Liiklussüüteod

menetluskulude tasumisel on 99915700017868. Selgitusse tuleb märkida „1-14-7579, menetluskulud, S.E“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Asjaolud ja menetluse käik 11.09.2014. a saabus Tartu Maakohtusse üldmenetluses kriminaalasi S.E süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus pidas üldmenetluse planeerimiseks eelistungi 13.10.2014. a prokuröri ja kaitsja osavõtul. Kohus andis S.E 13.10.2014. a määrusega kohtu alla üldmenetluses ja määras asja arutamise 12.03.2015. a kell 10.00 kohtuistungil. 12.03.2015. a kohtuistungil esitati kohtule taotlus kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Kohtule anti üle sõlmitud kokkuleppe ja kriminaalasja materjalid. Protokollise määrusega andis kohus S.E kohtu alla kokkuleppemenetluses ning jätkas kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluses KrMS § 247 järgi. II Kokkuleppe sisu S.E-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema juhtis 13.03.2014. a kella 18.05 paiku Jõgeva maakond, Tabivere vald, Voldi külas Voldi teel mootorsõidukit s.o. sõiduautot Audi A4 reg nr 291 THX, olles alkoholijoobes – s.o alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,83 mg/l kohta, mis vastab liiklusseaduse § 69 lg 4 p-s 1 nimetatud. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.02.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada S.E-le

mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 422 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.E-lt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista S.E süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. IV Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 241,44 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 446,88 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1273,32 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. S.E ja tema kaitsja taotlesid kohtult, et kohus määraks menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus on seisukohal, et S.E ja tema kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Siinjuures arvestab kohus, et S.E töötab AS-is EG Ehitus ja tema igakuine sissetulek on 1000 kuni 1200 eurot. Vaatamata piisavale töötasule on S.E 2-aastane tütar, kelle suhtes täidab ta ülalpidamiskohustust, kuna ta ei ela temaga koos. Lisaks nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et S.E on igakuised maksekohustuse Salva Kindlustus AS-i, BIGBANK AS-i ja Cofi AS-i ees. Kokku on S.E kohustusi ligikaudu 400 eurot kuus. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja S.E sissetulekuid ning kohustusi, on seisukohal, et S.E majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda kõiki menetluskulusid ühe korraga. Seega tuleb S.E-le anda võimalus tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul osamaksetena.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.