Kohtulahend

• • • •

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 21 alusel määrata lisakohustuseks mitte omada ja tarvitada katseaja jooksul narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 17.03.2015.a. M.V määrata katseajaks Tallinna Vangla Lääne – Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada M.V suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Välja mõista M.V `lt KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 5, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku summas 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu summas 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1 (üks) euro ja 45 (nelikümmend viis) eurosenti ning sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja 45 (nelikümmend viis) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

M.V on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 05.05.2013.a kella 06.54 ajal Tallinnas Liivalaia 32 maja juures mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoove). Samuti süüdistatakse M.V selles, et tema juhtis tahtlikult 29.11.2013.a kella 04.00 ajal Tallinnas Pärnu mnt 66 juures suunaga Vineeri tn poole mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoove). M.V rikkus seeläbi liiklusseaduse § 69 lg. 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. M.V pani seega toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 09.03.2015.a süüdistatav M.V, kaitsja Gennadi Kull ning prokuröri abi Lauri Talumäe sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.05.2013, s.o 1 päev, seega mõista lõplikuks karistuseks vangistus 11 kuud ja 29 päeva. Kokkuleppe kohaselt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel palub prokurör jätta karistuse tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 21 alusel katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel palub prokurör võtta süüdistavalt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 kuuks. Süüdistatav M.V tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav M.V selgitas, et 09.03.2015.a sõlmisid prokuröri abi Lauri Talumäe, tema (M.V ) ja tema kaitsja Gennadi Kull kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi selgitas samuti, et ta jääb 09.03.2015.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde M.V-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava M.V poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava M.V käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava M.V selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav M.V on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb M.V temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab M.V süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku summas 131 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 264 eurot, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,45 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et M.V esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb M.V ́lt samuti seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata M.V ́lt väljamõistetud menetluskulud

hüvitamisele 12 kuu jooksul. Vastavasisulise taotluse menetluskulude ajatamiseks esitas ka süüdistatav kohtuistungil. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 5, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.