustega kokku puutudes võib kergest käega lüüa. Viimane distsiplinaarkaristus määratud 15.08.2014, kui karistati kartserisse paigutamisega katseajaga. Karistust täitmisele ei ole pööratud, mis näitab, et vajadusel suudab käituda õiguskuulekalt. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 35%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Juri Jerjomenko vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuratuuri seisukoht. 27.02.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 31.12.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla Juri Jerjomenko ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Juri Jerjomenko varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli varem kuuel korral karistatud. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole J. Jerjomenko positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (kriminaalkorras karistatud vanglas narkootilise aine tarvitamise eest), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni 22.08.2016, st karistusaja lõpuni, suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 16 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on
vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna J. Jerjomenko kannab liitkaristust (vangistust) mh röövimise toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuriteo (röövimise) vägivaldsusest ei karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.
saa
aktsepteerida
Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Juri Jerjomenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist Maakohtu istung. 03.03.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et ta on juba kolm ja pool aastat olnud vanglas ning sel ajal on talle tekkinud perekond, keda ta tahab vabaduses olles abistada. Olles juba 37 aastat vana, tahab ta uuesti oma elu alustada, mitte tarvitada enam alkoholi ja narkootikume. Vanglas on isikule tekkinud tervislikud eluviisid, suitsetamise on ka maha jätnud. Lubab, et enam mitte mingeid rikkumisi toime ei pane. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on vabanedes elukoht ja garanteeritud töökoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, kusjuures vangistuses viibib kolmandat korda. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist.
Samuti on tegemist isikuga, kes on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Seega leiab kohus, et isiku allutamine kriminaalhooldusele ei vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski ega suunaks teda õiguskuulekalt käituma. Varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetava puhul positiivset mõju avaldanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Juri Jerjomenko’l on 16 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud alluda korraldustele ning kehtestatud nõudeid järgida. Samuti ei saa tähelepanuta jätta vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav on vangistustega omaks võtnud teatavad subkultuurilised ja kuritegelikud hoiakud, ühiskonna kehtivatesse normidesse on suhtunud ükskõikselt. On ametnikega suhtlemisel kasutanud ebatsensuurseid sõnu, samas on kinnipeetava suhtumine ametnikesse salliv. Võimalik negatiivne hoiak ametiisikute suhtes annab aga aluse väitmaks, et koostöö kriminaalhooldusametnikuga ei pruugi toimida ning kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele ei ole tulemuslik. Kohus märgib, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 55%, uue vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul 35%. Tegemist on suhteliselt kõrgete näitajatega, mistõttu oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Juri Jerjomenko tingimisi ennetähtaega vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et Juri Jerjomenko puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Juri Jerjomenko vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.