1-15-993/8 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

10.CD-plaat asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo/graafiku leht). Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendus dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa D.F hoidis alates eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 22.08.2013 enda kasutuses olevas GÜ XXX garaažiboksis nr 25 aadressil XXX, Tallinn, Eesti Vabariigi maksumärkideta sigarette alljärgnevalt: jrk.nr sigareti mark kogus tükkides maksumärk

kokku 246 920 tükki, kust Maksu- ja Tolliameti Tollikorralduse osakonna ametnikud 31.10.2013 teostatud sündmuskoha vaatluste käigus need leidsid ja ära võtsid. Seega hoidis D.F kokku 409 420 tükki käitlemiseks mittelubatud sigarette. Sigarettidel puudusid Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 12 lg 1 p 1 ja § 13 järgi kohustusliku nõudena sätestatud eestikeelne terviseohu hoiatus, TubS § 12 lg 2 ja § 15 järgi kohustusliku nõudena sätestatud eestikeelne teave sigarettide tõrva-, nikotiini- ja vingugaasi sisalduse kohta ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 61 järgi kohustusliku nõudena sätestatud märgistus Eesti maksumärk. TubS § 6 lg 21 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma. 2013 aastal kehtinud ATKEAS § 56 lõike 11 kohaselt makstakse sigarettidelt aktsiisi mitte vähem kui 84,80 eurot 1 000 sigareti kohta ning alates 01.01.2014 kuni käesoleva ajani mitte vähem kui 90 eurot 1 000 sigareti kohta. Seega on käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab 8 480 eurot (alates 01.01.2014 kuni käesoleva ajani 9 000 eurot). D.F käitles sigarette, mille arvestuslik aktsiis kokku 36 010,73 eurot1 ületas aktsiisimäära 8 480 eurot (alates 01.01.2014 kuni käesoleva ajani kehtiva aktsiisimäära järgi arvestuslik aktsiis kokku 37 273,60 eurot2, mis ületab aktsiisimäära 9 000 eurot), seega suures koguses. Seega pani D.F toime maksumärgiga märgistamata ning teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise suures koguses, s.o KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeeritava kuriteo (alates 01.01.2015 on D.F-i tegevus karistatav KarS § 376 lg 1 järgi kui maksumärgiga märgistamata ning nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmine suures koguses). Samuti D.F alates eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 31.10.2013 hoidis enda kasutuses olevas garaažiboksis nr 27 aadressil XXX,Tallinn, ja enda kasutuses olevas kaubikus Ford Transit, reg.nr XXX, käitlemiseks mittelubatud alkoholi järgmiselt: nelja 25-liitrilist kanistrit, ühte 5-liitrilist kanistrit ning ühte 30-liitrilist kanistrit, milles kokku 105,9 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi kangusega 76,4-91,5 (keskmine 83,95) mahu%, kust Maksu- ja Tolliameti Tollikorralduse osakonna ametnikud eelpool nimetatud alkoholi 31.10.2013 sündmuskoha vaatluse käigus leidsid ja ära võtsid. Oma tegevusega rikkus D.F alkoholiseaduse (edaspidi AlkS) § 7 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AlkS § 4 lg 1 nõuetele. AlkS § 4 lg 1 sätete kohaselt peab käideldav alkohol lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse, vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele, vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele, olema ATKEAS-es sätestatud juhtudel maksumärgistatud. 2013.aastal kehtinud AlkS § 7 lg 5 kohaselt oli käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületas kümnekordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. Alates 01.01.2015 kehtiva AlkS § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimääraks 2013.aastal oli 15,65 eurot alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, alates 01.01.2014 16,43 eurot alkoholi etanoolisisalduse ühe

1-15-993 mahuprotsendi kohta hektoliitris ning alates 01.01.2015 18,89 eurot alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Ülalnimetatud 105,9 liitri käitlemiseks mittelubatud alkoholi arvestuslik aktsiis 2013.aastal oli 1 391,29 eurot, 2014.aastal 1 460,67 eurot ning alates 01.01.2015 on 1 679,37 eurot. Antud summad ületavad enam kui kümnekordselt ja ka enam kui kahekümne viie kordselt ATKEAS kehtestatud aktsiisimäära. Sellest tulenevalt käitles D.F alates kriminaalmenetluses tuvastamata ajast kuni 31.10.2013 käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses. Seega pani D.F toime maksumärgiga märgistamata ning käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise suures koguses, s.o KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 on D.F-i tegevus karistatav KarS § 375 lg 1 järgi kui maksumärgiga märgistamata ning käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine suures koguses). Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav D.F ning tema kaitsja Juho-Enn Aule kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 pst 2, § 180 lg-st 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, §-st 311, §-st 313 asub kohus seisukohale, et Sven Raudmägi kuulub temale KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Leo Kunman Kohtunik