Riigiprokuratuuri 11. veebruari 2015 määrus kaebuse läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kannatanu Roland Tarumi (Tarum) vandeadvokaat Kaido Kooga, kaebus
esindaja
RESOLUTSIOON
1.Riigiprokuratuuri 11. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.
2.Kannatanu Roland Tarumi esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kriminaalasjas nr 12240100288 alustati menetlust 20.01.2012 Ida prefektuuri Jõhvi kriminaaltalituses Roland Tarumi kuriteoteate alusel selle kohta, et ta avastas 2011 sügisel metsavarguse tema emale kuuluval Tõrla kinnistul katastritunnus XXX (XXX ) ja varastatud on okaspuud ja lehtpuud 8 tm, kahju 350 eurot.
2.28.11.2014 määrusega Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sigrid Nurm lõpetas kriminaalmenetluse kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200, § 206 alusel.
3.
08.01.2015 esitas R. Tarum, Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palub tühistada Viru Ringkonnaprokuratuuri 28.11.2014 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas nr 12240100288.
Riigiprokuratuuri määrus
4.Riigiprokuratuuri 11.02.2015 määrusega jäeti R. Tarumi kaebus läbi vaatamata, kuna selle menetlemiseks puuduvad seaduslikud alused, sest kaebetähtaeg on möödunud.
4.1.KrMS § 206 lg 2 p 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia tuleb viivitamata saata kannatanule või tema esindajale. Asja materjalidest nähtub, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on elektrooniliselt edastatud kannatanu lepingulisele esindajale vandeadvokaat K. Koogale 28.11.2014, ning määruse kättesaamist on vandeadvokaat kinnitanud 01.12.2014 saadetud elektronkirjas. Lisaks saadeti määruse koopia kannatanule posti teel tema enda poolt kriminaalmenetluse kestel avaldatud aadressile: XXX , mille postiasutus küll tagastas ringkonnaprokuratuurile selgitusega, et nimetatud aadressil puudub postkast. Helistades kannatanule mobiilinumbrile XXX , millele ei vastatud, ei õnnestunud menetlust juhtinud prokuröril välja selgitada muid kannatanu kontakte.
4.2.Riigiprokuratuur leidis, et KrMS § 206 lg 2 p 3 nähtuvalt on seadusandja pidanud piisavaks ka üksnes esindaja teavitamist kriminaalmenetluse lõpetamisest, et kannatanule oleks tagatud informatsiooni saamine teda puudutava menetlusotsustuse kohta. Seega on käesoleval juhul lõpetamise määrus kriminaalmenetluse seadustiku nõuete kohaselt kannatanu esindajale kätte toimetatud ja esindaja poolt ka kätte saadud. AdvS § 40 lg 2 kohaselt advokaadi osutatav õigusteenus peab olema õigeaegne ja AdvS § 44 lg 1 p 2 paneb advokaadile muuhulgas kohustuse teavitada klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest, mistõttu esindaja teavitamist tuleb käesoleval juhul lugeda piisavaks ning seaduses ettenähtud kaebuse esitamise tähtaega tuleb konkreetsel juhul hakata arvutama alates päevast, mil kannatanu lepinguline esindaja kõnealuse määruse kätte sai.
4.3.KrMS § 207 lg 2 ja 3 kohaselt võib kannatanu 10 päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest sellega mittenõustumisel esitada kaebuse Riigiprokuratuurile. Arvestades, et kaevatav menetlusotsus on kannatanu lepingulisele esindajale 28.11.2014 saadetud elektrooniliselt, mille kättesaamist ta on 01.12.2014 samuti kinnitanud, on kaebus, mis on Roland Tarumi poolt koostatud ja Riigiprokuratuuri saabunud 08.01.2015, esitatud selleks mitte ettenähtud aja jooksul. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ja isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Riigiprokuratuur leidis, et ka sellest aspektist vaadatuna kaebetähtaja ennistamiseks põhjused antud kuriteo asjaolusid arvestades puuduvad. Ringkonnakohtule esitatud kaebus
5.Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse R. Tarumi esindaja vandeadvokaat K. Kooga, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 11.02.2015 kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus, kuna see on põhjendamatu ja ebaseaduslik.
