Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.03.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 03.03.2015.a.
Kohtuasja number
1-13-3349
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kaitsja
Andres Veski
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Marko Ngoko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Marko Ngoko, isikukood 38411200368, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 10.06.2014 ja lõpp 25.04.2015
Jätta Marko Ngoko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Marko Ngoko’lt menetluskuluna riigituludesse 226,68 eurot kaitsetasu adv. Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Kaitsetasu summas 226,68 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Marko Ngoko’le ja prokurörile.
Asjaolud. Viru Vangla esitas 08.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Ngoko vangistusest tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks. Harju Maakohtu 16.06.2014 määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele Marko Ngoko’le Harju Maakohtu 15.04.2013 otsusega mõistetud osaliselt ärakandmata karistus 10 kuud 15 päeva vangistust. Marko Ngoko karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.06.2014. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 10 korda. Reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud. Kriminaalkorras on 9 korda karistatud varguste toime panemise eest, käesolev karistus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamise eest. Soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Tulenevalt sellest, et kinnipeetavale on määratud alla aastane karistus, ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga xxxx, aadressil xxxx. Peale vangistust soovib elama asuda samale aadressile. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on tegemist 2-toalise korteriga ning kinnipeetava ema on nõus sellega, et kinnipeetav asub nimetatud aadressile elama. Enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud. Enamjaolt on töötanud mitteametlikultehitustel. Ametlikult on töötanud 1-l korral 2005/2006 aastal (umbes 4 kuud). Kindel eriala puudub. TÄITISe andmetel on võlgnevusi ligikaudu 8600 euro ulatuses. Võlgnevuste maksmisest huvitatud ei ole, pigem soovib nendest vabaneda aegumise tõttu. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub. Esialgu toetab materiaalselt ema. Kinnipeetav suhtleb vangistuses olles emaga. Isaga on suhted katkenud. Umbes kolm aastat elas koos elukaaslasega, kuid käesolevaks hetkeks on suhted jahenenud. Kinnipeetav ise ei soovi enam elukaaslasega suhelda, sest viimane tarvitab narkootikume. Lapsi kinnipeetaval ei ole. Ise peab ennast mõningal määral mõjutatavaks. Tunnistab, et eluviis on riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetava sõnade kohaselt tal alkoholiga probleeme esinenud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval narkosõltuvus. Kinnipeetav väidab, et hakkas narkootikume tarvitama 13 aastaselt. Esimesena proovis marihuaanat suitsetada. Alates 2001 aastast on süstinud fentanüüli. Väidetavalt on korduvalt viibinud metadoonasendusravil. Kinnipeetav on andnud nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Meditsiiniosakonna tõendi kohaselt on kinnipeetav tõsiselt motoveeritud vabanema sõltuvusest. Vanglas võõrutusravikuur veel kestab. Sotsiaalsed oskused vastavad vanusele ja kultuuritaustale. Vägivaldset käitumist täheldatud ei ole. Tunnistab, et käitub impulsiivselt. Ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ja väldib nendega tegelemist. Kordab sageli sama viga, sest ei suuda leida alternatiive. On püstitanud endale realistlikud pikaajalised eesmärgid, kuid selle saavutamine võib kinnipeetavale raskusi tekitada. Ametiisikute suhtes salliv. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Toime pandud väär- ja
kuriteod näitavad negatiivset suhtumist ühiskonda/kogukonda. Isikul on soov muutuda, kuid kindla toe ja rehabilitatsiooniprogrammide puudumisel võib tekkida kiiresti tagasilangus. Ohtlikkus seisneb varavastastes ja rahvatervisevastastes kuritegudes, kui kinnipeetaval on sõltuvusprobleemid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 73%. Eeltoodust tulenevalt Viru Vangla ei toeta Marko Ngoko tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Prokuratuuri seisukoht. 27.02.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 15.12.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla Marko Ngoko ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Marko Ngoko varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli varem 10-l korral karistatud. Reaalset vangistust kannab ta 6 korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemad karistused, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ning käitumiskontrollile allutamine ei ole Marko Ngokole positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 73%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Marko Ngoko tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Maakohtu istung. 03.03.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et 300 tundi üldkasulikku tööd jäi tegemata, kuna ema jäi haigeks ning selgus, et peab minema operatsioonile, seetõttu oli vaja raha teenida. Operatsioonile peab ema minema sel või järgmisel kuul, kinnipeetav saab siis tööle asuda ema asendajaks, maja kõrval asuvasse kioskisse koristajaks. Ema olevat tööandjaga suuliselt rääkinud, on seda tööd teinud juba 10 aastat. Kahetseb, et on varasemalt rikkunud kriminaalhooldust. Tahab, et vabanedes oleks kriminaalhoolduse järelevalve all. Plaanib vabanedes minna anonüümsetesse narkomaanidesse, on kursis, et üks võimalik asukoht on xxxx. Kaitsja seisukoht. Kinnipeetava kaitsja vandeadvokaat Andres Veski leiab, et antud juhul oleks enne tähtaega vabastamine põhjendatud käitumiskontrolliga. Kinnipeetav peaks vabanema 24.04.2015, mis tähendab, et ta vabaneb ilma kontrollnõueteta ja kohustusteta. Kaitsja leiab, et kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes vajab kriminaalhooldust, mille kaudu oleks võimalik saada teavet sõltuvusravi kohta. Leiab, et kuigi töökoha kohta midagi garanteeritud ei ole, pole alust kahelda isiku sõnades selle kohta, et saab ema asemel tööle asuda. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri ja kaitsja seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas kindel elukoht ja võimalik töökoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Eeltoodust nähtub, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Marko Ngoko’l on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud alluda korraldustele ning kehtestatud nõudeid järgida. Isikul puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Plaanib asuda tööle ema asendajaks koristajana. Omab võlgnevusi ligikaudu 8600 euro ulatuses, kuid ei ole huvitatud nende tasumisest. Eeltoodust nähtuvalt võib eeldada, et isik ei plaani ametlikult tööle asuda. Samuti nähtub karistusregistrist, et Marko Ngoko oli varem korduvalt kriminaalkorras karistatud just
varavastaste süütegude eest. Seega ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib isik jälle panna toime varavastaseid süütegusid, seda võib soodustada narkootikumide uuesti tarvitama asumine. Isikul on olnud sõltuvusprobleemid narkootikumidega. Karistusregistri andmetel on Marko Ngoko’t 35-l korral väärteokorras karistatud NPALS § 15`1 alusel. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt selgus vestlusest kinnipeetava emaga, et Marko Ngoko on pikemat aega tarvitanud narkootikume süstimise teel, käis ka võõrutusravil, kuid asus siiski uuesti tarvitama. Isiku on diagnoositud narkosõltuvus, võõrutusravi vanglas hetkel kestab. Samuti on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väga kõrge – 73%, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Varasemalt on olnud kolmel korral käitumiskontrollis ja kahel korral on talle määratud ÜKT. Kriminaalhooldusnõuete täitmisega on kolmel kriminaalhoolduse perioodil olnud probleeme. Marko Ngoko tingimisi ennetähtaega vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Marko Ngoko puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Marko Ngoko vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.