lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-10424/45

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-10424/45
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
16.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1140
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-10424/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja29.11.20131-13-10424/14Tartu Ringkonnakohus18.12.20131-13-10424/41Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja10.02.20151-13-10424/50Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja12.05.20161-13-10424/54Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-10424

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 10. veebruari 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Mait Kalda, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 10. veebruari 2015. a määrus muutmata ning Mait Kalda määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Mait Kalda on süüdi tunnistatud Järva Maakohtu 4. märtsi 2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1-5/05 KarS § 114 p-de 1 ja 5, § 404 ning § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 alusel 14-aastase vangistusega. Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2005. a otsusega tühistati Järva Maakohtu 4. märtsi 2005. a kohtuotsus osaliselt, s.o KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 osas ja M. Kalda tegu kvalifitseeriti ümber KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi. Muus osas jäeti 4. märtsi 2005. a otsus muutmata, sealhulgas jäid muutmata M. Kaldale mõistetud karistused. Kohtuotsus jõustus 24. augustil 2005 Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 20. juulil 2004 ja lõpeb 19. juulil 2018. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 3. jaanuaril 2015.
2.
Tartu Maakohtu 10. veebruari 2015. a määrusega jäeti M. Kalda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 M. Kalda on tunnistanud, et enne vangistust oli tal probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkoholi tarbis ta ka mitu päeva järjest ning see põhjustas kontrollimatut käitumist, samuti vägivalda. Vabanedes soovib ta alkoholitarbimist piirata, sõltuvust tunnistab. Vangistuse jooksul on M. Kalda läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening, Eluviisitreening ja Õige Hetk. Samuti on kinnipeetav osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis. Lisaks eelnevale lõpetas M. Kalda puidupingitöölise eriala Tartu

Kutsehariduskeskuses ning on vangistuse jooksul korduvalt osalenud vangla tööhõives majandustöödel. Vabanemise järgselt on M. Kaldal olemas elukoht ning ema toetus. 2.2 Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele, ei ole M. Kalda ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Positiivne on, et süüdimõistetu on vanglas tegelenud kuriteoriskide maandamisega ja säilitanud tööharjumuse, kuid need asjaolud ei kaalu üles M. Kalda poolt toime pandud kuriteo asjaolusid. Tegemist oli julmal viisil toime pandud mõrvaga. See on üks raskemaid kuritegusid, mille eest on seadusandja näinud ette karistusena kuni eluaegse vangistuse. M. Kalda on talle mõistetud 14-aastasest vangistusest käesolevaks ajaks ära kandnud enam kui 10 aastat, kuid kandmata karistus on ligi 3 aastat 6 kuud. Kohus on seisukohal, et käesolevaks ajaks kantud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega iseloomule ning M. Kalda vabastamine käesoleval ajal riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et M. Kaldat on karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras korduvalt karistatud. Käesoleval ajal on tal üks kehtiv karistus. 2.3 Isik, keda on karistatud vangistusega, peab arvestama, et kogu karistusaja ärakandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid kohtu arvates ei esine. Kohus nõustub prokuröri poolt välja tooduga, et raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku, kes on karistuse kandmise ajal toime pannud distsipliinirikkumisi, vabastamine ennetähtaegselt ligi kolm ja pool aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega.

3.M. Kalda esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Oma taotlust põhjendab süüdimõistetu järgmiselt. 3.1 M. Kalda tunnistab, et tal oli vabaduses probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja purjus peaga muutus ta vägivaldseks. Viimane kuritegu oli väga julm – M. Kalda võttis inimeselt elu. Ta ei saa inimest tagasi tuua, kuid peab elu lõpuni elama süümepiinadega. See on väga raske. Ta kahetseb oma kuritegu. Vangistuse jooksul on ta vabatahtlikult tegelenud alkoholi ja vägivaldsuse probleemidega. Ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, lõpetanud puidupingitöölise eriala ja osalenud vangla majandustöödel. Seega on ta tegelenud halbadest harjumustest vabanemisega ja on liikunud positiivses suunas. Ta mõistab, et karistusaja lõpuni on veel pikk aeg, ent märgib, et ka tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel jätkuks karistuse kandmine ja seda kriminaalhooldaja järelevalve all. 3.2 Vabanedes on M. Kaldal olemas kindel elukoht ja esimesel võimalusel soovib ta asuda tööle. M. Kalda tahab vabaneda oma võlgadest. Tal on plaanis küsida tööd Paide Leivakombinaadist, kus ta on ka varem töötanud. M. Kaldale jääb arusaamatuks, miks vangla ei toeta 5. detsembril 2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seejuures juhib ta tähelepanu sellele, et 25. oktoobril 2013 koostatud iseloomustuses vangla toetas tema vabastamist, ehkki uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid olid sel ajal kõrgemad. M. Kalda rõhutab, et soovib hakata elama seaduskuulekalt, ja palub kohtult talle selleks võimalus anda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et M. Kalda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja

hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5.Ringkonnakohus tunnustab M. Kaldat vangistuses tehtud edusammude eest. M. Kalda on vangistuse jooksul korduvalt osalenud vangla tööhõives majandustöödel, läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja lõpetanud puidupingitöölise eriala. Samas nõustub kriminaalkolleegium maakohtu arvamusega, et nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles M. Kalda varasemat elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus ei saa mööda vaadata asjaolust, et M. Kaldat on kuus korda kriminaalkorras karistatud ja reaalses vangistuses viibib ta teist korda. Kui varem on M. Kaldat karistatud varavastaste süütegude eest, siis praegust vangistust kannab ta raske isikuvastase kuriteo – mõrva – eest. Seega on M. Kalda kuriteod muutunud raskemaks, mis annab tunnistust sellest, et varasemad süüdimõistmised ja kantud karistused ei ole isikule mõju avaldanud ja ta ei ole oma käitumist muutnud. Samuti on M. Kalda varem korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, ent need on ebaõnnestunud uute kuritegude toimepanemise ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu. Sellise kuritegeliku minevikuga isiku puhul puudub ringkonnakohtul alus uskuda, et käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes ei jätkaks ta kuritegude toimepanemist ja hoiduks varasemate vigade kordamisest.
6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid M. Kaldat vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetul on kanda veel küllaltki pikk karistusaeg, s.o üle kolme aasta, mis tähendab, et tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust on kohtul võimalik arutada ka edaspidi. Seni tuleb M. Kaldal jätkata vangistuse kandmist, tegeleda oma probleemidaga ja näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises on püsivad.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.