5.1.Kaebuse esitaja hinnangul Riigiprokuratuur lähtus valest asjaolust. Vandeadvokaat K. Kooga ei ole ega ei olnud kannatanu Roland Tarumi esindajaks kriminaalasjas nr 12240100288. Kaebuse esitaja ei tea, millistest tõenditest lähtus Riigiprokuratuur, kui ta luges K. Kooga kannatanu esindajaks kriminaalasjas. K. Kooga oli olnud kannatanu esindajaks ühe konkreetse kaebuse esitamisel, kus kannatanu ise ei saanud seda esitada, kuna seda sai esitada advokaadi vahendusel (18.06.2014 kaebus Tartu Ringkonnakohtusse). Riigikohus ei ole pöördunud ei advokaat K. Kooga poole ega kannatanu R. Tarumi poole advokaadi volituste täpsustamiseks. Advokaat K. Kooga võttis tõesti ringkonnaprokuratuuri määruse vastu, nagu võtab ta vastu kõik talle saadetud dokumendid, kus palutakse kinnitada nende kättesaamist, aga
see ei muutnud teda kannatanu esindajaks. Seetõttu esitas R. Tarum kaebuse tähtaegselt ja Riigiprokuratuur oleks pidanud selle sisuliselt lahendama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri 11.02.2015 määruse, R. Tarumi esindaja K. Kooga kaebusega ning kriminaalasja nr 12240100288 toimikuga, leiab, et Riigiprokuratuuri 11.02.2015 määruse peale esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et kriminaalasja nr 12240100288 on põhjendatult jäetud läbi vaatamata R. Tarumi kaebus, kuna kaebetähtaeg on möödunud.
7.KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg 1 või lg 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas Riigiprokuratuur oleks pidanud kannatanu esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
8.KrMS § 207 lg 2 kohaselt võib kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt KrMS § 207 lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale. KrMS § 207 lg 3 kohaselt võib nimetatud kaebuse esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, prokuratuuri koostatud kaebuse lahendamise määruse või põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
8.1.Kriminaalasja toimikust lähtuvalt on Viru Ringkonnaprokuratuur teinud 28.11.2014 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, mis on edastatud R. Tarumi elukoha aadressil XXX ja tema esindajale K. Koogale aadressile [email protected]. 01.12.2014 on K. Kooga saatnud e-kirja, mille kohaselt on ta määruse kätte saanud 01.12.2014. R. Tarumile saadetud kiri on tagasi tulnud 03.12.2014 märkega, et puudub postkast. K. Kooga on oma kaebuses välja toonud, et tema ei ole ega ole olnud R. Tarumi esindajaks kriminaalasjas nr 12240100288, vaid oli esindajaks ühe konkreetse kaebuse esitamisel ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väide on asjakohatu ja toob välja järgmist.
8.2.Kriminaalasja materjalide kohaselt esitas R. Tarumi esindaja K. Kooga kaebuse 27.03.2014 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele, mille kohta koostas Riigiprokuratuur 20.05.2014 kaebuse rahuldamata jätmise. Samuti on R. Tarum pöördunud K. Kooga kaudu Riigiprokuratuuri 20.05.2014 määruse vaidlustamiseks Tartu Ringkonnakohtusse. Riigiprokuratuuri 08.07.2014 kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus on üksnes edastatud R. Tarumi esindajale K. Koogale, kuid selles osas ei ole vaidlust tekkinud. Seega leiab ringkonnakohus, et K. Kooga kaebuses toodud väide nagu ta oleks olnud kannatanu esindaja üksnes ringkonnakohtusse esitatud kaebuse puhul, on asjakohatu.
8.3.K. Kooga väide nagu ta võtab vastu kõik talle saadetud dokumendid ja kinnitab nende kättesaamist ei ole aluseks kaebuse rahuldamisel. Ringkonnakohus märgib, et sellise käitumisega loob kaitsja olukorra, kus paneb tahtlikult raskesse olukorda temaga varasemalt seotud olnud või seost omamata isikute olukorra, kui jätab tutvumata saadetu sisuga.
8.4.Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt kriminaalasja materjalidest on Riigiprokuratuur asunud põhjendatult seisukohale, et K. Kooga näol on tegemist R. Tarumi esindajaga ning tulenevalt KrMS § 206 lg 2 p 3 on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus nõuetekohaselt kannatanule või tema esindajale edastatud. Kuna KrMS § 206 lg 2 p 3 annab alternatiivse
lõpetamise kätte toimetamise võimaluse, siis ei kohusta seadus määrust kätte toimetama nii kannatanule kui ka tema esindajale. Vaatamata sellele, on määrus edastatud nii kannatanule kui ka tema esindajale. Kuna kannatanu esitas kaebused esindaja K. Kooga kaudu, siis oli põhjendatud saata nimetatud määrus ka esindajale. Kuna esindaja on määruse kättesaamist kinnitanud 01.12.2014 ja kaebus on esitatud 08.01.2015, siis KrMS § 207 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on ilmselgelt möödunud.
9.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja R. Tarumi lepingulise esindaja kaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.